18 Sáýir, 18:12 443 0 Ádebıet Tańsulý ALDABERGENQYZY

BIR MAQALANYŃ ÁSERI

«Gazet halyqtyń kózi, qulaǵy hám tili» degendi aıtqan qazaq tiliniń, qazaq ǵylymynyń aǵartýshysy Ahmet Baıtursynuly ne degen zerek, oıshyl edi. Shyn máninde, qaı kezde de halyqtyń arasynda qoǵamdyq pikir qalyptastyratyn, jaǵymdy-jaǵymsyz pikir qalyptastyratyn da buqaralyq aqparat quraldary ekeni aıqyn. Búgingi jahandaný zamanynda, ozyq tehnologııa zamanynda ınternet, áleýmettik jeliler qanshalyqty alǵa shyǵyp ketse de, gazet-jýrnaldardyń da quny túspegenin osy bir aqsaqaldyń myna pikirinen tereń ańǵarǵandaı boldyq.

– Sizderdiń gazetterińizdi jyl saıyn jazdyryp alyp, ózime unaǵan, qajet dep sanaǵan maqalalardyń astyn syzyp otyryp oqıtyn ádetim bar. Al ótken jyldyń qarasha aıyndaǵy №47 sanynda jarııalanǵan myna bir maqala bir áýletten taraǵan on perzentime de gazet jazdyrtýyma sebep boldy,– degen Qoıshybek qajy Sultanovtyń áńgimesi qyzyqtyra tústi. Únsiz ǵana bas ızep, yqylas tanytqanymyzdy kórgen ol kisi de aǵynan jaryla tússin!..

– Iá, ózindik baǵyt-baǵdary, oqyrmanǵa aıtary bar basylym dedim ǵoı, ótken jyldyń qarasha aıynda «Úsh bólek nárse – bir uqsastyq» degen maqala janymdy qatty tolqytty. Avtory – Halyqaralyq V.Pıkýl atyndaǵy ádebı syılyqtyń laýreaty, jazýshy Kámıla Qudabaeva. Adam balasy jas ulǵaıyp, qarttyqqa bet bura bastaǵan shaqta osyndaı qaıyrymdylyqqa, meıirimdilikke shóldep, óz kindigińnen taraǵan perzentterińnen ǵana emes, aınala-tóńiregińnen baýyrmaldyqty sezinseń jan-dúnıeń alaı-dúleı kúı keship, myna jaryq dúnıeniń, tirshiliktiń qadirin odan saıyn túsine túsedi ekensiń, al túsingen saıyn bolmysyńdy áldeqandaı bir qımastyq bılep, janaryńa jas tolatyny bar. Osy maqalany oqyp, eńkildep jylap alǵanym bar. Qatty áserlendim,– degen aqsaqaldyń daýsy dirildep, tamaǵyna kelip qalǵan óksikti jasyra almady.

Ómirboıy aýyl sharýashylyǵy salasynda, onyń ishinde mal dárigeri ǵylymynyń kandıdaty, seksenniń bel ortasynan asqan  professordyń óte názik, ásershil janynan shyǵyp otyrǵan syrly syryna biz de rıza bolystyq. Túrkistan joǵary agrarlyq kolledjinde uzaq jyldar shákirt-mamandar daıyndaýmen shuǵyldanyp kele jatqan bilikti ustazdyń tula-boıy tunǵan meıirimdilik, adamı qasıetteri, ásirese sonshama ustaz-stýdentteriniń aldynda  janaryna kelip qalǵan jasqa da yńǵaısyzdanbaı, osy bir maqalany áserli áńgimeleýi ózi tárbıelep otyrǵan kez kelgen shákirtine de úlgi demeske amalyńyz joq. Kásibı maman daıarlaýda óskeleń urpaqqa bilim men tálim-tárbıe isinde kóregendikpen  jol kórsetip júrgen aqylman ustazdyń bul áreketi osynaý qatygezdeý zamannyń jastaryna úlgi-ónege, árıne.

