14 Naýryz, 15:54 220 0 Ishki saıasat Ásel ÁNÝARBEK

ASTANADAN AÝYLǴA DEIIN...

Dál búgingi kúni kópbalaly otbasylardyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý – ózekti másele bolyp tur. Úkimet kópbalaly ári turmysy tómen otbasylarǵa qoldaý kórsetýge bilek sybana kiristi. Bul rette jergilikti basqarýshy organdar da, kásipkerler men eldegi qaltaly azamattar da qarap qalyp jatqan joq. Ár óńir kópbalaly otbasylarǵa múmkindiginshe kómek kórsetýge tyrysýda.

«Baqytty otbasy» – zor múmkindik

Memleketten beriletin járdemaqydan bólek birqatar aımaqtarda óńirlik qoldaý sharalary júzege asyryla bastady. Máselen, Almaty qalasynda halyqtyń az qamtylǵan tobyna, onyń ishinde kópbalaly analarǵa qoldaý kórsetý maqsatynda jergilikti bıýdjetten 5,5 mlrd teńgeden astam qarjy bólindi. Almatyda qolǵa alynǵan basty joba – «Baqytty otbasy» qalalyq áleýmettik baǵdarlamasy. Búginde atalǵan baǵdarlama boıynsha qujattar qabyldaý bastaldy. Alǵashqy jarna turǵyn úı qunynyń 10 paıyzyn quraıdy, mólsherleme – 2 paıyz. Kezekte turǵan 1276 kópbalaly jáne tolyq emes otbasylardyń alǵashqy jarnany tóleýge qarajattary joq bolǵandyqtan qala bıýdjetinen 1 mln teńgeniń turǵyn úı sertıfıkattary bólinedi. Bul baǵdarlama esh shıkiliksiz júzege asatyn bolsa, úı-kúısiz júrgen kópbalaly otbasylar úshin úlken qoldaý bolary sózsiz.

 

Atalǵan baǵdarlama arqyly talaı jyldan beri páter jaǵalap, úı kezegi jyljymaǵan Almatynyń kópbalaly jáne tolyq emes otbasylarynyń aıy ońynan týmaq. Kópbalaly ata-analar qujattaryn ótkizip, olardyń aldy tipti Ulystyń uly kúninde arman etken qonys toıyn toılaıdy. Jańa baǵdarlamamen quny 15 mln teńgege deıingi páterdi satyp alýǵa múmkindik bar. Tyń baǵdarlama aıasynda 2021 jylǵa qaraı Almatyda 2800 otbasyn, al alǵashqy 25 jylda 10 myń kópbalaly januıany baspanamen qamtý kózdelip otyr.

Sonymen qatar, Almaty qalasyndaǵy kópbalaly otbasylar úshin ekinshi balasynan bastap balabaqsha tegin bolady. Al 20 naýryzdan bastap az qamtylǵan otbasylardyń 4 myńǵa jýyq oqýshy balalaryna alǵash ret shákirtaqy tólenedi. Mektep oqýshylary aı saıyn 5 myń teńgeden, al ýnıversıtet jáne kolledj stýdentteri 10 myń teńgeden alady. 15 naýryzdan bastap az qamtylǵan otbasylarǵa ystyq jáne sýyq sý eseptegish quraldaryn jeke ornatýǵa beriletin járdemaqy kólemi 70 paıyzǵa nemese 5 myńnan 8,6 myńǵa ósedi. Bulardan ózge az qamtylǵandar tobyna kommýnaldyq qyzmetke ketetin shyǵynnyń ornyn toltyrý úshin beriletin járdemaqy kólemi 5 paıyzǵa deıin artady.

Kóktemniń alǵashqy kúninen bastap Almaty qalasyndaǵy jumyssyz analardy oqytý jáne kásibı daıyndaý sharalary qolǵa alyndy. Olarǵa 16,7 myń teńge kóleminde stıpendııa taǵaıyndalyp otyr. Qalada jastar praktıkasy, sýbsıdııa bólip jumyspen qamtý, jalaqysy 63 myń teńgelik áleýmettik jumysqa tartý sharalary uıymdastyrylýda. Bir tereze qaǵıdaty boıynsha, jumys jasaıtyn kópbalaly analar Ortalyǵynda quqyqtyq jáne psıhologııalyq keńester beriledi, reabılıtaııalyq kómek kórsetiledi, ortalyq 1 sáýirden bastap esigin ashady. Munda kópbalaly analar eńbekpen qamtylady, mını balabaqshalar uıymdastyrylady.

