11 Sáýir 2019, 17:08 597 0 Tehnologııalar "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

INNOVAIIa jáne ǴYLYM – ADAMI KAPITALDYŃ TIREGI

Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstannyń Úshinshi jańǵyrýy: jahandyq básekege qabilettilik» atty joldaýynda: «Tórtinshi basymdyq – adamı kapıtal sapasyn jaqsartý. Eń aldymen, bilim berý júıesiniń róli ózgerýge tıis. Bizdiń mindetimiz – bilim berýdi konomıkalyq ósýdiń jańa modeliniń ortalyq býynyna aınaldyrý. Oqytý baǵdarlamalaryn synı oılaý qabiletin jáne óz betimen izdený daǵdylaryn damytýǵa baǵyttaý qajet. Bizdiń mindetimiz – bilim berýdi  konomıkalyq  ósýdiń jáne modeliniń ortalyq býynyna aınaldyrý», – dep atap ótken bolatyn.

Biz qazir «bilim-ǵylym-ınnovaııa» atty úshtik ústemdik quratyn postındýstrııalyq  álemge qaraı baǵyt alyp baramyz. Óıtkeni qazirgi kezde joǵary oqý oryndaryn bitirgender arasynda bilim sapasy tómen mamandar joq emes. Qoǵamdaǵy órship turǵan jemqorlyq, keleńsiz jaǵdaılar oqytý proesinde ınnovaııalyq pedagogıkany júıeli túrde paıdalanýdyń qajettiligin  kórsetedi.

Bilim alýshylardyń adamzat moraliniń negizderi men tıkalyq dástúrlerin, adamdar arasynda taza adamı qarym-qatynasty boıyna sińirýine kóńil bólý ózekti másele. Bul jolda árbir ustaz shákirt  janyna úńilip, óskeleń urpaqty elimizdiń tutqasy bolatyndaı bilimdi,  tárbıeli bolyp qalyptasýyna kúsh salýy tıis.

«Intellektýaldy ult – 2020» ulttyq jobasynda bilim berý júıesin ınnovaııalyq damý jolyna túsirý, aqparattyq tehnologııalar parkin qalyptastyrý, basty maqsat jastarǵa rýhanı tálim-tárbıe berý ekeni anyq kórsetilgen. Sebebi ulttyń tabysty bolýy onyń tabıǵı baılyǵymen emes, adamdarynyń  básekelik qabiletimen aıqyndalatyny zańdylyq.

Olaı bolsa, oqytý proesinde jańashyl ádistermen stýdent jastardyń aqyl-oı eńbegin, sanaly is-áreketin damytý, ómir talabyna saı ǵylymı-tájirıbeni ulttyq psıhologııa negizinde uıymdastyrý kerek. Bul óz kezeginde oqytýshy-ustazǵa úlken jaýapkershilik júkteıdi. Eń aldymen mektep bitirýshilerdiń mamandyq tańdaýyna áser etý kerek. Qazirgi kezde JOO ustazdary mektep túlekterimen kezdesip, jan-jaqty málimet berip, sol mamandyqqa degen naryqtaǵy suranysty aına-qatesiz jetkizýi qajet.  Jastardyń  óz boıyndaǵy qulshynysyna, qabiletine sáıkes, mamandyqty durys tańdaýy kásibı maman bolýynyń kepili.

Stýdentterdiń bilimin test arqyly qabyldaý tájirıbede keńinen  qoldanylýda. Test synaǵy ádisiniń kómegimen stýdenttiń habarlandyrý deńgeıi men talqylaıtyn taqyrypqa qatynasy, sondaı-aq, logıkalyq oılaý deńgeıi anyqtalady. Oqytýshy oqý aqparattyq kózi ǵana emes jumys barysynda aqparat taratýshy retinde kómekshi ról atqarady. Stýdent ózin-ózi baǵalap nemese ózara baǵalatyp, árekettik barysynda boıyna bilim jınaqtaıdy.

Bir ókinishtisi, dáris barysynda aralyq baqylaý men emtıhandyq synaqta keıbir stýdentterdiń til baılyǵynyń jetispeýshiligi baıqalady. Aıta ketý kerek, bilim kózderi arnaıy oqýlyqtar bolyp tabylady. Óıtkeni oqý baǵdarlamasy negizinde daıyndalǵan oqýlyqtar birneshe synaqtan ótkizilip baryp basylady. Ekinshiden, oqýlyqtar teorııalyq materıaldardy keńinen keltirilýimen birge barynsha ádebı tilde jazylady.

Bilim berýdiń maqsaty tulǵanyń boıyndaǵy qabileti men darynynyń kózin ashyp, olardyń damýyn qamtamasyz etý desek, «biliktilik» qandaıda bir eńbektiń túrine daıyndalýdyń, daıyndyq dárejesiniń deńgeıi. Biliktilikti arttyrýdyń basty baǵyty qyzmettik mindetteri jańashyl ádisterdi ıgerý ǵylymı – teorııalyq bilimin tájirıbede maqsatty qoldana bilý ár kezeńdegi jaǵdaıdy tanyp bilý, josparlaý, uıymdastyrý, baqylaý arqyly  nátıjege qol jetkizý .

Zaman talabyna saı óskeleń urpaqtyń boıyna osynaý ıgi mindetterdi sińirýde JOO ustazdary aldynda erekshe talaptar týyndaıdy. Áserlep aıtsaq, «tárbıeniń jelkeni, oqý ornynyń uıtqysy – ustazdar». Qazaqstannyń  Bilim týraly zańynda «bilim berýdiń izgilikti, damytýshylyq sıpatyn jáne adamdy qalyptastyrýdaǵy róli jáne shyǵarmashylyq qabiletteriniń damýy úshin jaǵdaı jasaý qajettigi bolyp otyr» dep kórsetilgendeı, mektepterge ǵana emes,  joǵary oqý oryndary oqytýshylarnyń eńbekaqysyn kóterý – eń ózekti másele.

Qazaqstan damyǵan 30 eldiń qataryna enýdi kózdep, damýdyń dańǵyl jolyna túsýge baǵyt aldy. Sondyqtan óskeleń jastardy ulttyq qundylyq, memleketshildik qasıettermen jan-jaqty qarýlandyryp, elimizdiń tutqasy etip tárbıeleý, sondaı-aq, ǵylym men bilimge kólemdi qarjy bólip, olardy tııanaqty jáne nátıjeli iske asyrý mańyzdy.

 

Nurıdin Balqııauly,

M.Tynyshbaev atyndaǵy qazaq kólik jáne kommýnıkaııalar

akademııasynyń  professory

Sońǵy jańalyqtar