11 Sáýir 2019, 16:10 682 0 Zań Ahmet ÓMIRZAQ

AZAMATTYQTYŃ QUNY ARZANDAMASYN DESEK...

Turǵan elińniń tolyqqandy azamaty bolý – memleket tarapynan jan-jaqty qamqorlyqqa bólenýdiń jáne qorǵalýdyń kepili. Sondyqtan jeke tulǵalarǵa azamattyq berilý máselesi ulttyq qaýipsizdikpen astasyp jatqan erekshe qubylys. Ókinishke qaraı, sońǵy jyldarda syrttan kelgenderge Qazaqstan azamattyǵyn berý úderisinde keleńsiz jaıttar joq emes...

Qazaqstan azamattyǵy, negizinen, syrttan kóship kelgen qandastarymyzǵa, legıoner sportshylarǵa, Qazaqstan azamatshasymen úılengen sheteldikterge berilip keledi. Jáne sońǵy kezde... keıbir shetel azamattarynyń korrýpııalyq jolmen QR azamattyǵyn ıelengen jaıy belgili boldy.

Jeke tulǵa retinde árbir el azamaty – memlekettiń tiregi. Sondyqtan memleket azamattyǵyn berý máselesi asa saqtyqpen júzege asatyn is. Desek te, bul tarapta ketip jatqan kemshilikterge kóz juma qaraýǵa bolmaıdy.

Qazaqstan táýelsizdigin jarııalaǵan shırek ǵasyrda syrttan bir mıllıonnan asa qandasymyz elge kóship kelip, el azamaty atandy. Alaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń kóshi-qon týraly zańy boıynsha azamattyq alý týraly keıingi jyldardaǵy ózgeristerge sáıkes syrttan kelgen qandastarymyz talap etiletin keıbir qujattar (mysaly, kelgen jaǵynan sottalmaǵany jaıynda anyqtama) sebebinen atajurtynyń túpkilikti turǵyny bolýǵa der kezinde qol jetkize almaı, yqtııarhat (sheteldik azamattarǵa Qazaqstanda ýaqytsha turýǵa beriletin qujat) alýǵa májbúr bolyp júrgen jaǵdaılar bar. Osydan eki jyl buryn Qytaıdan atajurtyna oralyp, Jambyl oblysyna qonys tepken 250 etnıkalyq qazaqtyń yqtııarhatynyń ýaqyty ótip ketip (10 jylǵa beriledi) qınalǵany esimizde. Áıteýir áreń degende olardyń máselesi oń sheshilip, el azamattyǵyna qol jetkizdi. Bul jaǵdaı elimizdiń kóshi-qon basqarmasynyń jer-jerdegi bólimsheleriniń jumysyndaǵy nemquraıdylyqty kórsetse kerek.

Álemde jer kólemi jóninen «toǵyzynshy terrıtorııa» atanǵan Qazaqstannyń baıyrǵy halqy paıyzdyq jaǵynan elde birinshi orynda turǵanymen, jalpy memleketimizdiń halqy kóp emes. Halyq sany jaǵynan álemde 63-orynda tur. Sondyqtan qazaq memleketin de, qazaq halqyn da demografııa máselesi tolǵandyrmaı qoımaıdy, onyń ishinde qazaq máselesi.

Qazaq máselesi degende, sońǵy kezde qazaq qyzdarynyń sheteldikterge turmysqa shyǵýy nazar aýdarmaı qoımaıdy. Árıne, otbasyn qurý boıynsha tańdaý jasaý – jeke bastyń quqyǵy. Desek te, keı jaǵdaılarda Qazaqstan azamatymen, onyń ishinde qazaq qyzdarymen nekege turyp, sol arqyly azamattyq alǵysy kelgen jaıttar jıi ushyrasyp jatyr. Bul oraıda, qytaı ulty ókilderiniń belsendiligi jıi aıtylyp júr...

Sonymen birge qazaqstandyqtarǵa turmysqa shyǵyp, elimiz azamattarynyń qataryn kóbeıtip jatqan sheteldik áıelder de barshylyq. Máselen, osydan eki jyl buryn 5811 sheteldik áıel qazaqstandyq jigittermen otbasyn quryp, QR azamattyǵyn alǵan.

Azamattyq máselesinde kóp sóz bolatyn jaıdyń biri – shetelden kelgen sportshylarǵa qatysty. Elimizdiń atynan olımpıadaǵa, álem chempıonattaryna qatysýǵa nıet bildirgen sportshylar mindetti túrde Qazaqstan azamaty bolýy shart. Sondyqtan bul salada sońǵy jyldary el azamaty atanǵandar kóbeıip keledi. Máselen Reseıde týǵan Svetlana Podobedova, Qytaıda dúnıege kelgen Zýlfııa Chınshanlo, Maııa Maneza, Arlı Chonteı, Farhad Harkı sekildi aýyr atletter, kúrestiń biraz túrlerinen Mońǵolııadan, Reseıden kelgen balýandar QR azamattyǵyn alǵan. Keıingi kezde elimizdiń jeńil atletıkasyn damytý maqsatynda shetelden aldyrylǵan birneshe sportshylarǵa azamattyq berilipti. Máselen, ótken jyly kenııalyqtar – Karolın Kıpkırýı, Deızı Djepkımeı, Shedraka Koecha syndy sportshylar jáne olardyń bapkeri ári menedjeri Kennet Rotıch ótken jyly Qazaqstan tólqujatyna qol jetkizdi. Bular árıne, kóp emes. Biraq sportshy-legıonerlerdiń arasynda kerek kezinde elimiz azamattyǵyna ońaı qol jetkizip, keıin qaıtadan óz eline ketip qalǵandar tabylady eken. Osyǵan baılanysty elimizde azamattyq berý jaıynda aıta ketsek:

«Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵy týraly zańynyń» sońǵy ózgertýler men tolyqtyrýlar jasalǵan mátininde (Qazaqstan Respýblıkasynyń 2002.05.17. N 322 Zańymen) zańynyń ekinshi taraýy, 15-babynda («Qazaqstan Respýblıkasy azamattyǵyna qabyldaý»): Sheteldikter jáne azamattyǵy joq adamdar olardyń ótinishteri boıynsha osy Zańǵa sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy azamattyǵyna qabyldanýy múmkin.

Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaý týraly ótinishter boıynsha sheshimdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti qabyldaıdy» – delinse, zańnyń ekinshi taraýynyń 16-babynda «Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyǵyna qabyldaý sharttary» kórsetilip, «Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda zańdy negizde keminde bes jyl turaqty turatyn ne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattarymen keminde úsh jyl nekede turatyn adamdardyń, Qazaqstan Respýblıkasy azamattarynyń ishinde jaqyn týystarynyń biri – balasy (onyń ishinde asyrap alǵan balasy), jubaıy (zaıyby) jáne ata-anasynyń bireýi (asyrap alýshysy), apa-qaryndasy, aǵa-inisi, atasy nemese ájesi bar, Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turý maqsatymen kelgen, burynǵy odaqtas respýblıkalardyń azamattary, Qazaqstan Respýblıkasynda turý merzimine qaramastan, qabyldanatyn bolady» – dep kórsetilgen. Biraq qandaıda bir jaǵdaıǵa baılanysty qysqa ýaqyt ishinde sheteldikterdiń azamat atanýy týraly naqty kórsetpe joq. Sonda joǵaryda atalǵan sheteldik sportshylarǵa tez arada azamattyq qalaı berilgen? Álde olarǵa arnaıy jarlyq shyǵaryla ma? Jurttyń kóbi osyny túsinbeı tań qalady...

Sońǵy kezde sheteldikterdiń Qazaqstan azamattyǵyn alýynda keleńsiz jaǵdaılar kezdesip qalyp júr. Shetelde dúnıege kelgen etnıkalyq qazaqtarǵa jeńildetilgen tártippen Qazaqstan azamattyǵyn berý týraly zańdy paıdalanyp – elimizge tólqujatynda ultyn «qazaq» dep kórsetip, «qazaqtardyń qataryn kóbeıtip jatqandar» týraly da sybys joq emes. Qaısybir jyly, sol tusta Dúnıejúzi qazaqtary qaýymdastyǵy tóraǵasynyń birinshi orynbasary bolyp istep jatqan Talǵat Mamashevtiń aqparat quraldaryna bergen suhbattarynyń birinde «Qaýymdastyqqa áldebir sharýasymen kelgen keıbir adamdardyń pasportynda «qazaq» dep jazylǵany, biraq tilinen, túrinen ózge ult ókili ekeni baıqalatynyn» aıtyp qalǵany bar edi. Al el arasynda osyndaı jolmen Qytaıdan uıǵyr ultynyń, Ózbekstannan ózbek ultynyń ókilderi elimizge kóship kelip, azamattyq alǵany jaıynda áńgimeler joq emes.

«Jel bolmasa, shóptiń basy qımyldamaıdy». 2014 jyly Almaty áýejaıynan Gonkongqa ushqaly turǵan eki Qytaı azamatynyń júkteriniń arasynan 300-den asa Qazaqstan pasportynyń 291 dana blanki tabylyp, tárkilengen-di. Onyń 250-iniń muqabasy kók tústi, 40 tólqujattyń muqabasy qoıý qyzyl tústi eken. Tipti, bireýine fotosýret japsyrylyp, bir tulǵanyń málimetteri jazylǵan. Qujattardy daıyndaýǵa qoldanylatyn golografııalyq lentalardyń oramy da sol júktiń ishinen shyqqan. Tárkilengen tólqujattardyń sapaly daıyndalǵany sondaı, arnaıy mamandar teksergen álgi qujattardyń túpnusqadan aıyrmasy bolmaǵan.

Jalǵan qujatty bylaı qoıǵanda, korrýpııalyq jolmen el azamattyǵyn ıelenip ketkenderdi estigenińde jaǵańdy ustaısyń. Jaqynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıteti Jambyl oblysynda uzaq ýaqyt boıy qytaılyq azamattardyń zańsyz kóshi-qonyn uıymdastyrýmen aınalysqan adamdar tobyn áshkereledi. Taraz qalasy kóshi-qon polıııasy bóliminiń burynǵy basshysy A.Zeıdalıev, orynbasary B.Naýryzbaev jáne «deldal» Qytaıda týǵan Ý.Sılambek QHR-dyń 170-ten asa azamatyna Qazaqstanda kedergisiz turýǵa quqyq beretin qujattar berýmen aınalysqan. Qylmysy áshkerelengen A.Zeıdalıev 4 jyl 6 aıǵa, B.Naýryzbaev 3 jyl 6 aıǵa, Ý.Sılambek 4 jylǵa sottaldy. Endi Qytaı azamattaryna bárilgen resmı qujattardyń kúshin joıý týraly másele sheshilýi tıis.

Eki jaǵdaı da elimizdiń qaýipsizdik komıteti qyzmetkerleriniń qyraǵy kózine ilinip, talan-taraj bola jazdaǵan Qazaqstan azamattyǵy osylaı qorǵalyp qaldy. Biraq aldaǵy kezde de osyndaı oqıǵalardyń kezdespeýine kim kepildik bere alady?..

Ahmet Ómirzaq

Sońǵy jańalyqtar