18 Sáýir, 17:53 579 0 Qaýipsizdik Aıaýlym SALYQJANOVA

ALMATYNYŃ QUBYRY «MUŃ» DEIDI...

Bul kúnde Almatyny bir-aq sátte Veneııaǵa aınaldyratyn eki sıqyr bar. Biri – tolassyz jaýǵan jaýyn, ekinshisi – ár kezde jerdiń astynan atqylap turatyn ystyq «sýburqaq» – jylý qubyrlarynyń apaty. Aldyńǵysynyń jaýar-jaýmasy tabıǵat enshisinde bolsa, sońǵysynyń shyǵar-shyqpasyn tozyǵy jetken qubyrlar sheshedi. Serýendep kele jatqanda ústińizge ystyq sý atqylasa, ne kólikpen júıtkip kele jatqanda jer jutsa tań qalmańyz. Ol – «otyryp qalǵan 30 jasar qubyr qyzdyń ashýy».

Ótken sársenbide Almatyda jylý qubyry jarylyp, saldarynan 4 adam zardap shekti. «Naýqastardyń denesiniń eki paıyzyn birinshi, ekinshi dárejeli termııalyq kúıik shalǵan. Olar kúıik bólimshesine jatqyzyldy, qazirgi tańda jaǵdaılary ortasha aýyr», – dep málimdedi №4 qalalyq klınıkalyq aýrýhana ókilderi. Sonymen qatar 7 páter jáne 8 kólik búlingen. Apat Pýshkın jáne Tóle bı kósheleriniń qılysynda tańǵy saǵat 4 shamasynda oryn alǵan edi. Ystyq sý birneshe metr bıiktikke atqylap, mańyndaǵy úılerdiń terezelerin shaqqan. Jer astyn tesip shyqqan ystyq sý daýysynan ondaǵy turǵyndar shoshyp oıanǵan. Baspasóz qyzmeti málimdegendeı, tótenshe jaǵdaıǵa jylý qubyrynyń ábden eskirýi sebep bolǵan. Ol mańdaǵy dıametri jarty metrlik qubyrlar 1993 jyly salynǵan. Onyń 25 jyl jaramdylyq merzimi ótken.

Almatydaǵy qubyr júıesi 800 shaqyrymdy alyp jatyr. Onyń 61 paıyzdan astamynyń tozyǵy jetken. Tipten, shaharda 80-jyldardan beri birde-bir ret jóndeý jumystaryn kórmegen qubyrlar da kezdesedi. Jalpy, jyl saıyn qalada orta eseppen 12 shaqyrym jylý magıstrali jańartylyp otyrady. Dese de, búginde jańarýdyń aldyn apat alyp otyr. Oǵan jyl saıynǵy jylý qubyrlarynyń atylýy dálel.

Jalpy, Almatydaǵy jylý qubyrlarynyń jarylýy úırenshikti jaǵdaıǵa aınalǵandaı. 2014 jyly qańtar aıynda shańqaı túste Raıymbek jáne Seıfýllın dańǵyldarynyń qıylysynda ornalasqan qubyr jaryldy. Ol kezde de tórt adam kúıip, tipti, onyń bireýi ystyq sý toly aryqqa qulap, denesin birinshi dárejeli kúıik shalǵan edi. Jańalyqtardan oqıǵa ornynda jolaýshylary bar avtobýstyń keptelip, qalyń býdyń arasynda qozǵala almaı qalǵany da kórsetildi.

Dál osy aýdanda buǵan deıin de osyndaı apattardyń bolǵany belgili. 2012 jyldyń jazynda qubyr jarylyp, ol jerde alty metrge jýyqtaıtyn tereń shuńqyr paıda bolyp, asfalt astynan oqys atylǵan ystyq sý mashınalarǵa zaqym keltirgen bolatyn. Al 2013 jyldyń jeltoqsan aıynda Raıymbek dańǵyly men Kommýnalnyı kóshesi qıylysynda taǵy da qubyr jarylyp, apat saldarynan jeti adam jaraqat aldy. Qystyń kúni 19 kópqabatty úı men 2 bilim mekemesi jáne 36 ákimshilik ǵımarat jylýsyz qalǵan edi.

