11 Sáýir, 17:30 517 0 Bilgenge marjan "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

BIR ERLIKTIŃ AQIQATY AQIQATY (jalǵasy)

Uzaqbaı DOSPANBETOV

(Sońy. Basy gazetimizdiń ótken sanynda)

Osyndaı tirlikpen 1920 jyldyń kúz aılary da taýsyldy. Qys tústi. Qasymhannyń shekaradan ary-beri ótip sabylýmen kúni ótti. Kelgen saıyn asa qupııa jaǵdaıda ChK-nyń ókili Asan men Smaǵulǵa Qytaı jerinde kórgen-bilgenderin, oıǵa túıgenderin jipke tizedi. Árqıly qıyndyqtardy qosa ataıdy. Sondaı shaqta ChK-nyń ókili osy sońǵy aılardaǵy qyzmet barysynda Súıdinnen ary, sonaý Qulja qalasynda ózine tanys bir orystyń turyp jatqanyn anyqtaǵan edi. Ol jaı orys emes, patsha zamanynda, osy Jarkent óńirinde úlken qyzmet atqarǵan, ári burynǵy rejımge, qoǵamdyq qurylysqa jan-tánimen qyzmet etken úlken sheneýnik. Famılııasy Mılovskıı. Qyzyldar ókimetiniń basym shyǵýyna kese-kóldeneń turyp, sóıtip kózge túskenderdiń bireýi. Sosyn da qyzyl ókimettiń qarmaǵyna ilinýden bas saýǵalap, shekara asqan. Mine, Qasymhanǵa Quljadaǵy sol Mılovskııdi tap dep keńes beredi, tipti onyń turaǵyn da mólsherlep uqtyrady.

Sol orys sheneýnigi Qasymhan Chanyshevtyń ne maqsatpen júrgenin estigende eki kózderi ottaı janady. «Qyzyl ókimetke qarsy kókirektegi qyjylǵa bul da bir sep» degendeı Súıdinge Qasymhanmen birge kelip, Iona-ákeımen bettestiredi. Bul qashqyn orys til men jaǵyna biraz kúsh túsirip, Iona-ákeıdi kóp sózdiń astyna alady: «Myna Qasymhan Chanyshev Jarkentte aýdandyq mılıııa bastyǵy, mine, sondaı keńestik úlken laýazym ıesi sizderge, ataman Dýtovqa qyzmet etse úlken olja ǵoı, durystap paıdalansańdar bir ózi on, tipti júz tyńshynyń qolynan kelmesti tyndyrady ǵoı», – dep tópeletti. Iona-ákeı bul orystyń sózine de, Qasymhannyń ózine de qulaı sengendeı túr kórsetti, biraq báribir Qasymhandy atamanmen jolyqtyrýdy uzyn arqan, keń túsaýǵa salyp, keıinge qaldyra berdi.

