3 Mamyr 2019, 11:53 905 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

KEIINGIGE QAMQORLYQ – JAQSYLARǴA JARASAR

Qazaq halqy «Adamnyń kúni – adammen» deıdi. Osynda úlken oı, tereń maǵyna bar. Adam adamǵa dos bolǵany úshin paryzym dep, týystyǵy jaǵynan jaqyn bolǵany úshin «qanyna tartyp», jerles bolǵany júregi jylyp – kómektesýi, qıyndyqta qol ushyn sozýy da múmkin. Al ózine eshbir jaqyndyǵy bolmasa da, ózgege janashyr peıil, mindetsiz qamqorlyq kórsetý – naǵyz adamdyqtyń belgisi.

Jaqsylyǵynyń ózi esepke qurylǵan jáne sonysyn qoǵamnyń damý úrdisine saı zańdylyq dep esepteıtin pendelerdiń úlken toby ósip, qalyptasyp jatqan búgingi zamanda, bir kezdegi kisiliktiń quny qandaı bolǵany týraly áńgime aıtsaq – ertegi sııaqty kóriner, biraq bolǵan nárseniń iz-túzsiz ketpeýi tıis ekenin de eske salyp qoıǵan artyq bolmas.

Iá, bir-birin qoldaıtyndar búginde joq emes, tek burynǵydaı esepsiz, jaı ǵana qamqor kóńilmen jasalatyn jaqsylyqtar azaıyp qaldy. Azaıyp qalǵany sonsha, bireý bireýge jaqsylyq jasapty degendi estisek «qansha aqsha berdi eken, úı alyp berdi me ıakı mashına mingizdi me eken» dep qulaǵymyz eleńdep, ondaı materıaldyq ıgiliktiń «artynda» ne jatqanyna eriksiz úńilgimiz kep turatyn boldyq. Sonyń bári – shyn kóńilmen jasalatyn jaqsylyqtyń bolatynyna senbeý. Sebebi...

«Alaǵan qolym – beregen» demekshi, alǵannyń bergeni de durys qoı, tek «Almaqtyń da salmaǵy» bar bolmaı, «jaqsylyǵyń – satýsyz» bolsa, qandaı keremet?!

Keıbir nárselerdi ótken shaqpen aıtý da aýyr. Biraq shyndyqtan qashyp qaıda baramyz. Ótkende jaqsy bir kezeńderdiń bolǵanyn aıtqanda, búginde sol kezdegideı iriliktiń sırep bara jatqany eske túsetinin nesine jasyramyz?..

Anaý «keńestik dáýir» degen kezeńde óz jerinde azshylyqqa aınalǵan halyqtyń at tóbelindeı zııalylarynyń bárin perishte deı almaspyz, biraq sol kezdegi talaı tulǵalardyń ultyna jany ashyp, halqyn uly jolǵa súıreıdi-aý degen jas órkenderge qamqorlyqpen qaraǵany, jerine, tegine qaramaı talantty jastarǵa qoldaý kórsetkeni talassyz shyndyq.

Qazirgideı saıttar men áleýmettik jelilerde «ultym» degende aýzynan aq jalyn atyp, bylaı shyǵa bere taıpalasynyń soıylyn soǵa ketýge daıyn turatyn «qasqa men jaısańdar» burynǵy kezde de bolmady emes, boldy. Biraq olardyń qatary onsha qalyń emes edi. Esesine elge tanylǵan tulǵalar ulttyq deńgeıde oılap, pendeshilikten bıik turdy. Osy bir úlken istiń basynda, eń aldymen qazaq qalamgerleri júrdi.

Keıingi kezde anaý 30-jyldar úshin jurt kinálaýǵa daıyn turatyn qazaqtyń belgili jazýshysy Sábıt Muqanovtyń ǵumyrynda jurtqa jasaǵan jaqsylyǵy talaı áńgimege arqaý bolyp kele jatyr. Máselen, Sábeńe birde sonaý Araldyń arǵy betindegi Qaraqalpaqstannan jasy jıyrmaǵa tolar-tolmas bozbala kelip jolyǵyp, óziniń bolashaqta aqyn bolǵysy keletinin aıtyp, jón-joba surapty. Sonda Sábeń qaraqalpaqtyń qarshadaı balasyna meıirin tógip, onyń ádebıettegi tusaýyn kesip, aǵalyq qamqorlyq jasapty. Sóıtip oǵan «aqynnyń aty aıtýǵa ádemi, yqsham bolýy kerek. Sondyqtan sen budan bylaı Ǵalym degen atpen tanylǵanyń jón» dep keńes beripti. Sóıtip, Ǵalym Seıtnazarov Sábeń bergen atty qabyldap, sol esimmen ádebı shyǵarmalaryn jarııalap, eline tanymal aqyn boldy. Mine, elge, jerge, tipti ultqa bólmeıtin Sábeńniń sharapatyn kórgen bir azamat ómir boıy Muqanovty ákesindeı ardaqtap ótti.

