16 Sáýir, 13:07 297 0 Qoǵam TURKYSTAN.KZ

Pavlodarda olımpıada bastaldy!

Pavlodarda 17 JOO-nan kelgen jýrnalıstıka mamandyǵynyń stýdentteri bas qosty. Bolashaq jýrnalıstter respýblıkada 11-inshi ret ótkizilip otyrǵan pándik olımpıadasyna qatysýǵa keldi. Saıystyń ótkizilý maqsaty: jan jaqtan jınalǵan stýdentterge bir-birimen tájirıbe almasýǵa múmkindik beredi.

Jyl saıynǵy dástúrge aınalǵan saıystyń erejeleri bul joly kúrdelene tústi. Jańa bólim: Ertis-Baıan ólkesi jaıly óz áserlerimizben bólisetin beınesıýjet daıyndaý qajet.

Saıystyń alǵashqy kúnin qatysýshylardyń daıyn sıýjet tanystyrýlary men jýrnalıst sheberligin kórsetetin sse jazýdan bastadyq. Azdaǵan úzilisten soń kelgen qala qonaqtaryn Pavlodar qalasyna kskýrsııaǵa alyp shyqty. kskýrsııa barysynda Kýtýzov pen Lermontov kósheleriniń qıylysynda ornalasqan Memlekettik Rámizder parkine bardyq. Onda egemendiktiń sımvoly tý, eltańba jáne ánuran bar. Park Qazaqstan táýelsizdiginiń 20 jyldyǵyna arnap salynǵan. Keıin Sultanmahmut Toraıǵyrov eskertkishine bardyq. Músin avtory Eshan Sergebaev aqyndy asa sheberlikpen qııalshyl jas keıpinde kórkem beınelegen. Máshhúr Júsip Kópeev atyndaǵy meshitke de aıaq bastyq. Meshit qala ortalyǵynda ornalasqan. Arhıtektýrasy kesenege uqsas ǵımarattyń 4 munarasy bar. Aspanmen talasqan munaralardyń bıiktigi Paıǵambar jasyna oraı 63 metr eken. 3 qabatty ǵımaratta ashana, murajaı, kitaphana, ıslam dinin nasıhattaıtyn beınezal, neke qııý bólmesi bar. Meshitke kirgen kezde birden kózge túsetin úlken zaldaǵy gaýhar tasty shamnyń salmaǵy 3.5 tonna, bıiktigi 16,5, eni 6 m. Deshti Qypshaq sáýlet stılnde 8 qabyrǵaly qylyp salynǵan meshittiń ishi qazaqy oıýlarmen kómkerilgen. Úlken ǵıbadat úıinde bir mezette 1500 adamnyń namazǵa jyǵylýǵa múmkindikteri bar. Sońǵy núktemiz Buqar jyraý atyndaǵy ádebıet jáne óner murajaıyna boldy. 1992 jyly Ulystyń uly kúninde ashylǵan mýzeıge Buqar jyraýdyń 325 jyldyǵyna oraı esimi berilgen. Erekshe dızaınmen salynǵan qyzyl ǵımarat qala ortalyǵynda ornalasqan. Murajaı halyq aýyz ádebıeti, kóne túrik jazba ádebıeti, Buqar jyraý Qalqamanulynyń shyǵarmashylyǵy, HH ǵasyr basyndaǵy ádebıet, ádebıetter dostastyǵy jáne qazirgi zaman ádebıeti zaly sııaqty 6 zaldan turady. Sonymen qatar, qoldanysqa jastar jylyna baılanysty óner zaly berilmekshi. Sondaı-aq, murajaı ortasynda Qanysh Sátpaevtyń 125 jyldyǵyna oraı eńbekter jınaǵy toptastyrylǵan. Mýzeıde 46 myńnan astam jádigerler bar. Olardyń ishinde basym kópshiligi ólke jazýshylary men aqyndarynyń muralary. Tarıh syryna toly murajaı óziniń úılesimdiligimen, tárbıege baı maǵlumattarymen esimizde qaldy.Ýnıversıtet akt zalynda ótken «Qyz Jibek» klýbynyń «Jataqhana ómirnamasy» atty qoıylymyn tamashalap tarqastyq.

Olımpıadanyń ekinshi kezeńi testileýden bastalyp, qazirgi ýaqytta «Jedel aqparat» bólimimen jalǵasyn tabýda. Jalpy, 15-16 sáýir aralyǵynda ótip jatqan olımpıadaǵa biz Atyraý qalasynyń namysyn qorǵaýǵa keldik.

Atyraýlyq Batyspear komandasy

Sońǵy jańalyqtar