***

Joq, ekinshi Nıkolaı patsha qulap, eski qurylystyń aıaǵy kókten kelgesin Qytaı jerine shekara asqan Dýtov Aleksandr Ilıch jaı saǵym qýǵan qysyr qııaldyń quly emes-tuǵyn. Áıgili kazak-orys áskerleriniń atamany, general-leıtenant, asa bilimdar, asqan talant ıesi bul ne qarekette de máseleniń artyn tarazylaı biletin ysqaıaqtyǵymen de belgili. Eger munyń patsha zamanyndaǵy, odan keıingi qam-qaraketterin tizsek uzaqqa ketesiń. Qysqartyp, jınaqtap jetkizseń bylaı: Áskerı ýchılıeni jáne Reseı armııasy Bas shtabynyń akademııasyn bitirgen. Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa bastan-aıaq qatysqan. 1917 jyly aqpan tóńkerisinen soń kazak-orys áskerleriniń Búkilreseılik odaǵynyń birinshi basshysy. Sol jyly maýsym aıynda Kerenskııdiń tapsyrýymen Búkilreseılik kazaktar sezin basqardy. Kúzge salym Orynbor kazak-orys áskerleriniń atamany, ári áskerı úkimettiń tóraǵasy atandy. Dereý bes-alty aıdyń ishinde bálshebekterge qarsy birneshe dúrkin kóterilis uıymdastyrdy. Chehosolovak korpýsymen aýyz jalasyp, adam qanyn sýdaı aǵyzdy. 1918 jyly A.V. Kolchaktyń qaramaǵyna kelip, munda jeke kazak-orys áskerin basqardy. Kolchak armııasy kúıregen soń Dýtovtyń azdaǵan qarýly toby Jetisýǵa entelep, osyndaǵy ataman erbakovpen qosyldy. Endi eki ataman atyshýly ataman Annenkovtiń qoltyǵyn panalady. Biraq Annenkovtiń da kúni sanaýly edi. Mundaǵy Qapal, Lepsi ýezderi qyzyldar qolyna ótkesin Dýtov pen erbakov mardymsyz kúshpen Qytaıǵa qaraı shekara asýdan basqaǵa amal tappady. Bular úshin eń aýyr kúnder endi bastaldy. Qytaı jerinde Bórilidala ózeniniń boıynda keshegi qara qalmaqtar qaldyqtaryna tap boldy. Ash-jalańash orys áskerleriniń ókpe tustan shyǵa kelýine bul qara qalmaqtar tosyrqaı qarady. «Qonaqjaılylyq» ataýlynyń aýyly alys edi. Orystar ózderindegi er-ábzel, temir pyshaq, beldik sııaqty buıymdardy usynyp, birneshe kún talǵajaý eterlik nan, jarma, sút aldy. Sońynan Qytaı armııasynyń otrıady kelip, jaǵdaıdy uqqasyn olar eń aldymen Dýtov áskeriniń ózderindegi bar qarý-jaraqty túgel ótkizýin talap etti. Jat jerde mundaı buıryqty oryndamasqa laj joq! Ózderinde nebári aıdaýyl-kúzetshiler úshin qajetti on bes vıntovka ǵana qaldyrdy. Qytaılyqtar Dýtov pen erbakovty sondaǵy Chımpandzı derevnıasyna ornalastyryp, al jaı áskerı kazak-orystarǵa Bórilidala ózeniniń boıynan qýys-qýys birdemelerdi taýyp berdi.

Mine, osy halde, 1918-19 jyldar toǵysyndaǵy qys aılarynda Dýtov ekiniń biri kótere almas qulazyǵan aýyr kóńil-kúı zardabyn shekti. Biraq bul atamannyń perishtesi bar edi. Ol perishtesi joǵaryda atalǵan osy ataman Dýtov áskeriniń rýhanı jetekshisi, dinı basshy, ıeromonah Iona-ákeı edi. Bul taqýa neme Dýtovtyń tar bólmesinde atamanmen tize túıistire otyryp, ony ózindegi áýlıelikke uqsas qasıetter baryna sendirýge jantalasty. «Aleksandr Ilıch, ishim sezedi, sizdi burynǵydan da zor mártebe kútip tur, Reseı ımperııasynyń altyn taǵy sizge buıyrady, azdaǵan shydamdylyq, ózińizge tileýles jandarmen jeń ushynan jalǵasý, ásirese, saryýaıym atalatyn dertti mańaılatpaý, mine, ázirshe sizge qajetti eń úlken yrzyq osylar», – dep bastaıdy da ótken kúnderdiń ápseleńderin injildegi hıkaıattarmen baılanystyra saǵyzdaı sozady. Tórt aıaǵy teń jorǵa Iona-ákeı óziniń tabıǵı qabiletin sarqa jumsady. Bul dinı basshy tek ataman Dýtovpen ǵana emes, onda-munda tentirep, árqıly tásilmen ózderine qorek tapqan qarapaıym áskerı kazak-orystar arasynda da osylaı tildiń maıyn tamyzyp, olarǵa da jiger beretin.

