18 Sáýir, 18:06 716 0 konomıka TURKYSTAN.KZ

JAHANDYQ BÁSEKEGE QABILETTI BOLMAQ KEREK

Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti N.Nazarbaev 2017 jyly Qazaqstan halqyna joldaýyna «Qazaqstannyń úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» degen taqyryp qoıǵan edi. Jahandyq básekege qabilettilik kez kelgen memleket úshin ózekti. Jyl saıynǵy ataýly ındeks úshin memleketter baryn salady. Nursultan Nazarbaevtyń «ózgeris daýyly turǵanda oǵan qarsy qorǵan emes, jelken turǵyzý kerek» dep aıtqany kóptiń esinde. Qazaqstannyń jahandyq básekege qabilettilik ındeksindegi orny jyl saıyn jaqsaryp keledi. 2018 jyly 140 memlekettiń ishinen elimiz 59 orynǵa jaıǵasty. Tıisinshe 12 faktor boıynsha ósim baıqalǵan. Bul rette mamandar keler jylǵa naqty josparlar qoıyp, is atqarýda.

Básekege qabiletti bolý damyǵan myna zamanda ońaıǵa soqpaı tur. Qazaqstan táýelsizdik alǵan jyldan beri baǵytyn aıqyndap, júıeli jospar qoıǵanymen de álemde óz ornyn ıelendi. Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan-2050» strategııasy qıyndyqtardy boljap qana qoımaı, yqtımal ózgeristerden múmkindikterdi qarastyrdy. Mundaı múmkindik Elbasynyń Úshinshi jańǵyrý jónindegi mindet aıasynda kórinis taýyp otyr. «Álem qarqyndy túrde ózgerip keledi. Bul – jańa jahandyq bolmys, ony biz qabyldaýǵa tıispiz. Álemde kezekti, Tórtinshi ónerkásiptik revolıýııa bastaldy. konomıkany jappaı ıfrlandyrý tutas salanyń joıylýyna jáne múlde jańa salanyń paıda bolýyna alyp keledi. Bizdiń kóz aldymyzda bolyp jatqan uly ózgerister – ári tarıhı syn-qater, ári Ultqa berilgen múmkindik. Eldiń jahandyq básekege qabilettiligin qamtamasyz etetin konomıkalyq ósimniń jańa modelin qurý qajet. Qazirgi kezde kóptegen elder osyndaı mindetti oryndaýǵa umtylýda. Ósimniń jańa modeline kóshý tásili ár jerde ár túrli ekenine senimdimin», – dep Elbasy N.Nazarbaev atap ótken-di.

Elbasy joldaýynda: «Bul jańǵyrý – qazirgi jahandyq syn-qaterlermen kúres jospary emes, bolashaqqa, «Qazaqstan-2050» strategııasy maqsattaryna bastaıtyn senimdi kópir bolmaq. Ol Ult jospary – «100 naqty qadam» bazasynda ótkiziledi» dep naqty baǵyt-baǵdar kórsetken. Bunda konomıkanyń álemdik ósiminiń orta deńgeıden joǵary qarqynyn qamtamasyz etýge jáne 30 ozyq eldiń qataryna qaraı turaqty túrde ilgerileýge laıyqtalǵan negizgi bes basymdyq qarastyrylady. Birinshi basymdyq – konomıkany jedeldetilgen tehnologııalyq jańǵyrtý. «Búgingi jahandyq damýda básekege qabilettilik – eń basty qarý. ıfrlyq tehnologııany qoldaný arqyly qurylatyn jańa ındýstrııalardy órkendetýge basymdyqtar berilýde. «Elde 3D-prıntıng, onlaın-saýda, mobıldi bankıng, ıfrlyq qyzmet kórsetý sekildi densaýlyq saqtaý, bilim berý isinde qoldanylatyn jáne basqa da perspektıvaly salalardy damytý kerek. Bul ındýstrııalar qazirdiń ózinde damyǵan elderdiń konomıkalarynyń qurylymyn ózgertip, dástúrli salalarǵa jańa sapa darytty. Osyǵan oraı, Úkimetke «ıfrlyq Qazaqstan» jeke baǵdarlamasyn ázirleýdi jáne qabyldaýdy tapsyramyn», – degen N.Nazarbaevtyń sózi jer-jerde is júzinde júzege asýda.

Elbasy Úkimet pen «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasyna bıznestiń barlyq shyǵynyn jappaı azaıtý jóninde sharalar qabyldaýdy tapsyrǵan. Kásipkerlikke kedergi keltiretin qujattardyń merzimi men tizbesi qysqartylyp, qaıtalanatyn rásimder azaıdy. Úkimetke júktelgen tapsyrmalar qatarynda úsh tildi oqýǵa kezeń-kezeńmen kóshý máselesi boıynsha usynystar ázirleý belgilendi. «Qazaq tiliniń basymdyǵy saqtalady. Onyń ári qaraı damýyna zor kóńil bólinedi. Sonymen qatar, búginde aǵylshyn tili – jańa tehnologııa, jańa ındýstrııa, jańa konomıka tili. Qazirgi kezde 90 paıyz aqparat aǵylshyn tilinde jarııalanady. Árbir eki jyl saıyn olardyń kólemi 2 ese ulǵaıyp otyrady. Aǵylshyn tilin meńgermeı, Qazaqstan jalpy ulttyq progreske jete almaıdy. Bul máseleni tııanaqty oılanyp, aqylmen sheshý qajet», – dedi N.Nazarbaev. Atalǵan túıtkilderdiń túıini sheshilse, de jahandyq básekege qabilettilik ındeksi jaqsarady deıdi mamandar.

Sońǵy jańalyqtar