10 Mamyr 2019, 15:19 709 0 Bilim "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Farabıtaný ortalyǵy – QazUÝ-dyń júregi

Grek oıshyly Arıstotelden keıingi álemge «ekinshi ustaz» degen atpen tanylǵan enıkpedıst ǵalym – Ábý Nasyr ál-Farabı jáne onyń asyl murasy qazirgi tańda qazaq eli men kópsalaly ǵylymdar úshin úlken mańyzǵa ıe.

HH ǵasyrdyń 40 jyldarynan ilki qadamdary jasalǵan Farabıtaný ǵylymy búgingi tańda tyń belesterdi baǵyndyrý jolynda eńbektenýde.
Negizinen, ál-Farabı óz eńbekterin orta ǵasyrdyń ǵylym tili – arab tilinde jazǵandyqtan, qazaq tarıhynda aty kóp aıtyla bermeıdi.

Degenmen, aqyn Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan» atty óleńinde:
Túrkiniń kim bilmeıdi mol murasyn,
Farabı toǵyz shekti dombyrasyn, –
degen joldaryna qarap, ál-Farabıdiń o bastan túrki násildi, qazaq topyraǵynan shyqqan ǵulama ekenin bildiredi.

Joǵaryda aıtqandaı, HH ǵasyrdyń orta tusynda ulttyq ədebıettaný ǵylymynda farabıtaný iliminiń negizi qalana bastady dedik. Iá, osy kezeńde alty alashqa málim ǵulama ǵalym Aqjan Mashanın Uly ustazdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteýde úlken qaıratkerlik kórsetip, sanaly ǵumyrynyń qyryq jylyn arnady.

Ál-Farabıdiń týǵan qalasy Otyrardyń ortaǵasyrlyq ataýy Farab bolýyna baılanysty A.Mashanın tyń tujyrymdar jasap, Uly ustazdyń qazaq halqynyń perzenti bolýy əbden múmkin degen oıǵa keldi. Sóıtip, ol alys-jaqyn shetelderdiń kóne kitaphanalarynan izdestire júrip ǵulamanyń kóptegen muralaryna qol jetkize bildi. Bul oǵan arqanyń iri din ǵulamasy Sádýaqas qajy Ǵylmanı úlken kómek kórsetip, ál-Farabıdiń eńbekterin aýdarysty.

Aqjan Mashanınniń qajyrly eńbektenýi týraly professor Sh.Əbdiramannyń bylaı degeni bar:
«Tashkentten eshteńe tappaǵan ǵalym Azııa jəne Musylman qaýymdastyǵynyń bas múftıi, arab tiline jetik Zıalıddın Babahannyń aıtýymen Ýfa, Qazan medrese-meshitterinen baba eńbekterin izdeıdi. Ǵalııa medresesinen əl-Farabıdiń úsh kitabyn birden tabady».
Osylaısha Aqjan Mashanın izdenisiniń nátıjesinde əl-Farabı murasyna keń kólemde zertteýler júrgizý týrasynda sol kezdegi Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń prezıdenti, akademık Q.Sətbaevqa ótinish hat jazady.
1961 jyldyń 15 qarasha kúni jazylǵan hatta əl-Farabıdi qazaq dalasynń týmasy ekenin aıtyp, matematıka, astronomııa, geografııa, geologııa, fılosofııa, medıına, mýzyka tərizdi ǵylym men óner salalaryna arnaǵan eńbekteri júzden asatynyn jetkizedi.

Biraq, ókinishke qaraı, KSRO-dan onyń birde-bir eńbegin taba almaǵynyn, biraq jýyrda kitaphanaaralyq abonenti boıynsha Leıdennen (Gollandııa) úsh kitapty aldyrtyp, onyń ishindegi ekeýi arab tilindegi əl-Farabıdiń óz eńbegi ekenine kóz jetkizgenin aıtady.

Sodan professor Brýnelldiń nemis tilindegi eki júz bettik «Əl-Farabı boıynsha memleketti basqarý» (1904) kitabyna nusqaýlyq berip, úsh kitaptyń da ǵylymı məni óte joǵary ekenin, sondyqtan olardy fotosýretke jəne mıkrofılmge túsirdik jəne olardy qazaq, orys tiline aýdarý qajettigin uqtyrady.

Aqjan Mashanınniń osyndaı qajyrly eńbektenýiniń arqasynda Farabıtaný ǵylymy damýdyń dańǵyl jolyna tústi.
Jalpy buǵan deıin de Farabıtaný ǵylymy álemdik ǵylymda 19 ǵasyrdyń 2-jartysynda qalyptasyp úlgergen bolatyn. Al qazaqstandyq ǵylymda Farabıdiń eńbekterin zertteý isinde, aýdarý isinde B.Gafýrov, V.Sokolov, S.Grıgorıan, A.Mashanov, A.Kóbesov, M.Haırýllaevtar, M.Býrabaev, Á.Derbisálıev keńes ǵalymdary eleýli úles qosty.

Al táýelsizdik jydarynda bul ǵylym joly tatalıtarlyq júıeden ada, materıaldyq kózqarasqan arylǵan kúıde tyń izdenisterge jol ashty. Ál-Farabıdiń jalpy jıyny 160-ǵa jýyq traktaty málim bolyp, irili eńbekteri qazaq tiline aýdaryldy. Olarǵa ǵylymı túsindirmeleri jasalyp, laıyqty baǵasyn alyp ta úlgirdi.

Farabıtanýdaǵy eń irgeli qadamdardyń biri – Farabtaný ortalyqtarynyń ashylýy boldy. Óıtkeni, mundaı ortalyqtar ál-Farabıdiń eńbekterin ǵylymı negizde júıelep, eńbekterin toptaýǵa, basyp shyǵarýǵa, Farabı oqýlary men ǵylymı konferenııalaryn uıymdastyrýǵa zor múmkindik týdyrady. Osy rette Farabıtaný ǵylymynyń júgin kóterip júrgen ortalyqtarynyń biri retinde, QazUÝ-dyń «Ál-Farabı» kitaphanasyndaǵy fılosofııa ǵylymdarynyń doktory, professor Jaqypbek Altaevtyń basqarýyndaǵy «Farabı ortalyǵyn» jáne Farabı murajaıyn aıtýǵa bolady.

Atalmysh ortalyqtyń endigi mindeti – ál-Farabıdiń áli tabylmaı, álem kitaphanalarynda shań basyp jatqan eńbekterine izdeý salyp, olardy qolǵa túsirip, ǵylymı aınalymǵa engizý, uly ustazdyń ǵıbratty ǵumyry men ulaǵatty sózderin, asyl murasyn óskeleń urpaqqa úlgi etý bolmaq.

Aqjigitova Aqqıbat Oraqbaıqyzy,
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshysy

Sońǵy jańalyqtar