Sol 1919 jyldyń sáýirinde polkovnık Zavershınskıı basqarǵan birinshi Orynbor polki de Qytaı jerine qaraı shekara asyp, osy Chımpandzı derevnıasyna kelip qulady. Bulardyń da kúıi asa kisi qyzyǵarlyqtaı emes edi. Sonyń ózinde de ataman Dýtov bulardan úlken taıanysh tapqandaı dúr silkine kóterildi. Zavershınskıı polki Mazar derevnıasyna ornalastyryldy. Al mamyr aıynyń sońyna qaraı ataman Dýtov shoǵyry Quljadan sál beridegi, kóbine uıǵyrlar mekendegen Súıdin qalashyǵyna kóshirildi. Tek ashyp aıtar bir jaı – Súıdin qalashyǵynyń dál ózine emes, odan bes shaqyrymdaı qashyqtyqta, ataqty Býraqara jotasynyń bir silemi Sarybulaq taýynan bastaý alatyn Sarybulaq ózeniniń arǵy oń jaǵalaýyndaǵy Kúrá atty kóne zamanǵy qala-bekinis ornyna keltirildi. Bul Kúrá qystaý men jaılaý ortasynda ary-beri sabylǵanda jurttyń toǵysatyn jeri. Kishkentaı otyryqshy aýyl da bar. Ýaqyt tezine tótep bergen eski bekinisterdiń, tas qamaldardyń biraz qaldyqtary da bar. Mine, sol qaldyqtardyń birin ataman Dýtovtyń shtab-páterine aınaldyrdy. Al Sarybulaq ózeni osy Kúráni janap ótip, Ile darııasyna quıady. Osy Kúráda polkovnık Sıdorov deıtinniń Jetisý ólkesinde kóp jyldar oıran salǵan áskeriniń de tamtyǵy bar. Basqa da bálshebekter ókimetinen qashqan-pysqandardyń top-toby tabylyp jatty.

Al ıeromonah Iona-ákeıdiń belsendiligi kúnnen-kúnge órshidi. Ol Qulja qalasyna jıi-jıi qatynap, ózine kezdeskenderdiń aldynda til men jaǵyn bezep, totydaı saırap barshasyn uıyta bildi. Sóıtip, sonda eski Reseı konsýldyǵynyń úıine kirip alyp, ony ózine turaq etti. Mundaǵy eń basty oljasy sol, bul taqys neme sol jyldarda Qytaıdyń shyǵys bóliginde ornalasqan, Orynbor kazak áskeriniń burynǵy áskerı úkimetiniń múshesi polkovnık Anısımov deıtinmen til taba bildi. Onymen tyǵyz baılanys ornatty. Anısımovtyń qolynda biraz qarjy bar edi, sol arqyly Dýtov tobyna edáýir kómek kórsetti. Dýtov qaraqshylarynyń biraz eńsesi kóterildi.

Bul atamandy basqa da bir úlken olja kútip tur eken. Osy Qytaı jerine taban aýdarǵan Zavershınskıı polky, polkovnık Sıdorov áskeriniń qalǵan-qutqany, basqa da jekelep, toptalyp bas saýǵalaǵandar, tipti, sonaý Qytaıdyń alys shyǵysyndaǵy polkovnık Anısımovtyń qaramaǵyndaǵy, murty oıylmaǵan úlken qarýly kúsh – bári-bári biraýyzdan ataman Dýtovty ózderine kósem sanady. Reseı ımperııasynyń altyn taǵyna birden-bir yqtımal murager osy dep tanydy. Oǵan dálelderi de kóp. Munyń bári Qytaı memleketi basshylyǵynyń da qulaǵyna jetip turdy. Sóıtip, keshe ǵana osynda ash-jalańash aıaq basqan Dýtov bir-aq kúnde dúrildep, úlken bedel-abyroıdyń astynda qaldy. Bul endi óziniń eń basty arqasúıeri ıeromonah Iona-ákeıdiń áýlıeligine, sáýegeıligine esh kúmánsiz qaraıtyn shaqqa jetti.