Sondaı-aq, Alǵys aıtý kúni qarsańynda almatylyq kópbalaly otbasylarǵa qarjylaı qoldaý kórsetildi. Qazaqstan Halqy Assambleıasy ókilderi 4 baladan joǵary balany tárbıelep otyrǵan januıaǵa 50 myń teńge tabystady. Mundaı kómek jalpy, 20 otbasyǵa berildi.

Al Shymkentte kópbalaly otbasylarǵa jylyna bir ret 100 myń teńgeden beriletin boldy. 15 aqpan kúni halyq aldynda esep bergen qala ákimi Ǵabıdolla Ábdirahymov osylaı dep ýáde berdi. Materıaldyq kómek kópbalaly ata-analarǵa jyl saıyn berilip otyrady. Bıyl ata-analar bul qarjyny tamyz aıynan bastap ala bastaıdy. Shymkent qalasy ákimdiginiń málimetinshe, megapolıste 31 myńnan asa kópbalaly ana bar.

 Kópbalaly analarǵa jeńildikter qarastyryldy

Turmysy tómen kópbalaly otbasylardyń jaǵdaıyna basa nazar aýdarýdy Memleket basshysynyń ózi tapsyrǵany belgili. Bul rette Qaraǵandy oblysynda kópbalaly analarǵa qosymsha jeńildikter qarastyrylýda. Mysaly, kópbalaly analar 2019 jyldyń 1 maýsymynan bastap qaladaǵy qoǵamdyq kólikterde tegin júre alady. Sonymen birge, kópbalaly otbasylardan shyqqan bastaýysh synyp balalaryna tegin tamaq beriledi. Bul maqsatta bıýdjettiń 107,4 mln teńgesi jumsalady. Al balabaqshaǵa baratyn balalarǵa 50 paıyz jeńildik qarastyrylmaq.

Kópbalaly otbasynan shyqqan balalarǵa mýzyka jáne kórkemóner mektepterinde, sport sekııalarynda tegin shuǵyldanýǵa múmkindik beriledi. Jazda balalar mektep janyndaǵy lagerlerge ornalastyrylady. Oblys ákimdiginiń málimetinshe, kópbalaly analarǵa óz isin ashýǵa 200 grant berý josparlanýda. Olar úshin arnaıy bıznes-ınkýbator qurylmaq. Sondaı-aq, óńirde otbasyn qoldaý ortalyǵy da ashylady, onda mamandar men psıhologtar keńes beredi. Aıta keteıik, óńir bıýdjetiniń 50 paıyzdan astamy áleýmettik salaǵa baǵyttalady.

Al Jambyl oblysynda turǵyn úı kezeginde turǵan turmysy tómen jáne kópbalaly otbasylar úshin 10 jataqhana salynady. Jataqhananyń 7-eýi oblys ortalyǵynan, 3-eýi Shý, Qarataý, Jańatas qalalarynda boı kótermek. Aıta keteıik, óńirdegi az qamtylǵan jáne kópbalaly analarǵa kómek kórsetý úshin bıýdjetten 30 mlrd teńge bólingen. Turmysy tómen jáne kópbalaly otbasylardan shyqqan 29 myń balaǵa mektepte tamaqtandyrýǵa 2 mlrd teńge, formasyn alyp berý úshin 500 mln teńge bólinýde. Sondaı-aq, oblystaǵy 7 500 az qamtylǵan jáne kópbalaly otbasylardyń kommýnaldyq tólemderin tólep berý úshin 500 mln teńge bólý josparlanýda.

Kásip bastaýǵa jol ashpaq

Al Aqtóbe oblysynda kópbalaly, az qamtylǵan otbasylardy kásipke baýlý jáne olardyń kásip ashýy úshin grant bólinetin boldy. Aýyldardaǵy kópbalaly otbasylardy jumyspen qamtý, otbasy bıznesin ashý, tabystaryn arttyrý úshin qaıtarylmaıtyn 500 myń teńge kóleminde jańa bıznes ashý úshin memlekettik granttar beriledi. Qazirgi ýaqytta óńirlik bıýdjetten 21 mln teńge bólinse, respýblıkalyq qazynadan taǵy 182 mln teńge surastyryldy.

Sondaı-aq, óńirde az qamtylǵan otbasylarǵa beriletin bir jolǵy járdemaqyny 70 myńnan 140 myńǵa deıin kóbeıtý, az qamtylǵan otbasylardyń balalaryna mektepke deıingi mekemelerdegi tamaqtaný tólemin 70 paıyzǵa tómendetý josparlanǵan. Kópbalaly otbasylardyń oqýshylary ystyq tamaqpen tolyqtaı qamtamasyz etiletin bolady. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan áljýaz toptaryn oqytýǵa, qaıta oqytýǵa qosymsha 200 mıllıon teńge bólinedi, jalpy, halyqtyń áleýmettik jaǵynan áljýaz toptarynyń ishinen 3 myń aqtóbelik qaıta oqytylady, taǵy bes myń adam turaqty jumys ornyna ornalastyrylady. Jergilikti ákimdik halyqty kópbalaly analardy jumysqa ornalastyrýda eshqandaı qıyndyq týyndamaıtynyna sendirýde.

