10 Mamyr 2019, 17:03 568 0 Óner "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

AIaǴYMEN SÝRET SALYP, TIGIN TIGETIN ANAR

«Násipke – Alla qaryzdar», Jaratýshy jan balasyn násipsiz qaldyrmaǵan. Árkimniń ólshep bergen óz yrzyǵy bar. Múmkindigi shekteýli jandar da búginde qoǵamnan tys qalyp otyrǵan joq. Qarym-qabiletine qaraı eshkimge alaqanyn jaımaı, sportpen, qolónermen, ustalyqpen, zergerlikpen, tiginshilikpen aınalysyp, kásipkerlikke bet burǵandardy estip te, kórip te júrmiz. Degenmen, adam múmkindiginde shek joqtyǵyna mysal kóp. Máselen, áıgili ushqysh A.Maresevke áýedegi shaıqasyn úzbeı, nemis basqynshylary tóbesine jasyn oınatýyna eki aıaǵynan birdeı aıyrylǵany, jazýshy N.Ostrovskııge «Qurysh qalaı shynyqty?» romanyn jazyp shyǵýyna zaǵıptyǵy bóget bola almaǵan.

Qımyl-qozǵalysy shekteýliligine qaramastan, ózimizdegi qyzylordalyq ataqty mehanızator, Soıalıstik Eńbek Eri Jadyra Tasmaǵanbetovanyń eren eńbektiń úlgisin tanytýy, jazýshy Zeınolla Shúkirovtiń Syr boıy tarıhy týraly tom-tom kitaptar jazǵany, sirá, esten shyǵar ma?! Qazir de qoǵamnyń tolyqqandy múshesi retinde múmkindigi shekteýli jandardyń eshkimge alaqan jaımaı, qarym-qabiletterine qaraı jeke kásibin ashyp, ózin de, ózgelerdi de baqýattylyqqa bastap otyrǵandary az emes. Jambyldyq Zúlfııa Ǵabıdýllınanyń basyna túsken qıyndyqqa qarsy turyp, moıymaı, muqalmaı, sportta úlken jetistikke jetýi, elimizde júzý sportynan tuńǵysh Paralımpıada chempıony atanýy kópke úlgi bolǵan. Bul da adam boıynda bar áleýet pen múmkindiktiń sátimen jarqyraı ashylýynyń jarqyn mysaly. Adam múmkindiginiń eń bıik shyńy – erlik te sondaı. Ol da kúlli adamı izgi qasıetterimizdiń syǵyndysy, sıntezi ispettes. Oıda joqta týady.

Taraz qalasynyń turǵyny Anar Beksultanovanyń týmysynan eki qoly birdeı joqtyǵyna qaramastan, óziniń shaǵyn tigin ehyn ashyp, qyz jasaýyn tigip, bıznesin dóńgeletip otyrǵanyn erlik emes dep kim aıtady! Mundaı jaýapty isti moınyna alýynyń ózi onyń qaısarlyǵyn, batyldyǵyn, maqsatkerligin tanytady. Búginde tepse temir úzetin, aıaq-qoly balǵadaı talaı azamattarymyz eki qolǵa bir kúrek tappaı, jumyssyz tekke sendelip júrgenin eskersek, Anardyń munysy shyn máninde de tańǵalarlyq is.
Musylmandyq úlgimen kıingen júzi jyly keıipkerimiz ashyq-jarqyn minezimen, búkpesiz áńgimesimen bizdi birden baýrap aldy. Onyń ákesi Saǵyntaı marqum Talas aýdanynda ormanshy-qoryqshy bolyp jumys istegen eken. Gúl ósirýdi jaqsy kóripti. Ákeniń sol qasıeti boıyna juqqan Anar aýylda turǵanynda gúldiń alýan túrin baptaǵan. Gúl týraly aıtqanda arqalanyp, qos janary shoqtaı jaınap shyǵa keledi. Keshe ǵana bazardan 17 myń teńgege qyzyl-sary gúl kóshetterin satyp ákelip otyrǵyzypty. Aýlasyndaǵy jaıqala ósip turǵan sol gúlder.