Iona-ákeıdiń qam-qaraketi munymen de shektelmedi. Dýtovtyń abyroıyn asqaqtatyp, qolyn uzarta túsý úshin basqa da paıda kózderin izdestirdi. Onysy da nátıjesiz emes. Osynda Dýtovqa tikeleı táýeldi «Shanhaı» atty orys kommerııalyq qoǵamyn qurdy. Sol arqyly Qytaı jerinde qashyp-pysqan keshegi Reseı elindegi shonjarlardyń, iri zavod-fabrıka ıeleriniń, basqa da mıgranttardyń basyn biriktirdi. Keshegi aýqatty, búginde qaltasy tesik olar ashtan ólmeý úshin ne jumysqa da ázir. Osy jaǵyn Dýtov pen Iona-ákeı sheber paıdalandy.

Dýtov eń aldymen óz aınalasyndaǵy shoǵyr arasynda qatań tártip ornatýǵa kúsh saldy. Atamannyń ózimen birge shekara asqan baron polkovnık Popengýt deıtin «shash al dese, bas alatyn» bireý bar edi. Talaı qyrǵynǵa belshesinen batqan, kóz aldynda qos aıaqty pendeler top-tobymen týralyp jatsa da selt etpes, bul áskerı shen ıesi myna ataman Dýtovtyń Iona-ákeıden keıingi úlken arqasúıeri. Mine, Dýtov otrıad shtabyn quryp, onyń basshylyǵyna osy qanypezer Popengýtty qonjıtty. Bul, árıne, tártip jaǵyn edáýir nyǵaıtýǵa yqpal etti.

Dýtov pen Iona-ákeıdi mundaı iske jigerlendirgen osyndaı «qulatóbel» jetistikter ǵana emes, basqasy da bar. Sol basqanyń eń bastysy, bulardaǵy bolshevıkter jeńisiniń ómiri qyrshynnyń jasyndaı qysqa degen senim edi. Mine, osy senim Qytaıdaǵy orys mıgranttardyń qoltyǵyna dym búrikti. Oǵan da sol kezdiń tilimen beınelesek «obektıvti», «sýbektıvti» sebepter tabylyp jatty. Sol sebepterdiń birinshisi Dýtov aınalasyndaǵy áskerı mıgranttardyń kúnnen-kúnge kóptep bas quraýy edi. Túptiń túbinde solardan keńester eline qarsy lap qoıatyn úlken qarýly kúsh qurýǵa múmkindik bar degen dáme. Ekinshi sebep – Dýtov shoǵyryna únsiz bas ızep, qoldaǵan Qytaı úkimetiniń saıasaty. Úshinshi sebep – Reseı jaqtan aýyq-aýyq jetetin árqıly aqparattar legi.

Dýtov pen Iona-ákeı tek Qytaıdyń ishki dúnıesine ǵana úńgip tynysh jatqan joq, ózderindegi áskerılerdiń eń bir urymtal qımyldarǵa beıimdilerin oqtyn-oqtyn Jetisý jerine shapqynshylyqqa da jumsady. Shekaraǵa taıaý aýyl-aımaqtarǵa qyrǵıdaı tıip, mal aıdap, dúnıe-múlik qana áketpeı, olar ári Keńes ókimeti bastan keshken qıyndyqtar, jibergen qatelikter jóninde de sybys pen dybysty molynan ákeletin. Bul rette, ásirese, keshegi polkovnık Sıdorov, ataman Annenkov sııaqtylardyń qolastynda qyzmet etken, Jetisý ólkesiniń qyr-syryna edáýir qanyq qaraqshylar erekshe kózge tústi. Reseıdiń ishki gýbernııalarynan da jylystaǵan birli-jarym mıgranttar da qara kórsetýin doǵarmady. Mine, solar arqalanǵan aqparlardy Dýtov pen Iona-ákeı muqııat ekshep, tıisti qorytyndylar jasaıtyn. Buǵan qosa, Reseıdiń basty bóligindegi Antanta elderiniń ázirge basylýǵa joq soǵys qımyldary da bulardyń kókiregindegi otty úrledi. Iıa, sosyn da olar bolshevıkter ókimetiniń kúni sanaýly degen úmitti myqtap maldandy.

