10 Mamyr, 16:53 458 0 Óner "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

JANYM SÚIGEN KÁMILÁ-AÝ nemese bir ánniń tarıhy

Ótken ǵasyrdyń jetpisinshi jyldary. Mahabbatyn qyzǵa emes, móldirep aqqan bulaqqa aıtqan, Badam sekildi kóktemde qutyryp, jazda álsirep aǵysy baıaýlaıtyn ózen-kólge aıtatyn kez. Meniń bul sózderime, bálkim, bireýler kúler, óıtkeni qııalı bolyp kórinýim ábden múmkin. Degenmen, shyndyǵy ózime aıan.

Búgingi árbir úıdiń ár bólmesinen oryn alǵan kógildir jáshigińizdiń de tapshy kezi, el qulaǵy – kishkentaı ǵana radıoqabyldaǵyshta. Tipti keıde úı tirligimen syrtqa shyqqanda da qaltańa salyp alatyn yńǵaılylyǵy taǵy bar. Sol kezderdiń ánderi qandaı keremet! Áli kúnge qulaǵymyzda jańǵyryp, kóńil kókjıegimizde saırap tur. Deni – halyq ánderi. Tunyp turǵan mahabbat! Shynaıy sezim! Ǵashyqtyq! Al bozbala jigitke odan artyq syrlas bar ma myna jaryq álemde, áı, men ǵana emes meniń tustastarymnyń birazy ońashada janary jasqa malynyp, talaı uıqysyz túnderde sol bir kishkentaı qobdıshany qushaqtap jatpady dersiz?!

Sol jyldary jıi tyńdaıtyn, tipti meniń alǵashqy sezimimdi oıatqan, áldebir belgisiz beınege ǵashyqtyq otymdy tutatyp qana qoımaı, mazamdy alǵan mazasyzdyq kúıge túsirgen bir án týraly aıtpaqpyn. Radıodan jıi beriledi. Oryndaýshysynyń kim ekenin de bilmeımin. Biraq dombyramen oryndaıtyn. Án sondaı muńdy! Oryndaýshynyń úni tipti kerim, dombyranyń qońyr únin jaımen, shym-shymdap shertip otyrady. Qos ishektiń úılesimi ánniń qudiretin odan saıyn asha, aıqyndaı túsedi. Barlyq sıqyr daýys pen ánniń mátininde, maqamy muńly.

Senseńiz sol án meniń eń súıikti ánime aınaldy. Árbir jolyn jattap alǵam. Men ony kókke de aıttym, sýǵa da aıttym, sý jaǵasyndaǵy nýǵa da aıttym. Adamdar arasynda ishteı qaıtalap yńyldaǵanym bolmasa, daýys shyǵaryp aıtpaıtynmyn, biraq aıtpaq túgili eki adamnyń basy qosylǵan jerden qashyp júretin ádet paıda boldy. Ońashalyqty janym qalap turatyn. Jalǵyzdyq serigime aınaldy. Tek sol án, sol áýen sanamdy bılep alǵany sonsha, essiz kúı keshtim. Kámılá esimdi beıtanys sulý, qıǵash qas, otty janar... muńly áýen... Meniń álemim! Ol álemge bóten eshkimdi kirgizgim joq. Ózime ǵana aıan qumarlyq, ne desem de yrqyma kóne beretin sulý syńaryma aınalǵan ánniń qaıyrmasyndaǵy áýeletip qaıyrar áne bir tusy tipti ǵajap endi!.. Eliktirip aıtar yrǵaq: «Kámıl-á-ááá-ááá-áý!» dep sozyla áýeletetin jerinde keýdeń óksikke tolyp, júregińdi bir qozǵap ótedi de, lezde kókiregińdi ay bir ý janyp ótkendeı, ol ot janaryńan móltildep tamshy bolyp úzilip túsip jatady...

Qazirgi egde jastaǵy keıpińmen qaıtalap eske túsirseń, árıne, essiz qumarlyq bılegen jas jigittiń bul qylyǵyna eriksiz ezý tartar ma edińiz, kim bilsin!? Biraq ol kezde kádimgideı án álemi óz tuńǵıyǵyna tartyp ketetin-di. Shyn súıý, mahabbattaǵy jaýapsyzdyq degenniń de mánisin ajyrata almaıtyn kez. «Janym súıgen Kámı-lá-áá-ááý», – degendi estigen saıyn bir janyp, bir óship, kádimgideı qyzara bórtip, qan ysyp júrek týlaıdy. Tek meniń «qıǵash qasymnyń» aıan berer eshteńesi joq. Jaýapsyz. Kiná ózimde, óıtkeni áli en salǵan eshkimim joq. Burymdy kórse qaradaı qysylatyn essizge kim jolasyn..

