15 Sáýir 2019, 11:56 686 0 Bilgenge marjan Túrkistan Gazeti

Kúnderek: 15 sáýir – Halyqaralyq mádenıet kúni

15 cáýir – «TÚRKISTAN» weekly. Búgin halyqaralyq mádenıet kúni atalyp ótedi. Ol 1935 jyldyń 15 sáýirinde bekitilgen. Tabıǵatqa beı-jaı qaraý, tarıhı eskertkishterdi buzý men dúnıeqorlyq – mádenıetsizdiktiń basty belgisi sanalady. Aıaýshylyq bildirý qasıeti tek adamǵa ǵana tán. Mádenıet órkenıetti damytady. Ol birneshe myńjyldyq buryn qalyptasqan.

Búgin kóptegen elde ekologııalyq bilim kúni atalyp ótedi. 1992 jyly dál osy kúni Rıo-de-Janeırodaǵy BUU konferenııasynda qorshaǵan orta máseleleri talqylanǵan bolatyn. Álem elderi halqynyń ekologııalyq bilimi adamzattyń turaqty damýy úshin asa mańyzdy. Bul merekeniń basty maqsaty – turǵyndardyń ekologııalyq saýattylyǵy men mádenıetin qalyptastyrý.

Sondaı-aq, Qazaqstanda 2011 jyldan bastap 15 sáýirde ulttyq ǵashyqtar kúni atalyp ótedi. Ol aqpanda toılanatyn halyqaralyq ǵashyqtar kúniniń balamasy. Mundaı usynys 2011 jyldyń qańtar aıynda  jasalǵan bolatyn. Merekeniń paıda bolýyna jastar uıymdary, stýdentter qaýymy men  bastamashyl toptar uıytqy bolǵan. Meıram Qozy Kórpesh pen Baıan sulýdyń mahabbatyna arnalady.

Sondaı-aq, búgin taqyrbas adamdar kúni. Bul keńinen taralyp ketken merekelerdiń biri. Ony shashyn ýaqytsha alyp tastaǵan adam da, taz da toılaıdy.

15 sáýirde álemde bolǵan tarıhı oqıǵalar

1912 jyly Atlant muhıtynda muztaýmen soqtyǵysqan "Tıtanık" kemesi sýǵa batty. Apatta 1496 adam kóz jumdy;

1924 jyly AQSh-ta álemdegi tuńǵysh avtokólik jolynyń atlasy shyqty;

1951 jyly Londonda alǵashqy "Álem arýy" baıqaýy ótti;

1955 jyly Illınoıs shtatyndaǵy Dez-Plenz qalasynda Reı Krok óziniń birinshi McDonald’s meıramhanasyn ashty.

15 sáýirde Qazaqstanda bolǵan tarıhı oqıǵalar

1395 jyly Terek ózeniniń boıyndaǵy shaıqasta Toqtamys qoly  Ámir Temir áskerinen jeńildi;

1946 jyly Uly otan soǵysy jyldary Aqtóbege kóshirip ákelingen polıak balalaryna arnalǵan balalar úıi jabyldy. Óıtkeni 117 bala otanyna oraldy (1945 jyldyń 6 shildesindegi Polsha men KSRO arasyndaǵy kelisimge sáıkes);

1966 jyly Atyraý qalasynda N.Jantórın atyndaǵy oblystyq fılarmonııa ashyldy;

1993 jyly Qazaqstan respýblıkasynyń Belgııa koroldiginde elshiligi ashyldy;

2008 jyly tarıhta alǵash ret "Shoqan Ýálıhanov" atyndaǵy qazaqstandyq ıahta Atlant muhıtyn júzip ótti.

15 sáýirde dúnıege kelgen tanymal tulǵalar

1452 jyly ıtalııalyq sýretshi, músinshi, sáýletshi, jazýshy, ǵalym  Leonardo da Vınchı dúnıege keldi;

1894 jyly 1953-1964 jyldar aralyǵynda KOKP ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy Nıkıta Hrýev dúnıege keldi;

1949 jyly keńestik, reseılik ánshi, sazger, prodıýser,aktrısa jáne telejúrgizýshi Alla Pýgacheva dúnıege keldi;

1978 jyly Pýerto-rıka ánshisi, ánder avtory, akter Lýıs Fonsı dúnıege keldi. Despacito ániniń oryndaýshysy YouTube rekordyn ornatty.

15 sáýirde Qazaqstanda kim týdy

1896 jyly qoǵam jáne memleket qaıratkeri, kúıshi Ǵabdol-Hakim Bókeıhanov   dúnıege keldi;

1920 jyly jazýshy, aýdarmashy, Qazaqstannyń halyq jazýshysy Sáýirbek Baqbergenov  dúnıege keldi.

1922 jyly jazýshy, dramatýrg, Qazaqstannyń halyq jazýshysy Safýan Sháımerdenov  dúnıege keldi;

1947 jyly keńestik, qazaqstandyq dintanýshy, pálsapashy, qazaq fılosofııasy salasy tarıhyn zertteýshi, abaıtanýshy, memleket qaıratkeri Ǵarıfolla Esim dúnıege keldi;

1948 jyly Qazaqstannyń múgedekter odaǵynyń tóraǵasy Álı Amandaev dúnıege keldi;

Aı kúntizbesi  

Aı – Arystan belgisinde. Aınalaǵa muqııat qarasańyz, álemniń qanshalyqty tamasha ekenin kóre alasyz. Siz áli de kórmegen, bilmeıtin dúnıe qanshama. Tek jumysty ǵana oılamaı, ómirdiń qyzyǵyn tamashalaýǵa asyǵyńyz. Sonda ǵana kóńil-kúıińiz kóterińki bolady. Tynyǵyp, kúsh jınańyz.

Sońǵy jańalyqtar