11 Sáýir, 16:40 322 0 Nur Otan Dınara MYŃJASARQYZY

BES BASTAMA BERGEN NÁTIJE

Búginde Elbasy usynǵan «Bes áleýmettik bastama» jobasynyń nátıjesin kórip jatqandar kóp. Bul – baspana, jataqhana, jalaqysy tómen jumysshylardyń eńbekaqysyn kóbeıtý úshin olardyń salyq júktemesin azaıtý, joǵary bilim alýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyryp, stýdent jastardyń jataqhanadaǵy jaǵdaıyn jaqsartý, shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý, kógildir otynmen qamtamasyz etý.

Sonyń ishinde halyq ıek artyp otyrǵan baspana máselesi ózektiligin joımaq emes. Ótken jyly ǵana elimizde 11,2 mıllıon sharshy metr turǵyn úı paıdalanýǵa berildi. Alaıda turǵyndardy baspanamen tolyqtaı qamtýǵa onyń ózi jetkiliksiz. Qazir elimizde turǵyndardyń 14 paıyzy baspanaǵa muqtaj eken. Osy ýaqytqa deıin Qazaqstan naryǵy bir ǵana ıpotekalyq nesıelendirýdiń neshe alýan túrin synap kórdi. Bulardyń biri nesıe berýshini qanaǵattandyra almasa, endi biri nesıe alýshy azamattardyń kóńilinen shyqpaı jatty. Memleket tarapynan jekelegen áleýmettik toptar úshin jeńildetilgen nesıe túrleri men bıýdjettik baspana turǵyzý sharalary da iske asyrylyp keldi. Al endi jappaı elimizdiń tur-ǵyndary úshin tómen paıyzdy uzaqmerzimdi ıpoteka berý tuńǵysh ret qolǵa alynýda. Elbasynyń bul bastamasy, basqasyn aıtpaǵanda TMD elderiniń aımaǵynda teńdesi joq áleýmettik qadam bolmaq. Kórshiles Reseıdiń ózinde áleýmettik ıpotekalardyń eń tómen paıyzdyq mólsherlemesi 11,5-13 paıyzdy, alǵashqy jarna 30 paıyzdy quraıdy. Al «7-20-25» úlgisindegi baǵdarlamada bastapqy jarna men nesıe merzimi de qarapaıym azamattar úshin birshama qolaıly deńgeıde belgilendi. Atalmysh bastama keıingi jyldary daǵdarystyń áserimen birshama báseńdep qalǵan qurylys salasyna da serpin bermek. Elbasynyń sózimen aıtqanda «konomıkanyń, shaǵyn jáne orta bıznestiń óristeýine jumys isteıdi, jańa jumys oryndaryn ashady».

Elimizdiń azamattary úshin asa ózekti áleýmettik máselelerdiń biri – eńbekaqy máselesi. Elbasy óz Úndeýinde jalaqysy tómen qazaqstandyqtardy qoldaý úshin 2019 jyldyń 1 qańtarynan bastap olardyń salyq júktemesin 10 esege azaıtyp, 1 paıyz ǵana salyq salýdy usyndy. Naqtyraq aıtqanda, aı saıyn eń tómengi eseptik kórsetkishtiń 25 eselengen kóleminen az jalaqy alatyndarǵa salynatyn jeke tabys salyǵyn azaıtý arqyly olardyń júktemesin jeńildetý kerek ekeni aıtyldy. Jasyratyny joq, tómengi jalaqymen kún kórip júrgen azamattardyń basym bóligi aýylda turady. Olaı bolsa, bul bastama tikeleı aýyl azamattaryn qoldaýǵa, olardyń turmys-tirshiligin kóterýge baǵyttalǵan deýge bolady.

Munyń nesıe alýǵa da qatysy bar, sebebi shynaıy tabysyn kórsete alǵan jumyskerdiń ıpotekalyq júıege enýge múmkinshiligi bar. Iaǵnı, salyq deńgeıiniń tómendeýi tabystyń artýyna, turǵyndardyń baspana máselesin sheshýine oń yqpal etedi.

Eldiń erteńine salynatyn eń mańyzdy ınvestıııa – bilim jáne ǵylym. Elbasynyń árbir bastamasynda bilim berý salasyna erekshe kóńil bólinedi. Bilimdi urpaq – el bolashaǵynyń kepili. ıfrly tehnologııalar men ınternet júıesi ústemdik qurǵan dáýirde ozyq bilimmen qarýlanǵan el ǵana básekege qabiletti bola alary haq.

