18 Sáýir, 18:14 677 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

BEKZAT BOLMYS

«At basyna − kún týsa, aýyzdyǵymen sý isher. Er basyna – kún týsa, etigimen sý kesher» degendeı, keshegi qıyndyqtarǵa toly, Qazaqstan Táýelsizdiginiń qalyptasý jyldarynda Kókshetaý, Torǵaı, Qyzylorda oblystaryn basqaryp, aq almastaı ádildigimen, shynaıy shynshyldyǵymen, halyqqa jaqqan, óte qarapaıymdylyǵymen, memleket isine kelgende ózin de, ózgeni de aıamaıtyn talapshyldyǵymen tanylǵan Erkin Nurjanuly Áýelbekovtiń týǵanyna kelesi jyly 90 jyl bolmaq.

Arada jyldar ótse de «Áýelbekov saldyrǵan áýejaı», «Áýelbekov kótergen Aral máselesi», «Áýelbekov jolǵa qoıǵan eńbek tártibi», «Áýelbekovtiń halyq arasyna barýy» taǵy da basqa mazmuny baı, ańyzǵa bergisiz mándi áńgime el aýzynan áli kúnge deıin túspeı keledi.

Osy oraıda, bolashaq bılik tutqasyn ustaǵysy keletin jastarǵa úlgi retinde Erkin Nurjanulynyń ómirlik kózqarasy men tań-tamasha qaldyratyn taǵylymdy taǵdyry týraly ańyzǵa bergisiz adamnyń elaǵalary kýá bolǵan qyzyqty jaıttarynyń birqataryn ózderińizge usynalyq.

 

***

Qyzylorda áýejaıynda topyrlaǵan qundyz bórikti, qamqa tondy, shen-shekpendiler men sorpanyń betine shyǵar Syrdyń marqasqalary oblysqa birinshi hatshy bolyp kele jatqan Erkin Nurjanuly Áýelbekovti arnaıy tizilgen Volgalar kortedjimen, bar sán-saltanatymen kútip turady.

Belgilengen ýaqytta AN-2 ushaǵy áýejaıǵa qonǵanymen, oblystyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysyna uqsas kisi túspegen sekildi.   Eldiń bári ań-tań. Batyldaý bireýi jetip baryp, ushqyshtan «Sizdiń salonyńyzda Erkin Áýelbekov degen kisi boldy ma?», – degende ushqysh: «Jańa ǵana Sizderdiń aldaryńyzdan ótip, «Jıgýlıdi» toqtatyp, minip ketken kúzgi paltoly, túlki tymaqty qara kisi sol», – degende, erteńinde bazarda búkil shen-shekpendiler kúzgi palto men túlki tymaq izdep sabylyp ketipti.

 

***

Erkin Nurjanuly Áýelbekov óte qarapaıymdylyǵymen de aty shyqqan. Ózi qaratory, susty kisi bolǵanymen reti kelse, galstýk taqpaýǵa tyrysady eken. Al kerisinshe, kómekshisi uzyn boıly, tartqan symdaı jınaqy, galstýkpen júretin bolǵandyqtan kóbine basshylar kómekshisimen amandasyp, barlyq hal-jaǵdaıdy baıandap bolǵan soń ǵana kómekshisi: Keshirińiz, Erkin Nurjanuly myna kisi, – degende ózine qajetti málimetti alyp úlgergen, oblys basshysy sharýashylyqqa qaraı aıańdap ketip bara jatady eken.

 

***

Erkin Nurjanulynyń qaıda bet alǵanynan keıde kómekshisi de kóz jazyp qalady eken. Birde jumysta joǵyn baıqaǵan kómekshisi garajǵa kirip, sharýashylyqqa shyǵyp ketkenin estıdi.

Amal joq, Syr boıynda keýdesheniń túımesindeı qatar ornalasqan birneshe aýdanǵa habarlasyp úlgeredi.

Kóktemgi kez. Jer balshyq. Shıeliden asqannan keıin, Qarataý bókterindegi qyrdaǵy qaraýytqan shopannyń úıine at basyn burady.

