18 Sáýir 2019, 17:47 856 0 Áleýmet Tańsulý ALDABERGENQYZY

JYR BOLǴAN JIYRMA BIR MYŃ JÁNE PÁTER JALDAÝShYLAR

Bıylǵy jyldyń 1 shildesinen bastap Qazaqstanda áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan otbasylarǵa ataýly áleýmettik kómek taǵaıyndaý úshin talap etiletin qujattar tizimi qysqartylady, al beriletin kómektiń somasy turǵylyqty aımaqqa bólingen bıýdjet kólemine baılanysty. Mine, máseleniń de shıryǵa túsetin tusy osy boldy. Búgingi kúni jergilikti ákimshilikke osy tizimge iligý úshin júgirip júrgenderden kóz súrinedi. Óıtkeni Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstriniń aıtýynsha, áleýmettik kómekke muqtaj otbasynyń málimetterin «E-halyq» bazasyna engizý úshin qajet qujat jınaýmen jergilikti atqarýshy organdar aınalysady delingen. Sondyqtan da bolar, turǵylyqty ákimshilikter jumysy kúrdelene túskendeı.

– Meniń kelinshegim Jambyl aýdanynyń ortalyǵy Uzynaǵash selosynda meıirbıke bolyp qyzmet atqarady, jalaqysy 65 myń teńge. Ózim aýysymdyq jumystamyn. Qurylys-jóndeý jumystarymen aınalysamyn. Ózderińiz bilesizder, bul degen sóz qystaı úıde, jazǵysalym ǵana nápaqa tabamyn degen sóz. Kúrdeli qurylystar túgili búginde jeńil-jelpi úı jóndeý jumystarynyń ózi brıgada jınaqtap alǵan toptardan artylmaıdy. Biz sııaqtylarǵa tamyr-tanystar arqyly bolmasa ondaı jumys ta tabyla bermeıdi. Tórt balamyz bar. Eń kishkentaıymyz bes jasta. Osy ýaqytqa deıin alyp kelgen toǵyz myń teńgege kelinshegimniń 65 myńyn qosqanda, 74 myńmen ólmestiń kúnin kórip keldik. Áıteýir el ishi bolǵandyqtan, arasynda kórshi-qolańnyń qora-qopsysyn jóndeýge qolǵabys etip birdeńe taýyp qoıasyń. Másele munda da emes, eń bastysy tórt bala kópbalaly otbasylar tizimine engeni, olardyń iship-jem, kıim-keshegi eseptelinip, ájeptáýir áleýmettik kómek alatyn boldyq degen kóńilimiz sý sepkendeı basyldy. Qalada qaıdam, aýyldyq jerlerde «jeń ushynan jalǵasý» degen qalmaı kele jatqanyna taǵy da kózimiz jetip, amalsyz osyndaı shaǵym aıtýǵa týra kelip otyr. Dál meniń jaǵdaıymdy basynan keship otyrǵan biraz tanystarym engen tizimge biz ene almaı qaldyq. Qoıǵan talaptary: bizdiń elimizde otbasynda er azamat mindetti túrde jumys isteýi kerek eken. Al kerek bolsa! Aınalaıyn-aý, jumystan qashyp otyrǵan eshkim joq, biraq turaqty aınalysatyn jumys bolmaǵandyqtan otyrmyz ǵoı. Áıtpese qaı qazaqtyń azamaty áıeliniń tapqan tabysyna qarap otyrady deısiz?! Basqasyn bylaı qoıǵanda, aı saıyn tórt balaǵa beriletin 21 myńǵa iliksek eken degen úmitpen taǵy da esik jaǵalaýǵa týra keletin túri bar. Uzynqulaqtan estigenimiz, eger tıyn-teben usynar bolsań, sol qııamet-qaıym tizimge iligetin sııaqtymyz. Biraq... kimge, qalaı beresiń?.. – degen Qaharman esimdi jigit bizge synaı qarady. Bálkim, osy kisiler aralassa tirligim ońynan týatyn sekildi dep oılaǵan bolýy kerek.

Ózin Raıhan dep tanystyrǵan kelinshek tolyq aty-jónin aıta almaıtynyn aıtty. Qalamyzdaǵy qazaqtar kóp shoǵyrlanǵan Alataý aýdanynyń turǵyny, kúıeýi jumys istemeıtinin, ishimdikke áýes ekenin kóz jasy kól bolyp otyryp aıtqany: II-toptaǵy múgedek balasy bar eken. Jyl saıyn medıına mekemeleriniń esigin tozdyryp júrip, jańalap alatyn qujattardan sharshaǵanyn, áý basta birneshe adamnan turatyn komıssııa belgilep, taǵaıyndalǵan qujatta nege jyl saıyn jańartýǵa májbúrleıtinin, ol balanyń bir jyldyń ishinde aıaǵynan tik turyp saýyǵyp ketpeıtini anyq bolsa da, osyndaı sergeldeń tirlikke endi áleýmettik kómekke jınaıtyn qujattar qosylǵany sharshatty deıdi. Eń basty qujattar: otbasy músheleriniń jeke kýálik kóshirmesi, mekenjaı anyqtamasy, otbasynyń tabysy týraly anyqtama, jumys ornynan aılyq jalaqysy týraly, zeınetaqy aýdarymdary týraly jáne jumyssyz bolsa, jergilikti ákimdikten jumyssyzdyǵy týraly anyqtama tapsyrý kerek eken.

– Bárinen de qalada tirkelgeniń jaıly anyqtama alý qıynǵa soqty. Óıtkeni qalada jumys izdep júrgenderdiń kóbinde propıska joq, qaıdan bolsyn basynda baspanasy da joq. Men de bir tanystarym arqyly bir kisilerdiń úıine tirkelgen edim. Obaly ne, anyqtama qaǵazymdy tez aldym. Biraq... áleýmettik kómek alýym úshin, sol úıde tirkelgen barlyq azamattardyń aı saıynǵy jalaqysy ortaq eseptelinetindikten, bizge tıesili kómekti ala almaıdy ekenbiz. Sonda qalaı? Menińshe, bul tek bizdiń ǵana emes, qalada páterden-páterge kóship-qonyp júrgen talaılardyń basynda bar jaǵdaı ǵoı.

Shynynda da oılanatyn, oılanyp qana qoımaı tııanaqty sheshim qabyldaıtyn tirlik. Kópbalaly otbasylar tek ózimizdiń qandastarymyz ekenin eskersek, qaladaǵy pátershilerdiń de kóbi – osy qarakózdar. Osyndaıda kezinde ózimizdiń de qalanyń ár túkpirinde basqa ulttardyń qolynda pátershi bolǵanymyz eske túsedi. Degenmen, tórt balamen qala ishinde tegin júrip-turyp, densaýlyq salasyndaǵy qyzmetterdi tegin qabyldap, balabaqshalardyń da qyzmetin elý paıyzǵa jeńildikpen paıdalanǵanymyz dertke daýa eken ǵoı. Bul kezeń de ótpeli ekenin, qazaq balasynyń eshkimge táýeldi bolmaıtyn, óz baspanalarynda emen-jarqyn ǵumyr keshetin kez de alys emestigi kóńilge demeý...

Tańsulý  ALDABERGENQYZY

Sońǵy jańalyqtar