16 Sáýir 2019, 11:08 670 0 Bilgenge marjan Túrkistan Gazeti

Kúnderek: 16 sáýir

16 cáýir – «TÚRKISTAN» weekly. Álemde kún saıyn bolyp jatqan oqıǵalar tarıh betterinde aıshyqty izimen qalady. «Ótken kúnde belgi kóp» degendeı, dál 16 sáýir kúni qandaı tarıhı oqıǵalar oryn aldy?

16 sáýirde álemde qandaı qyzyqty oqıǵa boldy:

Búgin Dúnıejúzilik daýys kúni – daýys fenomenine arnalǵan jyl saıynǵy halyqaralyq ınternaıonaldyq shara atalyp ótedi. Merekeniń maqsaty – daýystyń bizdiń kúndelikti ómirimizde negizgi qarym-qatynas quraly jáne fızıka, psıhologııa, fonetıka jáne bıologııa sekildi kóptegen ǵylymdy zertteý taqyryby retindegi mańyzyn kórsetý. Daýys mýzyka jáne teatr sııaqty kóptegen óner túri úshin de mańyzdy. Bul dúnıejúzilik kún 1999 jyly amerıkalyq jáne eýropalyq otolarıngologtar men logopedterdiń, atap aıtqanda, Amerıka otolarıngologııa akademııasy (American Academy for Otolaryngology – Head and Neck Surgery) jáne portýgalııalyq medıına doktory Marıo Andreanyń kúsh salýynyń arqasynda quryldy. Bul kúni ár túrli konertter, sımpozıýmder, medıınalyq jáne bilim berý mekemelerinde ashyq esik kúnderi ótip, oǵan tele jáne radıo baǵdarlamalar arnalady.

Búgin sondaı-aq Charlı Chaplın kúni. Dybyssyz kınonyń ǵajaıyp akteri 1889 jyly 16 sáýirde Londonda dúnıege keldi. Qańǵybastyń áserli obrazy, qara murtty, úlken qalpaǵy bar adamnyń beınesi áli kúnge deıin shattyqqa bóleıdi. Ótken ǵasyrda ekranǵa shyqqan sıýjeti qarapaıym kartınalardy áli kúnge deıin kóz almaı kóremiz, óıtkeni akter ekran arqyly bir aýyz sóz aıtpasa da óz rólin sheber oınaıdy. Ol ómirdi erekshe qabyldaǵan, meıirimdi, jany jaıdary adam boldy. Álemde bolyp jatqan oqıǵalarǵa belsendi túrde ún qatyp otyrdy, dıktator Adolf Gıtler týraly ázil-ospaq fılminiń ózi nege turady.

Bolgarııada búgin Konstıtýııa kúni atalyp ótedi, ol – 1879 jyly eldiń Birinshi Uly Ulttyq Assambleıasy qabyldaǵan jáne sol kezde eń progressıvti Konstıtýııa bolyp sanalǵan joǵarǵy zań. Ol Bolgarııadaǵy konstıtýııalyq monarhııanyń jáne parlamenttik zańnamalyq bıliktiń memlekettik qurylymyn nyǵaıtty. Keıin Monarhtyń ókilettigi odan ári arta tústi, al 1934 jyly Borıs Úshinshiniń jeke bıliginiń rejımi Konstıtýııany múlde ózgertip tastady. Bolgarııadaǵy barlyq partııa men mınıstrler kabınetine tyıym salyndy. Tek 1944 jyldyń 9 qyrkúıeginen keıin Bolgarııa Konstıtýııasy az ýaqytqa qalpyna keltirildi, biraq 1946 jylǵy referendýmnan keıin Uly Ulttyq Jınalys qaıta shaqyryldy.

16 sáýirde álemde bolǵan tarıhı oqıǵalar:

1618 jyly Ýılıam Garveı alǵash ret adam aǵzasyndaǵy qan aınalymy júıesine jańa kózqaras bildirdi;

1871 jyly Berlın Germanııa astanasy dep jarııalandy;

1964 jyly amerıkalyq ushqysh Djeraldına Mok Batys Germanııaǵa qondy, ol búkil álemdi ushyp ótken alǵashqy áıel boldy;

1972 jyly Aıdyń betine qonýdy kózdegen "Apollon" baǵdarlamasy boıynsha besinshi ekspedıııa bastaldy.

16 sáýirde Qazaqstanda bolǵan tarıhı oqıǵalar:

1918 jyly Orynborda Álibı Jangeldınniń bastamasymen qazaq tilinde "Qazaq muńy" gazeti shyǵaryldy;

1922 jyly Qostanaı drama teatry ashyldy;

2003 jyly QR Úkimetiniń qaýlysyna sáıkes "Turǵyn úı jınaq qurylys jınaq banki" JAQ quryldy;

2010 jyly Groznyı qalasynyń №1 lıeıine Qazaqstan prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń esimi berildi;

2010 jyly álemdik týrne aıasynda Qazaqstanǵa álemdik fýtboldyń bas júldesi – FIFA álem kýbogy jetkizildi;

2011 jyly Qazaqstanda ıslam dininiń bastaý kózderi týraly otandyq ǵalymdardyń eńbekterine arnalǵan "Danalardyń izimen" atty kólemdi televızııalyq ekspedıııa jobasy iske qosyldy.

16 sáýirde dúnıege kelgen tanymal tulǵalar:  

1889 jyly Amerıka jáne aǵylshyn kınoakteri, senarıst, kompozıtor jáne rejısser, kınematograftyń ámbebap sheberi, kınorejısser, álemdik kınonyń eń tanymal obrazdarynyń birin jasaýshy Charlı Chaplın dúnıege keldi;

1924 jyly amerıkalyq kınokompozıtor jáne dırıjer Genrı Manchını dúnıege keldi. Ol 500-ge jýyq fılm men telehıkaıaǵa mýzyka jazǵan, "Oskar" jáne "Gremmı" syılyǵynyń laýreaty;

1967 jyly reseılik ánshi, kompozıtor, akter Vladımır Asımov dúnıege keldi. Reseı Federaııasynyń eńbek sińirgen ártisi (2001). "Na-na" tobynyń burynǵy múshesi (1991-2003);

1978 jyly reseılik akter, telejúrgizýshi, mýzykant, shoýmen Ivan Ýrgant dúnıege keldi.

16 sáýirde Qazaqstanda kim dúnıege keldi: 

1928 jyly ánshi, KSRO halyq ártisi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi, Qazaqstan Memlekettik syılyǵynyń ıegeri Roza Jamanova dúnıege keldi;

1951 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń bank ombýdsmeni Erserik Sıyrbaev dúnıege keldi;

1959 jyly tanymal ánshi, kompozıtor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Marat Omarov dúnıege keldi.

Aı kúntizbesi

Aı Bıkesh belgisinde ornalasady. Aqsha esep-qısapty jaqsy kóredi, muny umytpańyz. Búgin aqshany ysyrap etip, qajetsiz saýda-sattyq jasap, jónsiz qymbat proedýralardan ótýińiz múmkin. Ózińizdi jáne qalaýyńyzdy qadaǵalańyz.

Sońǵy jańalyqtar