Qart qoıshyǵa, óziniń jańa oblys basshysy ekendigin, qandaı ózekti jaılar mazalaıtyndyǵyn suraǵanda, kóńilshek qarııa «Aýyldyń partkomy túgili, kózi tiri komsomol hatshysyn ómirinde kórmegendigin» aıtyp jylap qoıa beredi.

Qoranyń ishi belsheden mal tezegi, saqmanshynyń joq ekendigin de jasyrmaı aıtady. Sol boıda, sheshim qabyldaǵan Erkin Nurjanuly dereý mashınadaǵy rezeńke etikti kıip, qolyna kúrek ustap, shopanmen birge qoranyń laı aralas boqtyqty sýlaryn aǵyzýǵa kirisedi.

Kómekshiden «qyrda semınar keńes bolady» dep estip, jetip kelgen shen-shekpendiler, aq kóılek qara kostıýmderimen amalsyz qoraǵa kirip, qol ushyn beredi. Baıqamaǵansyp, bir-ekeýiniń qara kostıýmine daq juqtyrǵan Erkin Nurjanuly dastarhan basynda da kóp syr shasha qoımaıdy.

***

Taǵy birde Jańaqorǵan aýdanynyń shetindegi bir dúkenge bas suǵady. Jas dúkenshiden: «Mynadaı shujyq, sary maı keshe joq edi ǵoı», – degende, onyń oıynda eshteńe joq: «Oblystyń birinshi hatshysy Áýelbekov keledi degen soń bárin shyǵardyq», – deıdi.

 

***

Erkin Nurjanuly Áýelbekovtiń 85 jyldyq toıyna arnalǵan basqosýda, Qyzylorda oblystyq ardagerler keńesiniń sol kezdegi tóraǵasy Seıilbek Shaýhamanov: «Áýelbekovtiń tusynda turǵyn úı bólýdegi ádiletsizdik, aryz-shaǵymdarmen jumys isteýdegi nemquraılylyq, nátıjesiz jıyndar men is-saparlardy azaıtý, basshylardyń dańǵaradaı kabınetteri men dańǵaradaı úıleri, qyzmettik kólikti óz múddelerine paıdalaný, t.b. máseleler nazardan tys qalmady.

Sondaı-aq, halyqty, monsha, sý, jylý, kólik qyzmetimen qamtamasyz etý máselesin de alǵa qoıdy. Máseleni sheshýdiń naqty joldaryn belgilep, jaýapty adamdar taǵaıyndalyp, qatań jaýapkershilik ornady.

Sol jyldary elimizdiń, onyń ishinde Syr óńiriniń áleýmettik konomıkalyq jáne mádenı damýyna zor úlesterin qosqan azamattarymyzdy ulyqtaý, eske alý, olardyń jasampaz eńbekterin jas urpaqqa úlgi etý oblysymyzdaǵy ıgi dástúrge aınaldy. Bul barynsha quptarlyq jáıt. Óıtkeni aǵa urpaqqa taǵzym etý arqyly ǵana máńgilik elimizdiń qamalyn qalap jatqan birtutas myzǵymaıtyn ult ekenimizdi dáleldep, jáne urpaqtar sabaqtastyǵyn jalǵastyramyz.

Erkin Nurjanuly Áýelbekovtiń qazaq halqy úshin, Syr óńiri úshin atqarǵan qyzmeti eshýaqytta umytylmaıdy. El úshin eńbek etip, halyqtyń yqylasy men alǵysyna bólengen Áýelbekovteı abzal azamattyń, úlken júrekti tulǵanyń beınesi halyq jadynan eshqashan óshpeıtin bolady», – dep kósildi.

Endeshe, osyndaı asyl tulǵanyń, aıbyndy aqsaqalymyzdyń 90 jyldyq torqaly toıyn Respýblıka boıynsha atap ótýge Qyzylorda oblysy muryndyq bolyp qana qoımaı, ol kisi týraly tyń málimetterdi jınaqtap, kitap etip shyǵarý isin qolǵa alyp, bolashaq basshylarǵa arnalǵan «Áýelbekov mektebin» ashýdyń da artyqtyǵy joq.

 

Eskendir Ertaı,

Qyzylorda oblysy

Sońǵy jańalyqtar