Búginde bireýdi bireý qoldap jatsa, «jerlesi, ne aǵaıyny emes pe eken» (rasynda kóbine solaı bolyp shyǵady) dep shyǵa keledi jurt. Al Sábeńderdiń tusynda ondaıǵa adamnyń aýzy bara bermeıtin. Sebebi ol kezdegi tulǵalar talantty jastyń bıografııasyna qarasa da, geografııasyna qaraı bermeıtin. Soǵys bitkende 12 bettik romanyn ózine kórsetýge alyp kelgen Ábdijámıl Nurpeıisovti Sábıt Muqanov jyly qarsy alǵan. Jazǵanyna qarap, bolashaq úlken jazýshyny tanyǵan. Sońynan Nurpeıisovtiń «Kýrlıandııa» atty romany jaryq kórgende «Ádebıetke meniń jıyrma jyl kútken jazýshym keldi» dep jas talantty qoldap, baspasózde jar salyp, súıinshi suraǵan.

Ádebıetke soǵystan soń kelip qosylǵan shoǵyrdyń ishinde halqyna tanymal bolǵan azamattyń biri – aqyn Ábý Sársenbaev edi. Kezinde «Aqsha bult», «Sen qurmette ony» degen tynysy bólek jyrlaryn jurt jatqa oqyǵan, «Tolqynda týǵandar», «Ofıer kúndeligi» degen romandaryn oqyrman qyzyǵa oqyǵan tulǵasy bólek qalamger, azamattyq márttigimen de eldiń esinde qaldy. Saıyn Muratbekov, Qanıpa Buǵybaeva sekildi talaı jazýshy, aqyndardyń kitaptaryn baspadan shyǵaryp, tanytyp, arqasynan qaǵyp – balasha mápelegen Ábý aqynnyń ózinen sońǵy jas býynǵa etken jaqsylyqtaryn jurt ańyz qylyp aıtady.

Qazaqtyń uly jazýshysy Muhtar Áýezov ótken ǵasyrdyń 60-jyldarynda ádebıetke kelgen jas aqyndardyń jyrlaryn oqyp, olardyń jetistikterin basa aıtyp, jiger berip – «Jyl kelgendeı jańalyq sezinemiz» dep baspasózge maqala jarııalaýy kezinde úlken oqıǵa bolǵan. Sol sııaqty Qýandyq Shańǵytbaevtyń óz kezinde jańalyq bolǵan «Ar» atty alǵashqy jınaǵyna alǵysóz jazyp, jas aqyndy saıası aıyptaýdan saqtaýǵa kúsh salǵany qandaı azamattyq! Alyp jazýshy qaıtys bolarynan sál buryn ósıet sekildi hatyn qaldyryp, onda Tahaýı Ahtanov, Zeınolla Qabdolov sekildi jastardyń bolashaǵynan úlken úmit kútetinin, olardyń jazǵandarynan óziniń «jastyq shaǵyn kórgendeı» qýanatynyn aıtýy – tutas eldiń qamyn oılaýdan týǵan irilik edi.