Qoıshybek qarııanyń kabınetindegi jumys ústeliniń astyndaǵy gazet qıyndysyna biz de qyzyǵa úńildik. «...Jyl ótken saıyn adamnyń jasyna jas qosylatyny – jańalyq emes. Tek bir qıyny – adam burynǵydaı sál nársege bolsa da qýanyp, lapyldap, ishki dúnıeń baıaǵydaı lezde qulpyryp shyǵa bermeıtini me dersiń... Al jalpy dúnıeniń jalǵandyǵyn uqqan soń... adamnyń aınalasyna burynǵydaı qyzyǵýshylyǵy qatty kemıtin, tipti joǵalatyn tustary da joq emes. Sondyqtan da osynaý ómirdi baǵalaýdan, adamdardy shynaıy qurmetteýden, óziń ómir súrip otyrǵan qoǵamnyń kemeldene túsýine tıtteı de bolsa úles qosýdan artyq, ári qundy eshteńe joq bolsa kerek... Sebebi – osy ómirge kelgeniń beker emes shyǵar...» («Túrkistan». 2018. 22 qarasha)

Úsh túrli memleketten, úsh túrli qoǵamnan bir-birine uqsas úsh oqıǵany tilge tıek ete  otyryp, avtor jer betindegi qandaı oqıǵa-keleńsizdik bolmasyn ony adamı meıirimdilik qana jeńe alatynyn, sondyqtan da bir-birimizge degen shynaıy sezimniń ólmeýi úshin kúrese bilýimiz qajettigin shegelep jazǵany tek qana qajy Qoıshybek kókemizge ǵana emes, talaılarǵa oı salar maqala bolǵanyna taǵy bir kóz júgirtip óttik.

– Gazetterińizdiń Rýhanııat betindegi oqyrmandarǵa oı salyp qana qoımaı, jalpy tálim-tárbıege de úlesin qosatyn dúnıeler kóp bolǵaı. Kóńilshek adammyn, ásershil bolýym da ábden múmkin. Degenmen, maqalada aıtylǵandaı, jas ulǵaıǵan saıyn kóńil-kúıge áser etetin dúnıelerdi oqyǵanda, shyny kerek, óz basyńdy emes, artyńda kele jatqan áýletińniń bolashaǵy kóp tolǵandyrady eken. Bolashaq osylardiki, solar meıirimdi bolsa eken, túısikti bolsa eken deısiń. On balanyń ákesimin, bári de joǵary bilimdi, sanaly-salıqaly otbasyn ustap otyrǵan azamattar. Meniń álgindegi bosańsyǵan kóńil-kúı aýanyn jandarymen túsingen bolar, bir áýletten on shańyraq bıylǵy jylǵy on eki aıǵa túgel gazetke jazyldy,– dedi Qoıshybek aqsaqal ósip-ónip otyrǵan ul-qyzdaryna degen rızashylyǵyn jasyra almaı. – Osylaı gazet betindegi bir maqalanyń «álegi» oqyrmandaryńyzdyń sanyn kóbeıtip jatyr,– dep áńgimesin aıaqtady.

Týǵan ólkesinde qatardaǵy mal dárigerinen partorg-professorlyqqa deıingi uzaq jyldar shákirt tárbıeleýdegi abyroıly eńbeginiń, iskerliginiń, qyzmetke adaldyǵynyń, eline-jerine degen perzenttik mahabbatynyń úlgisindeı – ul-qyzdarynyń da qas-qabaǵyna qarap, ata-ana kóńilinen shyǵýynyń ózi bir ǵanıbet qoı. Qazaqta ádemi bir qanatty sóz bar, «Ádemi qartaıý» degen, osy bir sóz qart ustazben áńgime barysynda oıymyzǵa qaıta-qaıta oralyp otyrdy. Seksenniń seńgirindegi aqsaqaldyń áli de qyzmetten qalmaı, stýdentterge elimizdegi eń bir qajetti sala – aýyl sharýashylyǵy mamandyǵynan dáris oqyp, kolledjdiń qoǵamdyq jumystarynan da qol úzbeýi – osy bir sózdiń qundylyǵyn arttyra túskendeı áserde qoshtastyq.

 

Tańsulý  ALDABERGENQYZY

Shymkent qalasy

Sońǵy jańalyqtar