Eń bastysy, Aqtóbede kópbalaly, muqtaj otbasylardy baspanamen qamtamasyz etý úshin birneshe baǵdarlamamen turǵyn úı salynady. Halyqtyń áleýmettik jaǵynan az qamtylǵan tobyn baspanamen qamtamasyz etý tapsyrmasy boıynsha Ulttyq qordan qarjy bólinedi. Aqtóbe oblysynda jaldamaly turǵyn úı qurylysyn júrgizýge 2,7 mıllıard teńge bólý kózdeldi. 335 páter Aqtóbe qalasy men Alǵa, Temir, Qobda, Muǵaljar, Baıǵanın, Shalqar aýdandarynda bolady. Bul jerlerde jalǵa beriletin turǵyn úı salynady. 60 paıyzy kópbalaly analarǵa, múgedek balany asyrap otyrǵan otbasyǵa, jalǵyzbasty analarǵa bólinedi.

Atap óteıik, byltyr Aqtóbe oblysynda kópbalaly jáne az qamtylǵan otbasylardy qoldaý maqsatynda 20 myńnan asa adam ataýly áleýmettik járdemaqy alyp, 22,2 myńnan asa bala «Mektepke jol» jáne «Qamqor» akııalary aıasynda mektepke jınaldy, 14,6 myń oqýshy tegin tamaqpen qamtyldy, 120 myń bala Qazaqstan men shetelderdiń jazǵy saýyqtyrý lagerlerinde demaldy. Budan bólek, jetim jáne ata-ana qamqorlyǵynsyz qalǵan 136 bala baspanaly boldy. Túrli akııa uıymdastyrylyp, 265 myń aqtóbelikke 3,4 mlrd teńge kóleminde qaıyrymdylyq kómek kórsetildi. Mundaı qaıyrymdylyq sharalary bıyl da jalǵasyn tappaq. Buǵan óńirde bastaý alǵan «El úlesi páterge» akııasy sebep. Joba boıynsha oblystaǵy turmysy tómen jáne kópbalaly otbasylarǵa baspana alyp berý josparlanyp otyr. Akııany QMDB-nyń Aqtóbe oblysy boıynsha ókildigi men jergilikti «Zeket» qory birlesip júzege asyrmaq.

QMDB ókilderi Astana qalasyndaǵy kópbalaly jáne turmysy tómen otbasylarǵa qoldaý kórsetýde. Máselen, ótken aptada «Zeket» korporatıvtik qaıyrymdylyq qory astanalyq januıalarǵa turmysqa qajetti azyq-túlikter taratty. Azyq-túliktiń bar qarajaty qarapaıym halyqtan kelip túsken. Buǵan deıin respýblıka boıynsha 25 myń shańyraqqa qolǵabys kórsetti. Sondaı-aq, sharanyń maqsaty jomart jandardy ıgi, saýapty is-sharalarǵa belsendi úles qosýǵa úndeý. Aldaǵy ýaqytta da muqtaj jandarǵa járdem berý jalǵasady. Kómek alýshy azamattardyń áleýmettik jaǵdaıy týraly aqparattar qaıyrymdylyq qordyń lektrondy bazasynda kórsetilgen. Qol ushyn sozamyn deýshilerge ǵalamtor arqyly baılanysýyna múmkindikter jasaldy.

Al Astana shaharynyń ákimi Baqyt Sultanov turmysy tómen jáne kópbalaly otbasylar úshin jaldamaly turǵyn úıdi qoljetimdirek qylýǵa kúsh salmaq. Qala basshysy: «Biz az qamtylǵan otbasylardy, sonyń ishinde kómekke muqtaj otbasylardy mýnııpaldyq turǵyn úımen qamtamasyz etýimiz kerek», – degen bolatyn. Sondaı-aq, Astana ákimi kópbalaly otbasy múshelerin joǵary aqy tólenetin jumyspen qamtý múmkindigin qarastyrýdy tapsyrdy. Biliktiligi jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda qala úshin mańyzdy basym baǵyttarǵa jumysqa ornalastyrý arqyly biliktiligin qamtamasyz etý qolǵa alynbaq.

Sońǵy jańalyqtar