Bular, árıne, qazaq ádebıetiniń báıterekteri. Olardyń bıik tulǵasy týraly kóp aıtýǵa bolady. Desek te, odan keıingi kezeńde de týystyń emes, talanttyń, aǵaıynnyń emes, ardyń jaqtasy bolǵandar az bolmaǵan. Sonyń biri – qazaqtyń kórnekti aqyny Qabdikárim Ydyrysov edi. Jastar shyǵarmashylyǵyna zer salyp, qamqorlyǵyn aıamaıtyn Qabdikárim aqynnyń kózine birde jastarǵa arnalǵan jabyq báıgeniń júldegeri atanǵan jas jazýshy Moldahmet Qanazdyń shyǵarmalary túsedi. «Chıka – Dabyldyń balasy» atty soǵys kezindegi qazaq aýylynyń meıirimi men qaıyrymyn ádemi sýrettep, kókiregi keń, aq júrek qazaqtardyń nemis balasyn asyrap alyp, adamgershilik jasaǵany týraly hıkaıatymen jarq etip kóringen, biraq ózi anaý alystaǵy Qazalyda muǵalim bolyp eńbek etip júrgen jazýshynyń qalam qarymyn ańǵarǵan Qabdikárim Ydyrysov ony oılanbastan Almatyǵa shaqyrady. Sóıtip, aǵa aqynnyń bir aýyz lebizimen tórt-bes balasy bar Moldahmet Qanaz sol kezdegi elimizdiń bas shaharyna bir kúnde kóship kelip, shyǵarmashylyqqa aralasyp ketedi. Úlken qalada týysy joq ári bala-shaǵaly jas jazýshyǵa jumys taýyp berip, qolynan kelgen jaqsylyǵyn aıamaǵan Qabdikárim Ydyrysovtyń úmiti aqtalyp, báıgege baýlyp qosqan júırigi keıin qazaq ádebıetiniń qabyrǵaly qalamgeriniń birine aınaldy. Qazaq balalar ádebıetine de, áńgime janryna da eleýli úles qosty. Eger Qabdykárim Ydyrysovtyń qamqorlyǵy bolmasa, qazaqtyń bir jazýshysy tanylmaı keter me edi, kim bilsin...

Qazaq halqy Muzafar Álimbaevty túgel tanıtyny anyq. Endi ǵana qyltıyp kele jatqan qazaq balalar ádebıetiniń býynyn bekitip, úlken kórkemdik álemge aınalýyna eńbek sińirgen bundaı tulǵa bizdiń ádebıetimizde az shyǵar, sirá. Balalarǵa arnalǵan respýblıkalyq «Baldyrǵan» jýrnaly ashylǵan kezden bastap,  ýnıversıtet bitirgenimen, jumyssyz júrgen Qadyr Myrzalıev sekildi  aqyndy qanatynyń astyna alyp, turmysyn da, shyǵarmashylyǵyn da jolǵa qoıýǵa úlken septigi tıgen Muzaǵańnyń jurtqa jasaǵan jaqsylyǵy kóp. Onyń arqasynda balalar ádebıetiniń belgili ókilderiniń shyǵarmalary jurtqa jetti. Qazaqtyń talaı qalamgeri Álimbaevtyń mektebinen ótip, shyńdaldy. Berdibek Soqpaqbaevtan Saılaýbaı Jubatyrulyna deıingi talaı qalamgerler Muzafar Álimbaevtan tálim alyp, qazaq balalar ádebıetiniń kórkeıýine eńbek sińirdi.

Belgili qalamger Sherhan Murtazanyń jaqsylyǵyn kórgender de qazaq ádebıetine olja salǵan júırikter bolǵany málim. Ol týraly Farıza Ońǵarsynova, Oralhan Bókeı sekildi aqyn-jazýshylardyń sonshalyq bir qımastyqpen eljirep jazǵandaryn oqyǵanda ádiletshil ári qamqor Sherhannyń beınesin jazbaı tanısyń. Jalǵyz olar ǵana emes, qazaqtyń kóptegen qalamgeri ózderiniń «Sherhannyń shekpeninen» shyqqanyn maqtanyshpen aıtady.

Sol sekildi Ádı Sháripovtiń, Tumanbaı Moldaǵalıevtiń, Tólegen Aıbergenovtiń, Sáken Imanasovtyń da ózinen keıingilerge etken jaqsylyǵy alys ǵasyrlardan syr tartatyn súıkimdi ańyz sekildi estiledi búginde...

Sondaı jaqsy úrdis búginde jalǵasyn taýyp jatyr ma? Árıne, «joq» dep «aýyzdy qý shóppen súrtýge» bolmas, biraq baıaǵy jyly yqylas-peıilderdiń búginde keteýi ketińkirep qalǵan sekildi-aý. Ózinen keıingini qoldap-qýattaý, arqadan qaǵyp alǵa umtyldyrý qazirde joq emes. Tek sonyń kóbi áldebir esepke qurylǵanyn, beıtarap baǵalaýdan góri jerine qarap jaqyn tartý, súıegine qarap súısinýdiń basym ekenin sezgenińde ishiń muzdap sala beredi...