2015 jyldyń qańtarynda taǵy sol aýmaqta, Raıymbek-Naýryzbaı batyr kósheleriniń qıylysynda jer astynan shyqqan ystyq sý kósheni qaq aıyrdy. Saldarynan tas jol opyrylyp, 2 kólik shuńqyrdan tabyldy. Sondaı-aq, kommýnaldyq apat aýmaǵynda eki kólik apaty oryn aldy. Jeltoqsannyń sýyq yzǵarynda 4 turǵyn úı, 1 mektep pen 2 bilim berý mekemesi, sonymen qatar, birneshe áleýmettik nysandar ystyq sýdan ajyratylyp, jylýsyz qaldy. Mundaǵy jylý jelisi, tipti, 1980 jyl salynyp, sodan beri birde-bir ret qaralmaǵan eken.

Osydan tórt jyl buryn Seıfýllın dańǵylynda ystyq sý jer astynan emes, kerisinshe, joǵarydan atqylady. Ábden tozyǵy jetken jylý magıstraline josparly jóndeý júrgizilip jatqanda, qyzmetkerlerdiń bilmestiginen kesilgen qubyrdyń birinen sý ketken. Osylaısha jurt bir saǵattaı temperatýrasy 40 gradýs ystyq sýdy tizeden keshti. Sarqyrap aqqan sýdan kóshe kólge aınalyp, onsyz da qıt etse qıyndaıtyn kólik qatynasy tipti qıyndady. Abyroı bolǵanda, ol kezde adamdar zardap shekken joq. Biraq ondaǵan avokólikke zaqym keldi.

Atalǵan jaǵdaıda zardap shekkenderdiń shyǵynyn kináli kompanııa óz moınyna alady. Dese de, úı men kóliktiń kerekti jabdyqtaryn tabýǵa bolatyn shyǵar, biraq adamnyń ómiri men kúıgen deneni qaz qalpyna keltirip berýge olardyń kúshi jetpeıdi ǵoı. Onyń ústine mundaı jaǵdaı birinshi, ne ekinshi ret bolyp jatqan joq. Tipti, sońǵy ret 10 sáýir kúni bir táýlikte eki qubyr jaryldy. Joǵaryda tizilgen tizim apattyń sanaýlysy ǵana, aıtylmaı qalǵany qanshama?! Basty maqsat olardy tizbektep berý emes, 1000 jyldyq tarıhy bar shahar turǵyndarynyń qaýipsizdiginde. Qazir qalanyń týrıstik ahýalyn arttyrý qolǵa alynǵan. Biraq qarapaıym turǵyndar qaýipsizdigin ýaqytyly retteı almaı otyrǵanda, shetelden kelgen qonaqtyń qaýipsizdigine tolyq jaýap bere alamyz ba? Týrıstiń de ústine ystyq sý atqylamasyna kim kepil?

PS: «Jylý qubyryn jańartýǵa mıllıardtaǵan qarjy bólindi, biraq biz barlyǵyn aýystyryp úlgermeı jatyrmyz. Óıtkeni ol úshin búkil nysandardy jylýdan ajyratý qajet. Sondyqtan bul qubyrdy der kezinde aýystyrý múmkin bolmady. Biz shyǵyn ornyn toltyramyz. Kúıik shalǵandarǵa dári-dármegin tólep beremiz». Bul – Almaty qalasy Jylý nergo kesheni jáne TKSh resmı ókili Ian Gırınniń 2014 jyly bolǵan qubyr jarylysynda jýrnalısterge bergen jaýaby. Sodan beri 5 jyl ótti. «Baıaǵy jartas  – sol jartas». Alaqandaı Almatynyń qubyrlaryn aýystyryp shyǵý úshin qansha jyl qajet sonda?

Aıaýlym Salyqjanova             

Sońǵy jańalyqtar