***

Qytaı jerine bekingen áıgili ataman Dýtov aınalasyndaǵy tirlik 1920 jyldyń kúz aılaryna deıin osyndaı tártippen jalǵasqan. Jarkent qalasyndaǵy ChK-nyń ókili Asan, onyń qaramaǵyndaǵy jaýapty qyzmetker Davydov ekeýi aýyr oılardyń qyspaǵynan qutylar emes. Endi qalaı, sonaý Máskeýdiń, VChK-nyń ortalyq organynan quıylǵan kúnnen-kúnge qatań, ári qupııa mazmundy telegrammalar bulardy tyqyrshytpaı qaıtsin. Bular óz kezeginde Jarkent mılıııasynyń bastyǵy Qasymhan Chanyshev pen onyń resmı emes kómekshisi Smaǵul Dıhanbaı qajy balasyn  moıynnan qysady. Aqyry, azdap seń buzylǵandaı kún týdy. Álgi Muqa bolys taýyp bergen úsh jigittiń bireýi Mahmud Qojamııarov Jarkenttegi Qasymhan Chanyshev pen ataman Dýtovtyń arasynda hat tasýshy qyzmetine joǵarylatyldy. Joǵarysy sol – Mahmud Qasymhan jibergen hatty Dýtovtyń shtab-páterine kirip, oǵan óz qolymen tabystaıtyn edi. Alaıda, oǵan kirerde Mahmudtyń qoıny-qonyshy úsh márte tintýden ótedi. Tipti ábden senimge kirdi degenmen de solaı. Al Toqtam men uıǵyr jigiti Nuqaıdyń da «mártebesi» ósti. Olar álgi Medelhannyń kómegimen ataman Dýtovtyń taǵam, aıaq-tabaq tasýshy qyzmetine taǵaıyndaldy. Bular da kún saıyn jalaqtaǵan ash qasqyrlardaı kúzetshilerdiń tintýinen áldeneshe márte ótetin edi. Iıa, ataman Dýtovqa qarýmen kirý máńgi-baqı múmkin emes iske aınaldy.

Endi 1921 jyldyń qańtar aıy týdy. Sonda ǵana álgi Mılovskıı men Medelhannyń kómegimen Iona-ákeıdiń ıi jibip, Qasymhan Chanyshev atamannyń bólmesine kirdi. Árıne, qarýsyz, bul da úsh márte tintýden ótken.

Ataman Dýtov Qasymhandy jyly shyraımen qarsy aldy. Iona-ákeı men Medelhan arqyly Qasymhannyń ómirbaıanyna jaqsy qanyq ol mynadaı ári-sári kúı ózin de qajytqasyn, bir batyl qımyldy qajetsingendeı. Jetisý jerinde Keńes ókimetine qarsy kóterilis uıymdastyrmaǵyn, qolaıly jaǵdaı týsa óz ákesiniń kásibin jalǵastyrmaǵyn, qońtorǵaı tirlikten qutylyp, úlken baılyqqa ıegi qyshıtynyn baıandaǵan jigerli jastyń túr-túsi atamanǵa unaǵany ras. Ekeýara syr tartyp biraz áńgimeniń basyna sý quıylǵasyn ataman «meniń bir senimdi adamymdy óziń basqaratyn Jarkent mılıııasyna qyzmetke turǵyz, ol túbinde saǵan da, maǵan da kerek», – dedi. Bul usynysty estigende Qasymhan ornynan ushyp turyp:

– Mynaýyńyz tabylǵan aqyl, Aleksandr Ilıch! Tek ol adamyńyz osy Qytaıdan shekara asyp kelgen emes, Reseıdiń ishinen aryp-ashyp jetken qashqyn soldat túrinde bolsyn! Qarý ustaýǵa jaraıtyndy qyzmetke alý men úshin sirińke shaqqandaı ǵana sharýa! – dedi.