«Ár zamanǵa – bir zaýal» degende qazaq neni aıtty eken dep oılanasyń keıde. Rasymen nege aıtty eken?

...Uzaq ýaqyt qarańǵyda otyrǵan kisini jaryqqa shyǵarǵanda, biraz ýaqyt jaryq kózin ashtyrmaıdy deıdi ǵoı. Sol sekildi, jıyrmasynshy ǵasyrdyń sońynda 70 jyldan asa kózimizge kireýke bolǵan saıası perde dar etip aıyrylyp, tóńirektiń túrin anyqtap kóre bastaǵanymyzda, buryn kóldeneń kózden jasyrylyp kelgen talaı nárseniń óz beınesiniń qandaı bolatynyna kózimiz jetti: tarıhymyz, keńestik kezeńniń bizge úıretip kelgenindeı sonshalyq sorly emes eken; bizdi tabyndyrǵan saıası tulǵalar – saıasattyń quly eken; alyp memleket qııaldaǵy kommýnızmge bir tilmen jetý úshin ana tilimizden ada qyla jazdapty. Nesin aıtasyz, qurylǵanyna jeti onjyldyqty artqa tastaǵan qyzyl ókimettiń ylańynan qazaq elindegi asharshylyq, repressııa, tyń ıgerý kezeńderiniń ultymyzǵa tóndirgen uly náýbetteri týraly aıtylmaı kelipti...

Mine, osy kezde buryn mundaı erkin qoǵamdy túsinde ǵana kóretin qazaq halqy ishtegi sherdi aıamaı aqtardy. Sheshilgen til men ashylǵan kómeı tarıhqa qııanat jasaǵandardy aıaýsyz shenedi. Keıin esimizdi jıyp, jańa turpatty táýelsiz meleket qurǵanda da baıaǵy qarqyn toqtaı qoımady. Aıtyp qalǵan aýyz neni iriksin? Kúnderdiń kúninde bul sóz-jalyn rýhanııatty da qamtydy. Endi aqyn-jazýshylardyń qoıasyn aqtaryp, anaý bir kezde shen-shekpen alyp, orden-medalǵa omyraýy tolǵandar men syı-sııapat alǵandardy keketip, muqatý bastaldy. Basynda ony sensaııa qumar jýrnalıster qozdyrsa, ókinishtisi sol, keıin bul naýqanǵa qalamgerlerdiń ózderi de belsene aralasty. Bireýi ekinshisiniń aıybyn aıtyp, artyn ashsa, ekinshi-úshinshisin jerden alyp, jerge saldy. Tipti keıbir qalamgerler tutas ádebıetti joqqa shyǵaryp, burynǵynyń bárin túk qoımaı joıý kerek degenge deıin bardy. Bireýler maqala jazdy, taǵy bireýi memýar jarııalady, endi bireýleri qalyń roman arnady. Sonyń bári ózgeni tuqyrtý, reti kelse atamzamanǵy ketken esesin qaıtarý...

Ospanhan Áýbákirovtiń bir satıralyq shyǵarmasynda:

Bir kempir bar – shal izdep júr,

Bir kempir bar bále izdep júr.

Shal izdegen shal tapty,

Bále izdegen áli izdep júr, – degen joldar bar edi. Sol aıtqandaı, zamannyń aýmaly-tókpeli shaǵynda bastalyp, áli kúnge tıip ketken jerin jalmap jatqan otty sóndiretin ýaqyt jetken sekildi.

Búginde qalamgerlerge degen jurttyń ókpesiniń durys ta, burys ta jaǵy bar. Burysyn aıtpaı, durysyn aıtsaq, qalam ustaǵan qaýym aldymen óz ishinde ádilettik ornatyp – ómirin ádebıetke arnaǵandardy jerine emes – jetistigine, aǵaıyndyǵyna emes – azamattyǵyna qarap baǵalap, el aldyndaǵy ózderiniń bedelin ózderi kótermese, ultqa da, ónerge de qadirli bolmaıdy. Joǵaryda qazaqtyń mańdaıyna bitken aqyn-jazýshylarynyń elge, jerge qaramaı jasaǵan jaqsylyqtaryn tizgende, aıtpaq oıymyzdyń túıini osy edi.

Ahmet Ómirzaq

Sońǵy jańalyqtar