«Qazir jyl saıyn bólinetin 54 myń grantqa qosymsha 2018-2019 oqý jylynda taǵy 20 myń grant bólý kerek. Onyń 11 myńy tehnıkalyq mamandyqtar boıynsha bakalavrlyq bilim berýge tıesili bolady» dep atap kórsetti Elbasy. Bul – naqty sandarmen negizdelgen júıeli jospar. Bilim jolyna qadam basqan myńdaǵan jas túlektiń keýdesine úmit uıalatyp, keleshekke degen senimin nyǵaıtatyn aýqymdy bastama. Atalmysh bastamanyń negizgi maqsaty – tórtinshi ónerkásiptik revolıýııa jaǵdaıyndaǵy jańa konomıkada zor suranysqa ıe bolatyn san myń jańa mamandy daıarlaý.

Úndeýde qosymsha granttardyń basym bóligi ınjenerler, aqparattyq tehnologııa, robotty tehnıka, nanotehnologııa salasy mamandyqtaryna bólinetini basa aıtyldy. Óz kezeginde joǵary oqý oryndary da atalmysh baǵyttaǵy mamandyqtar boıynsha sapaly maman ázirlep shyǵarýǵa tas-túıin daıyn bolýǵa mindetti. Indýstrııa 4.0 úderisiniń kóshine ilesemiz desek, elimizdiń oqý oryndaryndaǵy bilim berý júıesin únemi damytyp, ǵylym men tehnologııanyń jetistikterin ıgerýge ıkemdi sapa deńgeıine jetkizýge tıispiz.

Eń aldymen joǵary oqý oryndarynyń oqý baǵdarlamasyn mamandyǵyna saı óndirispen tyǵyz baılanysta túzgen durys. Máselen, aýyl sharýashylyǵy mamandyqtarynyń oqý baǵdarlamasyn tıisti kafedralar men fakýltetter óz aımaqtaryndaǵy agroónerkásip kesheniniń eńbek jáne tehnıkalyq sharttaryna, talap-tilekterine oraı ázirlese, bul saladaǵy maman sapasy men eńbek ónimdiligi artar edi. Joǵary oqý oryndarynda mundaı múmkindik bar. Burynǵydaı emes, olar oqý baǵ-darlamasyn ázirleýde meılinshe derbes.

Bes áleýmettik bastamada tehnıkalyq jáne aýyl sharýashylyǵy mamandyqtary boıynsha barlyq joǵary oqý oryndary granttarynyń qunyn ulttyq joǵary oqý oryndarynyń granttary deńgeıine deıin kóterý qajettigi aıtyldy. Qosymsha bólinetin 20 myń oqý grantynyń sanyna ǵana emes, sol granttar boıynsha bilim alyp shyǵatyn mamandardyń sapasyna da jiti kóńil bólýge mindettimiz. Sondaı-aq, qazir joǵary oqý oryndary men kolledjderdiń stýdentterin jataqhanamen qamtamasyz etý máselesi óte ózekti. Sondyqtan 2022 jyldyń sońyna deıin stýdentterge arnap keminde 75 myń oryndyq jańa jataqhana salý kózdeldi. Bul ásirese, bilim qýyp, aýyldan qalaǵa kelgen jastar úshin jaqsy jańalyq. Bıznes pen memlekettiń seriktestigi arqyly áleýmettik máselelerdi sheshý álemdik tájirıbede keńinen qoldanylyp, qazirgi tańda bizdiń elde de qanat jaıyp kele jatqan ońtaıly amal bolyp tur. Osy arqyly stýdentter qaýymynyń jataqhana máselesi sheshimin taýyp qana qoımaıdy, sonymen qatar bıznestiń belgili bir salalary da órkendep, damýǵa múmkindik alady.

Elbasy usynǵan tórtinshi bastama: «Shaǵyn nesıe berýdi kóbeıtý». Ózin ózi eńbekpen qamtyǵan jáne jumyssyz turǵyndardyń arasynda jappaı kásipkerlikti damytý úshin eń tıimdi tetik osy. Úkimet buǵan deıin de kásipkerlikti damytý maqsatynda turǵyndarǵa shaǵyn nesıe berýdiń túrli úlgilerin sátti iske asyryp keldi. Al endi bul jolǵy shaǵyn nesıeniń kólemi 20 mıllıardqa artpaqshy. Igerilý deńgeıine qaraı kólemi jyl saıyn ósip, eki eselenbek. Shaǵyn bızneske quıylǵan munshama qarjynyń makrokonomıkalyq áseri bolary da haq. Bul bastama negizinen aýyl-aımaqtar úshin, aýyldaǵy kásipkerlikti damytý úshin aıryqsha mańyzdy.

Toǵjan Tólegen

Sońǵy jańalyqtar