18 Sáýir, 18:23 549 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

JÚREKTERGE SÓZ SÁÝLESIN TÚSIRGEN

Ótken aptada M.Áýezov atyndaǵy Qazaq Memlekettik akademııalyq drama teatrynda kórnekti jýrnalıst-jazýshy «Almaty aqshamy» gazetiniń bas redaktory Qalı Sársenbaıdyń 60 jyldyq mereıtoıyna oraı «Sóz sáýlesi» atty shyǵarmashylyq kesh ótti. Keshti tanymal telejýrnalıst Nurtileý Imanǵalıuly júrgizdi.

Qazaqtyń belgili óner qaıratkerleri Asanáli Áshimov, Ilııa Jaqanov, Sábıt Orazbaı jazýshynyń «stet» atty jańa kitabynyń tusaýyn kesti. Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, aqyn Ulyqbek Esdáýlet Qalı Sársenbaıdyń shyǵarmashylyǵy jaıynda sóılep, mereıtoıymen quttyqtady. Sondaı-aq Qazaqstannyń Halyq jazýshysy Ábdijámıl Nurpeıisov, akademık Serik Qırabaev t.b. kórnekti tulǵalar mereıtoı ıesiniń shyǵarmashylyq jetistikteri týraly oılaryn aıtyp, mereıin ósirdi.

Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq memlekettik akademııalyq halyq aspaptar orkestri kúmbirlete kúı tókti. Qyrǵyz Respýblıkasynyń halyq ártisi, Qyrǵyz memlekettik syılyǵynyń laýreaty Salamat Sadyqova, «Qońyr» toby, tanymal ánshi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Baǵdat Sámedınova áýelete án shyrqap, shyǵarmashylyq keshtiń sánin kirgizdi.

Ábdijámıl Nurpeıisov, Qazaqstannyń Halyq jazýshysy:

Biz jazýshylyqty qur kásipke aınaldyryp, qadirin túsirip aldyq

– Baıaǵy sovet zamany edi. Ádebıet problemasy jóninde jazǵan bir maqalam «Lıteratýra» gazetinde jarııalandy. Sonda «oblık slova opredelıaet oblık mysleı» degem-di. Muny qazaq tiline aýdarsaq «sóz júıesin tapsa – oı ıesin tabady!»

Al endi bir maqalamda «Abaı dúnıedegi bardyń bárin bir óziniń kókiregine syıǵyzdy» deppin. Bul aqıqat qoı. Shyndyq qoı. Siz ben biz ne aıtsaq, ne jazsaq – sonyń bárinde de Abaıdy aldymyzda ustap, Abaıdy kýálikke shaqyryp, Abaıdan ıtata keltiremiz.

Bulardy aıtyp otyrǵanym – búgin bárimizdiń basymyzdy qosyp otyrǵan qalamdas dosymyz Qalı Sársenbaıdy osydan otyz jyl buryn PEN-Klýbqa múshe ǵyp alyp turyp: «Seniń jazǵan shyǵarmańda kýltýra bar» deppin. Qalı ol kezde tipti jas. Jas jazýshy.  Osy sózden keıin ol týraly eshteńe aıtpaı, tilimdi tistep otyrýyma bolady eken. Sebebi bar: jazýshylyqty biz qur kásipke aınaldyryp qadirin túsirip aldyq.  Abaı «sóz óneri dertpen teń», – dedi. Zeınolla dos «Ar isiniń azaby», – dedi. Sonaý kóne grek, kóne Rım zamanynan beri aıdaı álem muny bir aýyzdan «Tvorcheskaıa mýka» dep, bar dáýirde, barshamyzdyń mıymyzǵa quıyp, sanamyzǵa sińirip keledi.

Bizdiń aldymyzda aq qaǵaz. Qolymyzda qalam. Esik, terezeni jaýyp alyp stolǵa otyrǵanda taǵy da Zeınolla dos aıtqandaı, basymyzǵa sózben óner týdyramyz degen oı kele me? Kúmánim bar.

Bir mysal: Lev Tolstoıdyń óte jaqsy kórgen talantty qyzy  Tatıana ákesiniń shyǵarmalaryn kóp ret kóshirip jazǵan. «Ote Sergıı», «Hadjı Mýrat» sııaqty povest, áńgimelerin  «ona perepısyvala mnogo raz. I to davala eı vozmojnost ýbedıtsıa, skol ote trebovatelen k sebe, skol on strog ı vzyskatelen».

 

Júrsin ERMAN

Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri:

QAZAQY QARASÓZDIŃ AQIYǴY

(Qalıǵa)

Qalyńdap jolbarystaı jal-ıyǵyń,

Alpysqa sen de keldiń, Qalı inim.

Qurmettep tóbesine kóteredi el,

Qazaqy qarasózdiń aqıyǵyn!

 

Tiriltip tarıhtaǵy sur tastardy,

Alpysta torlamasyn bult aspandy.

Ol seniń qalamgerlik uly eńbegiń,

Azanda izdep júrse jurt «Aqshamdy».

 

Mazalap nán qalanyń san  suraǵy,

Jigeriń talantyńdy qamshylady.

Shyǵady shýaq shashyp ár adamǵa,

Shahardyń myń jasaǵan shamshyraǵy!

 

Sheshilip «Shal men Shyndyq» syrlasqanda,

Qarap qoı tóbeńdegi nurly aspanǵa.

«Aqshamnyń» aınasymen kórsetesiń,

Kelbetin qoǵamyńnyń kir basqanda.

 

Esigin qaǵyp qazaq ár úıiniń,

Kelesiń qaıystaı bop qanyp ıiń.

Zamandas bolǵanyma qýanamyn

Qalamdas jany jaısań Qalı inim!

 

Daıyndaǵan: Ahmet ÓMIRZAQ

Sońǵy jańalyqtar