Osy kúni sol bir alańsyz kúnderimdi saǵynam. Qııaldaǵy burań belderdiń bári sulý, aqyldy, kerbez... biraq meni tanymaıdy, júrektegi eń qaýipti jara da – sol. «Men óskenshe sol ádemi qyzdar taýsylyp qalmasa eken» degen oı janymdy jeıdi. Ánniń sózi qandaı, júrekti qozǵaıdy. «Nege ólmedim ǵazız sábı jasymda» deıdi zarly ún, ǵashyqtyń zary. Qandaı qorqynyshty! Ol ólimnen qorqatyn kez, kádimgideı zárem ushady. Keýdede áldebir tátti qumarlyq endi atoılap kele jatqan jasóspirim shaǵyńda ólgiń kelmeıdi-aq. Ánebir sol kezde ózim onsha túsine bermeıtin «aqqan jasty moıynǵa artý, mahabbat ýy, ǵazız» sózder óte úreıli estiledi. Sonda da bolsa aıtqym keledi. Qaıtalaı beremin. Jartas kórsem otyra qalyp, bıik kórsem tóbege shyqsam boıymdy túzep keýdemdi kerip, shyrqaımyn-aı kelip. Osy ánniń arqasynda ózdigimnen dombyra úırendim. Ásem shertip, táýir kúıletpesem de eldiń júzine qaramaı pernedegi saýsaqtarymdy ańdyp otyryp, eki-úsh adamnyń aldynda ánshi atandym. Sosyn qyza-qyza qyzdary bar «beshirlerde» aıtatyn boldym. Qudaı-aý, bir ǵajap, ózimshe ánshimin. Án, árıne osal emes, óıtkeni halyq áni. Ýaqyt tezinen, adam oıy súzgisinen iriktelip, jan terbetken ánder ǵana mundaı mártebege ıe bolady, ol ánder sondyqtan da ómirsheń. Áli qanshama urpaqqa rýhanı azyq bolyp, qanshama mahabbatty áldıleıdi. Osyndaı ǵajap án týdyrǵan bizdiń halyq ne degen daryndy deseńizshi?! Halyqtyq óner degen osy.

Al endi... Sol ándegi Kámılá-Kámkeńdi kórdim. Qolyn ustadym, sózin tyńdadym. Qasynda júrdim. Júregim jaryla qýandym. Rahattanyp kúldim. Tynysym keńip, janarym jasqa toldy. Men ol úshin tıtteı de qysylǵan joqpyn. Kerisinshe kóńildegi muń seıildi. Keshegi bala kúngi mahabbat sımvolyna aınalǵan qudiretti Án, «Kámılá» áni dál osy kisilerge arnap jazylǵandaı qýandym. Sendim. Qandaı kórikti, kerbez! Keshirińiz, tek ajary ǵana emes, janynyń sulýlyǵy, bar bolmysynyń páktigi appaq júzinen nur bolyp jarqyrap turǵan osynaý jazýshy áıeldiń tal-boıynda tek halyqtyq ónerge keıipker bola alatyn qasıetin túsindim. Keshegi babalar jyr-ańyzǵa aınaldyrǵan qazaq áıeliniń bolmysyn kórdim, súısindim. Meıirimdi júzi janynyń da darhandyǵyn, aqyldylyǵyn jasyra almaı, emen-jarqyn júzdesý boldy. Ásirese, eki júz qadam jerge, kólik ustaǵan kezdegi, on myń teńgege usaq aqshasy bolmaǵan taksıst jigit: «Oı, qaltamda mynandaı aqsham bolsa, úıimde dem alyp jatpaımyn ba» degen sózine Analyq júregi ezilgen Kámkeń: «Onda mynany qaltańa sal da, baryp óziń oılaǵandaı bir demalshy» degenin janyndaǵy jolbasshylardan estigende, bizdiń qazaq áıelderiniń sonshalyqty meıirimdi-sezimtaldyǵyna qaıran qalmasqa sharań joq. Ol – Ana, meıli óziniń týǵan perzenti bolsyn, meıli ózgeniń urpaǵy bolsyn, jany aýyryp, meıirim-shýaǵyn tógý úshin jaralǵan. Búgingideı óz sharanasynan bezinip, kúl-qoqysqa laqtyryp ketip jatqan oqıǵalardy kórgende-estigende, atam zamannan kele jatqan Analyq mahabbattyń qaıda joǵalǵany janyńdy qınaıdy.

Adam balasy áýelde birdeı qalypta, kirshiksiz kúnádan pák jaratylady. Dúnıáýı qapshyǵymyzdy ózimizge unaǵan paıdasy mol zattarǵa toltyrýymyzǵa da múmkindik berdi. Kópshiligimiz álgi qapshyqty ásire qyzyldyqqa, ótirik-ósekke, maqtanshaqtyq áýreshilikke, túkke turǵysyz ataq-mansap, satqyndyq sekildi qoqysqa toltyrdyq. Saýapty isterge, ımandylyqqa, sezim men mahabbatqa oryn qaldyrmadyq... Al ómirdi súıý, týǵan halqyńnyń ulttyq ádet-ǵurpyn, dástúrin, dástúrli ónerin qasıet tutý – tek halyqtyq ánderdiń keıipkeri syndy Kámkeńderdiń boıynan ǵana tabylady. Solardyń qolynan ǵana keledi. Uly mahabbat, seziný men meıirimniń arajigin ajyrata almaıtyndarǵa osy bir jany jaısań, jomart júrekti qazaq áıeliniń ómir joly úlgi-ónege der edim. Tulaboıy tunyp turǵan sulýlyq – Kámkeń- «Kámılá» ániniń de ǵumyry uzaq bolǵaı...

Oralhan QOJAMJAROV
Shymkent qalasy

Tgter Án mátin

Sońǵy jańalyqtar