Aqyry solaı boldy da. Jarkent mılıııasyna jańadan qosylǵan beıtanys qyzmetkerdiń Dýtovtyń adamy ekenin Qasymhannyń ózi, ChK-nyń ókili Asan, jaýapty qyzmetker Davydov, resmı emes kómekshi Smaǵul – tórteýi ǵana biletin edi.

Osyndaı tirlikpen 1921 jyldyń qańtary da ótip, aqpan aıynyń alǵashqy juldyzdary týdy. Osy aralyqta hat tasýshy Mahmud Qojamııarov Jarkent pen ataman Dýtov bekingen Kúrá atty mekenniń eki ortasynda talaı sabyldy. Bul áli de Qasymhan jóneltken hatty nemese aýyzsha sálemdemeni Dýtovqa jetkizý úshin úsh márte tintýden ótetin. Aınala tolǵan saqqulaq qarýly kúzet, sańylaý taýyp tapanshamen kirýdiń esh múmkindigi joq. Qalaıda sheshýshi sát týdy. Budan aryǵa sozylsa is basqasha aýan alyp keteri haq. Sebebi Dýtov aınalasy, Iona-ákeı, basqalar árqıly josparlardy jasaýdan jalyǵatyn emes edi.

Aqyry, Jarkenttegi ChK-nyń ókili Asan, Davydov, Smaǵul, Qasymhan Chanyshev, taǵy bireýlerdiń qatysýymen sál jetildirilgen jospar jasaldy. Aqyry, sol jospar júzege asyryldy. Budan  ári saǵyzdaı sozbaı bolǵan jaıdy qaz-qalpynda qaǵazǵa túsirelik.

Shamamen aqpan aıynyń ortasynda Qasymhan oqta-tekte Súıdinge kelgende ózi túsetin tanysynyń úıinde Mahmud Qojamııarov, Toqtam, uıǵyr jigiti Nuqaı – úsheýiniń qupııalap bastaryn qosty. Bul úsheýi aldaǵy atqarylar naýqan jóninde talaı sýarylǵan edi. Mynaý sońǵy pysyqtamasy. Qasymhan olardyń aldyna edáýir mólsherde apıyn, altyn teńgelikter qoıyp:

– Káne, osylardy úsheýiń bólip alyńdar! Bul alǵashqy syıaqy! Eger sharýa tap-tuınaqtaı oryndalsa árqaısyń budan úsh ese kóp syılyq taǵy alasyńdar! Ózge marapattar da bar! Keńes ókimeti bul joly tym jomarttyq jasap otyr! Bul úshin myna men jaýap beremin! – dedi.

Sonymen taǵy úsh kún ótkende, sársenbiniń sátinde, qystyń qysqa kúni taýsylyp, kesh qarańǵylyǵy týǵanda Qasymhan Súıdindegi ózi qonǵan úıdiń ıesinen er-turmany saı úsh sáıgúlikti jaldap, jetekke alyp, Kúráǵa, ataman Dýtov ornyqqan bekinistiń syrtyna jetken. Bul atamannyń keshki as ishetin shaǵy edi. Mine, osy shaqta ishki, syrtqy qaraýyl bir ańdaýsyzdyq jiberdi. Ózderiniń kózi úırenip qalǵan uıǵyr jigiti Nuqaıdyń ártúrli taǵam túrleri salynǵan úlken jaıpaq tabaǵynda, oramal astynda tapansha baryn baıqamady.Aldymen Nuqaı, sońynan shaı, basqa da sýsyn, burysh, qasyq, shanyshqy sııaqtylar salynǵan ekinshi tabaqty kóterip Toqtam kiredi.

