10 Mamyr 2019, 16:25 610 0 Ishki saıasat Ásel ÁNÝARBEK

Áleýmettiń áleýetin arttyratyn bastama

Búgingi tańda Qazaqstan aıaqqa nyq turdy. El bolyp, es jıyp, etek-jeńimizdi jınaǵan kezeńde jahandyq syn-qaterlerge qarsy turar birqatar mańyzdy strategııalyq baǵdarlamalar qabyldandy. Al Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Bes áleýmettik bastamasy» qazaqstandyqtar úshin taǵy bir tarıhı oqıǵa boldy.

Bes áleýmettik bastamanyń ár tarmaǵynyń iske asýy áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıdyń odan ári ońalýyna, bilim, ınfraqurylym, turǵyn úı qurylysy, kásipkerlik salalarynyń tyń serpilispen damýyna oń áser etpek. Elbasy bes bastamasynyń alǵashqysy retinde qazaqstandyq ár otbasynyń baspanaǵa qoljetimdiligin qamtamasyz etý qajettigin aıtqany belgili. Osylaısha, Qazaqstanda jappaı elimizdiń turǵyndary úshin tómen paıyzdy uzaqmerzimdi ıpoteka berý tuńǵysh ret qolǵa alyndy. Bul bastama TMD elderiniń aımaǵynda teńdesi joq áleýmettik qadam bolmaq. Kórshiles Reseıdiń ózinde áleýmettik ıpotekalardyń eń tómen paıyzdyq mólsherlemesi 11,5-13 paıyzdy, alǵashqy jarna 30 paıyzdy quraıdy eken. Al Elbasynyń Úndeýinde usynylyp otyrǵan ıpotekanyń paıyzdyq mólsherlemesi 7 paıyzdy quraıdy. «7-20-25» úlgisindegi baǵdarlamada bastapqy jarna men nesıe merzimi de qarapaıym azamattar úshin birshama qolaıly deńgeıde belgilendi.

«7-20-25» baǵdarlamasy resmı túrde bastalǵannan beri qyzyǵýshylyq bildirgender kóp. Alaıda barlyǵy birdeı nesıe alý múmkindigine ıe bola almady. Biri tólem qabilettiligin rastaı almasa, endi biriniń buǵan deıin nesıelik qaryzy bar ekeni anyqtaldy. Degenmen, qazir bul bastama boıynsha baspanaly bolyp jatqan jandardyń qatary artýda. «7-20-25» baǵdarlamasyn iske asyrý aıasynda 2019 jylǵy 30 sáýirdegi jaǵdaı boıynsha, qaryz alýǵa 140,6 mlrd teńge somasyna 12 348 ótinish qabyldandy. Onyń ishinde 85,5 mlrd teńge qaryz berýge 7 384 ótinish maquldandy. Máselen, bıyl Almaty oblysynda jalpy aýmaǵy 110 sharshy metr bolatyn 2098 páter paıdalanýǵa beriledi. Sonyń 751-i «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha tapsyrylady. Ekinshi deńgeıli bankter bul baǵytta 286 ótinimdi qarap, 145 nesıe berdi. Oblys boıynsha atalǵan baǵdarlamany júzege asyrýǵa arnalǵan 35 turǵyn úı massıvi bar. Onda 2022 jylǵa deıin aýmaǵy bir mıllıon sharshy metrden asatyn myń shaqty úı salynady. Alǵashqylardyń biri bolyp «7-20-25» baǵdarlamasymen taldyqorǵandyqtar úı alady. Mamyr aıynda 50 páter paıdalanýǵa beriledi. Al Shymkentte bıyl «7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha kóp qabatty 24 úı salynady.
Naryqtan úı alǵanda «7-20-25» qatysýshylary páterdi qurylys kompanııalarynyń satý bólimderi arqyly tańdasa, memlekettik turǵyn úıdi alǵan kezde páterler týraly aqparatty jergilikti ákimdikterden naqtylaý qajet. Buǵan deıin «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha turǵyn úıler ákimdikterde kezekte turǵandar men Turǵyn úı qurylys jınaq bankiniń salymshylary arasynda bólinip kelgen edi. Endi turǵyn úılerdi ótkizý qaǵıdalaryna ózgerister engizýge baılanysty jyl basynan «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha beriletin turǵyn úıge «7-20-25» baǵdarlamasyna qatysýshylar da qol jetkizetin boldy. Sońǵy 5 jylda azamattyń basynda úıdiń bolmaýy jáne jınaqtalǵan depozıt syndy eshqandaı talaptar joq.
«Nurly jer» baǵdarlamasymen boı kótergen ǵımarattardyń deni Taldyqorǵan qalasynda. Búginde Almaty oblysynyń ortalyǵynda 16 qabatty úsh turǵyn úı boı kóterdi. Taldyqorǵan qalasyndaǵy eń bıik ǵımarattar bıyl paıdalanýǵa beriledi. Alǵashqy jartyjyldyqta bul úılerge 230 otbasy qonystanyp, kópten kútken páterlerine qol jetkizbek. Olardyń deni salymshy retinde tirkelse, qalǵandary «7-20-25» baǵdarlamasy aıasynda baspanaly bolady.