«Bala kezdegi muǵalim bolsam degen armanym oryndalmaı qaldy. Áıtse de gúlge degen qumarlyǵym áli kúnge báseńdegen emes. – Gúlder meniń úıimde aqpannan qarashaǵa deıin gúldep turady. Olardy ózim kóshettep, ydystarǵa otyrǵyzyp kóbeıtip otyramyn. Sodan keıin apa-sińlilerime, qurby-qurdastaryma syılaımyn. Jalpy gúl syılaǵandy jaqsy kóremin», – deıdi ol.

Jumys bólmesine kirgenimizde, jaǵalaı ilingen túrli kartınalar nazarymyzdy aýdara berdi. Deninde gúlder men tabıǵattyń ásem kórinisteri beınelengen. «Bul sýretterdi qyzdaryńyz saldy ma? Jaqsy eken» dedim, ol sál ezý tartyp: «Joq, ózim salǵan sýretter», – dedi. Sol kezdegi tańdanysymdy sózben aıtyp jetkize almaımyn. Osylaısha ony múlde basqa qyrynan tanı túskendeı boldyq.

Osy oraıda sál sheginis jasasaq. Anar – Talas aýdanynyń Úsharal aýylynan ustaz bolsam degen asqaq armanmen Jambyl pedagogıkalyq ınstıtýtyna túsip, bıologııa fakýltetin bitirgen. Mamandyǵy boıynsha mektepke jumysqa ornalasýǵa da tyrysady. Biraq qaıda barsa da mektep basshylary odan at-tonyn ala qashqan. Osylaısha taýy shaǵylyp júrgende Jambyl oblystyq «Aq jol» gazetine ol týraly kólemdi maqala jarııalanady. «Ras, ony sol kezdegi gazet redaktorynyń orynbasary Baqtııar Ábildaulynyń tapsyrýymen jazǵan edim. Maqala gazetke shyqqan kúni bes-alty mekemeniń basshysy (bári de áıel azamattar) qońyraý shalyp, Anarǵa ózderinen jumys taýyp berýge daıar ekendikterin jetkizdi» deıdi maqala avtory Baımahanbet Ahmet. Kóp ótpeı sol kezdegi oblys ákiminiń orynbasary Keńesbek Demeshevtiń yqpalymen Anar oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń kórme zalyna ekskýrsovod bolyp jumysqa ornalasady. Qyzmetine bar ynta-yqylasymen kirisken qyzdyń bos ýaqytynda aıaǵymen sýret salyp otyrǵanyn kórgen áriptesi, sýretshi Vera Jýlanova onyń osy qyryn ashýǵa kómektesipti.

– Sýretti aýylda júrgen kezimde de saldym. Biraq bylaı maıly boıaýmen salýdy Vera Vıktorqyzynan úırendim. Jumysta qazba jumystary kezinde tabylǵan qumyralarǵa qarap otyryp, beıneleýge tyrystym. Kúndelikti jattyǵýdyń arqasynda qylqalammen biraz týyndyny dúnıege ákeldim. Biraq meniki jaı shatpaq qoı. Nazar aýdarmaı-aq qoıyńyz, – dedi ol.

Bólme qabyrǵalaryna jaǵalaı ilingen sýretterdi Anar aıaǵymen saldy degenge tańdanasyń. Anar ózi salǵan gúl sýretiniń janyna bankide ósip turǵan landysh gúlin ákelip qoıǵanda, uqsastyǵyna qaıran qaldym. Týyndylary arnaıy sýret kórmelerine qoıylyp júr eken.

Bul bólmede Anardyń eń jaqsy kóretin gúli ósip tur. Ol «Ádjýa» degen jemis aǵashynyń dáninen óngen. Ony Saýd Arabııasynda bolǵan bir qurbysy ákelip bergen. Boıy alasa, japyraǵy taram-taram salaly saýsaqtarǵa uqsaıtyn bul jemis aǵashy 5-synypta oqıtyn qyzymen túıdeı qurdas bolyp shyqty.