Al osy sátte Mahmud Qojamııarov bulardan da burynyraq atamanǵa qaraı ótip, Qasymhan Chanyshevtiń joldaǵan hatyn, ári aýyzsha sálemdemesin jetkizip turýǵa tıis edi. Alaıda, Nuqaı men Toqtam ishke tabaldyryq attaǵanda hat tasýshy Mahmud Qojamııarov onda joq bolyp shyǵady. Eki tabaq tasýshy Mahmudtyń kirgen-kirmegenin nege baıqamaǵan, ol jaǵy jumbaq kúıinde. Sirá, qaraýyl onyń asyǵys-úsigis túrinen seziktenip, ústi-basyn kóbirek tintse kerek. Sońǵy pysyqtalǵan jospar boıynsha aldyn-ala kirgen Mahmud Qojamııarov tez qozǵalyp, Nuqaıdyń tabaǵynan tapanshany alyp, atamandy atýy kerek edi. Alaıda ol joq. Nuqaı men Toqtam sál abdyrasyp qalǵany zańdy edi. Mine, sol shaqta ákki de, jyryndy Dýtov qaýipti ańǵaryp, stol sýyrmasyndaǵy óz tapanshasyna qol sozady. Sonda Nuqaı amal joq, óz tabaǵyndaǵy tapanshamen atamandy atady. Esik aýzyndaǵy kúzetshi beri umtylǵanda oǵan da oq jumsap, jalpasynan túsiredi.

Mine, hat tasýshy Mahmud Qojamııarov súrine-qabyna osy mezette ǵana jetedi. Nuqaıdyń qolynan tapanshany alyp, Dýtovty qaq júrektiń tusynan kózdep, ózi de bir atady. Syrtqy qaraýyl alǵashqy eki oq dybysyna mán bermeı úshinshi atystan soń ǵana enteleı ishke engende Mahmud onyń da janyn jahannamǵa jiberedi. Bular úshin endi qaraılaıtyn dáneme joq. Tez syrtqa umtylyp, bekinis syrtynda, qarańǵylyqta ózi bir atqa minip, taǵy úsh atty tizgin, shylbyrlarynan mytyp ustap turǵan Qasymhandy tabady. Endi tórt atty tún túnegin jamylǵy etip, quıyndaı júıtkıdi. Birden shekaraǵa, Jarkentke qaraı tartsa Iona-ákeıdiń qýǵynshy jiberýinen seskenip, aınalma jolmen Qulja qalasyna jetip, úsh kúndeı sonda jasyrynady.

Budan keıin de Súıdin men Kúrá mekenderinde shat-shálekeı oqıǵalar órbidi. Iona-ákeı atamannyń óligin óz kózimen kórgen soń bul jaıdy qupııada ustap, Dýtovtyń altyn, kúmisterin alyp, Gonkongqa ketý úshin ýaqyt utýǵa tyrysty. Qasymhan Chanyshevtiń ákelgen habaryna sosyn da Jarkenttegi ChK-nyń ókili, Davydov, taǵy basqalar senbedi. Tipti, Qasymhandy qamaýǵa alyp, atamannyń ólgenin anyqtaý úshin bular taǵy da kómekshi Smaǵulǵa júgindi. Al Smaǵul beri Qytaıǵa qaraı shekara asyp,  Súıdinge jetip, bul da óz kezeginde sýan bolysy Muqanyń kómegimen osyndaǵy ataman Dýtovtyń tilmashy, ári kómekshisi álgi tóre tuqymy Medelhan Abylaıhanovty tabady. Anyq shyndyqty biletin osy adam edi.

Smaǵul  munda da qur qol kelgen joq eken, Medelhannyń aldyna apıyn, taǵy biraz altyn teńgelikterdi jaıyp salyp:

– Sen – asyldyń synyǵy, shuǵanyń qıyǵy! Mynaý saǵan syıaqy! Sen shyndyqtyń betin ash! Ataman Dýtov óli me, tiri me? Quran ustap, Alla-taǵalanyń atyn atap, solqyldamaı jaýap ber! – dedi.