Asa ózekti áleýmettik máselelerdiń biri – eńbekaqy máselesi. Elbasy óz Úndeýinde jalaqysy tómen qazaqstandyqtardy qoldaý úshin 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap olardyń salyq júktemesin 10 esege azaıtyp, 1 paıyz ǵana salyq salýdy usynǵany belgili. Iaǵnı, aı saıyn eń tómengi eseptik kórsetkishtiń 25 eselengen kóleminen az jalaqy alatyndarǵa salynatyn jeke tabys salyǵyn azaıtý arqyly olardyń júktemesin jeńildetý qolǵa alyndy. Tómengi jalaqymen kún kórip júrgen azamattardyń basym bóligi aýylda turatyny aıtpasa da túsinikti. Sondyqtan, bul bastama tikeleı aýyl turǵyndaryn qoldaýǵa, olardyń turmys-tirshiligin kóterýge baǵyttalǵan deýge ábden negiz bar.

Nursultan Ábishuly usynǵan taǵy bir bastama aýyl azamattary úshin úlken múmkindik ekeni jasyryn emes. Elbasy aıtqandaı, shaǵyn nesıe berýdi arttyrý – ózin-ózi eńbekpen qamtyǵan jáne jumyssyz turǵyndardyń arasynda jappaı kásipkerlikti damytý úshin eń tıimdi tetik. Úkimet buǵan deıin de kásipkerlikti damytý maqsatynda turǵyndarǵa shaǵyn nesıe berýdiń túrli úlgilerin sátti iske asyryp keldi. Al endi bul jolǵy shaǵyn nesıeniń kólemi 20 mıllıardqa artpaqshy. Igerilý deńgeıine qaraı kólemi jyl saıyn ósip, eki eselenbek. Shaǵyn bızneske quıylǵan munshama qarjynyń makroekonomıkalyq áseri bolatyny anyq. Elbasy bul bastamanyń negizinen aýyl-aımaqtar úshin, aýyldaǵy kásipkerlikti damytý úshin aıryqsha mańyzdy ekenin atap ótti.

Aýyldyqtardy qýantyp otyrǵan úlken jańalyqtardyń biri – «eldi mekenderdi gazben qamtamasyz etý» máselesi. Bul bastamanyń ıgiligin eń aldymen gazben múldem qamtylmaǵan ortalyq oblystardyń turǵyndary kórmek. Qaraózek – Jezqazǵan – Qaraǵandy – Temirtaý – Astana baǵytyn-da tartylatyn magıstraldi gaz qubyry aımaqtardaǵy 2,5 mln halyqty gazben qamtamasyz etip, eldiń tirligin ońaltyp, ekologııany jaqsartady, shaǵyn jáne orta bıznestiń jańa óndiristerin ashýǵa múmkindik beredi. Gaz qubyry Qaraǵandy oblysynyń terrıtorııasynyń ózinde birneshe qalalar men 120 eldi mekendi gazben qamtamasyz etedi. Al endi elordamyz Astanada ásirese jylý berý merzimindegi aýanyń lastaný máselesi gaz qubyry tar-tylǵan soń túbegeıli sheshimin tabatyny aıtpasa da túsinikti. Bir qýanarlyǵy gaz magıstrali Astanamen shektelip qalmaq emes. Elbasy bul jobany júzege asyrý ári qaraı ózge óńirlerdi de gazben qamtamasyz etýge múmkindik beretinin atap ótken bolatyn.

Ásel MAQSATQYZY

Sońǵy jańalyqtar