11 Sáýir 2019, 18:00 830 0 Ádebıet Ahmet ÓMIRZAQ

«SOL QYZ QAZIR MURATYM, TILEGIM DE»

Aqyn Amanhan Álimulynyń lırıkalyq syrlasý keshi

Keshe ál-Farabı atyndaǵy Qazaq Ulttyq ýnıversıtetiniń mehanıka-matematıka fakýltetinde belgili aqyn, tanymal lırık aqyn Amanhan Álimulymen kezdesý keshi ótti.

Úsh saǵatqa sozylǵan «Sol qyz qazir muratym, tilegim de» atty shyǵarmashylyq keshinde aqyn lırıkalyq óleńderin oqyp, qatysýshylardyń túrli taqyryptaǵy suraqtaryna jaýap berdi. Kezdesý keshinde júrgizýshi bolǵan joq, aqynnyń oqyrmandarmen syrlasýy ispettes boldy.

Kezdesý keshinde jas aqyndar balaýsa jyrlaryn oqyp, aǵa aqynnyń rızalyǵyna bólendi.

Áserli kezdesý sońynda Amanhan Álimuly: "Biz álem halqymen básekelese alatyn, básekelestikke laıyq ult bolýymyz kerek. Qazaqtyń tulǵaly qalamgeri Qaltaı Muhamedjanovpen bir suhbattasqan sátimde ol «Amanhan, pálenshe menen nege ozyp ketti deme, men pálensheden nege qalyp qoıdym de. Ol seni qanattandyrady, eń jaman qasıet qyzǵanyshtan boıyńdy alys ustatady. Ilgeri umtyldyrady, qamshylaıdy deıtin. Sondyqtan, qurmetti jastar, men de senderge Qaltaı aǵamnyń sózin qaıtalaımyn, Sender de "anaý menen nege ozyp ketti demeı, men nege odan qalyp qoıdym" dep ózderińe suraq qoıyp, ózderińdi qamshylańdar, ózderińe degen jaýapkershilikti arttyryńdar. Biz bárimiz sondaı bolsaq, ulttymyz ózge ulttarmen básekelese ósip, órkendep, dúnıege tanylǵan ústine, tanyla túsedi.  Osyny esten shyǵarmasaq básekelestikke laıyq el-jurt, ult bolyp qalyptasamyz. Ýaqyt pen zamannyń talap-tileginen qalmaımyz" – deı kelip, keshtiń uıymdastyrýshylary men qatysýshylaryna rızalyǵyn bildirdi.

P.S. Aqyndyq degen qudirettiń nár alar móldir bastaýy – mahabbat pen jastyq shaq desek, Amanhan Álimulynyń jyrlarynda sezimder sharpysy bólekshe kórinis tabady. Endeshe ádemi lırıkanyń bir úzigine kóz sala otyryńyzdar.

* * *

Qas pen kózdiń, baýyrym, arasynda,

Asqaq keýde sońyna qarasyn ba?

Basym ketip barady bileginde,

Sanam ketip barady sanasynda.

 

Jaýlap alǵan janymdy talma keshte,

Keremet kún keshegi qalmady este.

Ernim ketip barady erininde,

Shaıqalady shattyǵym alma tóste.

 

Kesh uǵynǵan qadirin tiregim be,

Sol qyz qazir muratym, tilegim de.

Kózim ketip barady burymynda,

Ózim ketip baramyn júreginde.

 

* * *

Kógildir kóktem, Elik qyz, esińde me edi,

Keń dala kerbez kólbeńdeı tósin keredi,

Esińde me edi?..

 

Alǵashqy ret biz birge asqanda qyrǵa,

Shúpildep turǵan tegene aspan da nurǵa,

Asqanda qyrǵa.

 

Qyzǵaldaq ǵumyryń qulpyryp ómir tósinde,

Kele almaı turdy, sezemin, kóńil sheshimge,

Ómir tósinde.

 

Janaryń janyp juldyzdaı jalqyndy keshte,

Júregiń, janym, júgensiz alqyndy tóste,

Jalqyndy keshte...

 

Baqyttan sol bir bul kúnde baqyt ta aspaıdy,

Alqara kók te juldyzdan jaqut shashpaıdy

 

ǴAShYQTYQ HATTAR JAÝABY

 «Men keshe juldyzdarmen syrlasqanda...»

Sen mendeı ǵashyq pa ediń túngi aspanǵa?

Ózińdeı syımaı ketem bólmege men,

Keýdemdi əldeqandaı muń basqanda.

«Túsimde burymymmen oınadyń kep...»,

Sol kúni, ras, seni oıladym kóp.

Ókpelep turǵandaı bop elestediń:

«Sen mensiz talaı toıdy toıladyń», – dep.

«Toıda bopsyń, bir qyzǵa qyzyqtyń ba?..»

Olaı, janym, kúderdi úzip tynba.

Erte kóktem qaıtadan oralǵanmen,

Janyń qalar jabyrqap, júzip muńǵa.

«Súıiktim dep kóp jerde qaıtalapsyń...»

Kóp núkteni, aıaýlym, baıqamapsyń.

Ədeıi me, beker dep osynymdy,

Meniń tunyq keýdemdi shaıqamaqsyń.

«Lala gúlder bul kúnde qyrda tundy...»,

Men júrmin-aý ózińsiz munda muńdy.

Jalyn keshken shyǵarsyń gúlder qýyp,

Boıtumarym, serik qyp bir hatymdy.

«O, ot sezim, qaı jaqqa alyp ushtyń?!.»,

Oralmadyń, janyma salyp ushqyn.

Kelmesińdi bilemin qasyma əste,

Kesesinen bal tatpaı saǵynyshtyń.

Sońǵy jańalyqtar