Ataman óliminen soń ózi de astynan sý shyqqandaı ekiudaı kúıde sendelgen tóre tuqymy solqyldap qaıtsin, dereý Muqa men Smaǵuldyń aldynda zar shynyn tókti:

– Jaratýshy ıem ózi kýá, ataman keshki astan soń uıqy aldynda meni qabyldaıtyn. Birinshi kórgen menmin. Dereý Ieromonah Iona-ákeıge habar saldyrdym. Al sol kúngi keshten soń-aq álgi atamanǵa taǵam tasýshy eki daıashy jigit – Toqtam men Nuqaıdyń ornyn sıpap qaldym. Bul sumdyq sol ekeýiniń isi me degen kúdik te kókiregime qara dertteı jabysty.

Medelhan Abylaıhanov  atamannyń ólgenin aýyzsha rastap qana qoımaı onyń generaldyq pogony men birneshe qujatyn da aldaryna tosty. Sóziniń sońyn:

– Ieromonah Iona-ákeıdiń bul habardy qupııa ustaıtyny, sirá, atamanǵa qarasty edáýir qazyna bar, sony arqalanyp shetel aspaqqa daıyndyq ústinde shyǵar! – degen óz tarapynan jasalǵan qorytyndymen tııanaqtady.

Osyndaı derekterdi tize kelip, sol kezdiń tilimen aıtqanda «ústem tap ókilderi» Smaǵul Dıhanbaı qajy balasy men sýan bolysy Muqanyń osy bolshevıkter úshin óte mańyzdy, basqalar úshin óte qaýipti naýqandy júzege asyrýda qolqabysy tıgenin mólsherleımiz.

Sóıtip, Smaǵul Jarkentke ketti, al Qasymhan Chanyshev áli de sonda qamaýda edi. Al Quljada jasyrynǵan úsh noıan –  Mahmud Qojamııarov, Toqtam jáne uıǵyr jigiti Nuqaı bastaryn qaterge tigip, osynshama erlik jasaǵanmen eleýsiz, kúldi-kómesh tirliktiń astynda qalǵanyna ishteri ýdaı ashıtyn edi. Osydan eki aptadaı ótkende ataman Dýtovtyń ólgeni, jerlengeni haqynda resmı habarlama da taratylǵanda Mahmud dúr silkine qandykóılek dostaryna usynys jasady:

– Biz ataman Dýtovty kórden qazyp alyp, basyn Jarkentke, sondaǵy ChK-nyń bastyǵyna aparaıyq ta, ózimizge tıisti syıaqyny talap eteıik!

Bul sózderdi estigende Toqtam jaman shorshyp tústi:

– Bizge syıaqy túgil kók tıyn da tımeıdi, qaıta bizdiń aýzymyzdy birjola qulyptaý úshin ataman Dýtovtyń sońynan daıashylyq jumysqa jiberedi! – dep, ay ázilin qosa tastady. Sóıtip, bulardan at tonyn ala qashyp, izim-qaıym joǵaldy. Al Mahmud pen uıǵyr jigiti Nuqaı atamannyń basyn kórden qazyp alyp shekara asarda Nuqaı sondaǵy qaraýyldyń oǵy tıip, ajal qushty.

Al Mahmud Qojamııarov  Jarkentte Máskeý tarapynan kelgen estelik syılyq – altyn saǵat aldy, ózge jóninde maǵlumat joq. Al Qasymhan Chanyshev qamaýdan bosaǵanmen «bul seniń qyzmet babyńdaǵy isiń» degen jeleýmen eshqandaı marapat ıelenbedi.

Ataman Dýtovtyń kózin joıýǵa qatysty oqıǵa nobaıy osy, al sol zamanǵy biren-saran chekıster jazbalarynda jáne jurtqa belgili «Atamannyń aqyry» atty kınofılmde kóp shyndyqtar óreskel burmalanǵan.

Sońǵy jańalyqtar