Anardyń tigin ehy úıiniń túkpir bólmesinde. Onda tapsyrys boıynsha tigilgen bir-eki kórpeshe ǵana qalypty. Jaıpaq, shaǵyn ústel ústinde japonnyń shaǵyn «Janome» tigin mashınasy tur. Ol eń alǵash osy mashınamen quraq qurap, kórpe tigýdi úırenipti. Áli kúnge osymen jumys istep, eńbek etedi. Mamandanǵany sonsha kóz aldymyzda otyra qalyp, aıaǵymen tigin mashınasyn iske qosyp, urshyqsha úıirip jumys istep ketti.
Kásipkerdiń jumysyna qoldaý kórsetip otyrǵan – Shynar esimdi ápkesi. «Densaýlyǵyma baılanysty jumystan shyǵyp, qınalyp júrgenimde jaǵdaıymdy oılap: «Qashanǵy osylaı áreketsiz júre beremiz. Biz de bir kásippen aınalysaıyq. Bir jaǵy tabys kózi, bir jaǵy jumys bolady» dep oı tastap, bul iske bastamashy bolǵan da sińilim ǵoı! Sóıtip óz kásibin ashyp, bizdi tyǵyryqtan alyp shyqty. Jasy kishi bolsa da oǵan baǵynyp, aıtqanyn eki etpeı oryndaýǵa tyrystym. Keıde bir aptada eki-úsh qyz jasaýyn tikken kezderimiz de boldy. Jalpy odan jaman bolǵan joqpyz. Turmysymyz túzelip, balalardy oqytyp, qyzdarymdy turmysqa berdim. Endi sińilim kásibin keńeıtýdi oılap júr. Úı janynan arnaıy tigin ehyn saldy. Onyń ázirge bitpegen biraz jumysy bar. Anardyń sharshaǵanyn baıqasam, «Seniń qolyńnan bári keledi. Endi bir «áýp» deseń muny da alyp shyǵasyń» dep jigerlendirip otyramyn», – dedi ol.

Bul is qalaı bastalyp edi? Alǵashqyda Anar qurbylarynan «Bıznestiń jol kartasy – 2020» baǵdarlamasy aıasynda Úkimetten beriletin granttardy utyp alýǵa qatysyp, baq synaýǵa bolatyndyǵyn estıdi. Ózine qolaılysy osy-aý degen oımen qyz jasaýyn tigýdi durys kóredi. Osylaısha ol «Atameken» kásipkerler palatasynyń múmkindigi shekteýli azamattar arasynda uıymdastyrǵan baıqaýyna qatysyp, 3 mıllıon teńge kólemindegi grantyn jeńip alyp, úıinen shaǵyn tigin ehyn ashady.

– Buryn ájelerim men ápkelerimniń tikken buıymdaryna qatty qyzyǵatyn edim. Endi bul kásipti qolǵa alǵaly ózimniń qalaı tiginshi bolyp ketkenimdi de baıqamaı qaldym. Granttyń arqasynda japondyq tigin mashınalaryn alyp, iske kiristim. Bar zeıinińdi qoısań barlyǵyn úırenýge bolady. Árıne, qınaldym. Oń aıaqpen basqyshyn basyp, sol aıaqpen matanyń bastaryn qosyp, tiktim. Qazir kópke málim «Mahabbat» kórpelerin de bir aıaǵymmen aýdarystyryp tige beremin, – deıdi kásipker. Jumysqa qajetti matalardy Shymkent pen Bishkek qalalarynan satyp ákeledi.

«Sheshe kórgen ton pisher» degen, qyzdary Ádemi men Sulýaıym da sabaqtan qoldary bosasa analaryna qolǵabys etedi. Quraq quraıdy, basqa da sharýalaryna járdemdesedi. Al mektepte ol ekeýi qolóner jáne tigin úıirmesine qatysyp júr. Ustazdary Lýnara Ertaeva shákirtterin túrli konkýrstarǵa qatystyryp, qanattandyryp, qoldap otyrady.

Anardyń alǵa qoıǵan maqsaty da mol. Búginde qomaqty nesıe alyp, óndiris kólemin ulǵaıtýdy oılastyrýda. Bul jumysty bastap ta ketken syńaıly. Aýlasynan tigin ehy ǵımaratyn jyl aıaǵyna deıin salyp bitirmek. Jumysy júrip jatsa, qyz jasaýy dúkenin ashpaq nıette.

Ashat RAIQUL
Jambyl oblysy

Sońǵy jańalyqtar