21 Aqpan 2019, 12:49 1176 0 Qoǵam Anar LEPESOVA

Ótegen Oralbaıuly: Memlekettik syılyqty alyp turyp bir qýandym, bir ókindim...

Onyń ómiriniń órnegi – óleń, óleńiniń ózegi – ómir. Ol janyna jazýdy jalaý ǵyp, qalamdy serik etken taǵdyryna rıza. Óıtkeni týǵan elińe qyzmet etýden, onyń tilin, ádebıetin qal-qaderińshe alǵa jeteleýden artyq baqyt joq dep biledi. Belgili aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Ótegen Oralbaıuly ózin baqytty aqynmyn deıtini sondyqtan. Qalamgermen suhbatymyz ádebıettiń arnasynan asyp, qoǵam ómiriniń san túrli salasynda qordalanǵan máselelerdi qaýzady.

– Ótegen Oralbaıuly, áńgimemizdiń álqıssasyn ótken jyldyń jeltoqsan aıynda Aqordada ótken aıtýly sharadan bastaǵandy jón kórip otyrmyn. Elbasynyń qolynan alǵan mártebeli marapat – Memlekettik syılyq ıegeri atanýyńyzben «Túrkistannyń» oqyrmandary atynan quttyqtaýǵa ruqsat etińiz!

– Rahmet, aınalaıyn, memleketimizdiń mártebeli syılyǵy meniń 50 jyldyq shyǵarmashylyq ǵumyrymnyń túıini boldy desem, artyq aıtqandyq bolmas. Budan týra elý jyl buryn, 8-synypta baspasózge alǵashqy óleńim shyǵyp edi. Jarty ǵasyrlyq jol jaqsylyqpen atalyp ótti.

– Báıgege qosylǵan «Shýaqty shaq» júzden júırik shyǵaryn aqyndyq túısik sezdi me?

– Aqyndyq túısik, qalamgerlik ıntýıııa árbir qalamgerdiń jan dúnıesinde bolatyny ras. Jarystyń aty jarys degenmen, bul jerge «qymyzdy kim ishpeıdi» degen mátel júrmeıdi. Munyń aldynda «Qaǵbanyń qarlyǵashtary» degen jyr jınaǵymmen osy báıgege túskenim bar. Bul eńbegim kóptiń kóńilinen de, ózimniń kóńilimnen de shyqqan edi. Baspasózde jıyrma jeti pikir-qoldaýlar jarııalandy. Biraq jınaq jeńiske jete almady. Onyń belgili-belgisiz sebepteri bar. Qadyr Myrza Álı: «Men jabyq jarystan qorqamyn, ne bolsa da jarystyń ashyq bolǵany jaqsy» dep aıtpaqshy, at qosqan adam ozamyn degen úmitpen qosady ǵoı. Árıne, úıdegi kóńildi úıirdegi top sheshedi, qııalyńdy qazylar sheshedi, jan úmitin jasyryn daýys sheshedi. Memlekettik syılyq dep aty aıtyp turǵandaı, «Shýaqty shaq» atty bul jınaǵymdy memleketshil, elshil, otanshyl pıǵyldaǵy týyndylarymmen tutastyryp, qazirgi zaman, adam men qoǵam arasyndaǵy ay-tuy kózqarastaǵy óleńderimmen ádiptedim. Úsh bólimnen turatyn kitaptyń birinshi bólimi «Táýelsizdikke taǵzym» degen jalǵyz jyrdan turady. Bul óleńim stýdentter arasynda óleń oqýdan ótken respýblıkalyq músháırada bas báıge alyp, barlyq oblystarǵa taratylǵan edi:

Kirdim talaı teńdik úshin dodaǵa,

Qalǵan joqpyn janǵa jaıly jaǵada.

Qalyń elim,

Qara ormanym, qazaǵym,

Meniń janym sender úshin sadaǵa, – dep aıaqtalatyn sózim – sertim de, dertim de.

– Memlekettik syılyqtan árkimniń dámesi bar. Onyń aınalasynda shý da kóp, daý da kóp. Bul marapat sizdiń aınalańyzǵa, shyǵarmashylyǵyńyzǵa qandaı ózgeris ákeldi?

– Memlekettik syılyq – árbir qalamgerdiń armany men úmiti. Toǵandaǵy balyqtardyń telegeı teńizge umtylatyny sekildi, árbir aqyn-jazýshy óz shyǵarmashylyǵynyń qorytyndysyn, jetken bıigin osy syılyqpen ólsheıdi. Bul – zańdylyq. Men mektep bitirgende ákem aýyryp jatqan bolatyn. Úıdegi 8 balanyń úlkenimin, armanym Almaty edi. Ákeme attestatymdy ákelip kórsetkende: «Balam, qandaı oıyń bar?» – dep surady. Qysyla turyp, Almatyǵa jýrnalıst bolatyn oqýǵa barǵym keletinin, aqyn bolǵym keletinin aıttym. Anam: «Jer túbinde ne bar, myna Gýrevke, munaıdyń, aýyldyń oqýyna tús!», – dedi. Ákem: «Balam, tilegińe jet, men jetpegen arman edi, qaraılama, jolyń bolsyn!» dep batasyn berdi. Ákem jyrshy-termeshi, aqyn, sáıgúlik baptaǵan seıis, dáýlesker dombyrashy bolǵan adam. Minezdi kisi edi.

Aqordada Elbasynyń qolynan memlekettik syılyqty alyp turyp, bir qýandym, bir ókindim. Qýanǵanym – ákemniń amanatyn oryndadym, jolyn jalǵadym, esimin elge tanyttym, týǵan jerimniń mártebesin kóterdim. Ókingenim – ustazym Rymǵalı Nurǵalıev «Lenınshil jas» gazetine qyzmetke kelgenimde qýana quttyqtap, «sen áýeli elimizdiń komsomol syılyǵyn, sonan keıin memlekettik syılyq alýǵa tıissiń, meniń tapsyrmam osy» dep edi, ustazymnyń tapsyrmasyn oryndadym, biraq ol kisi muny kóre almaı ketti. Rymǵalı aǵa meni týǵan baýyryndaı, syrlas dosyndaı, muńdas qataryndaı janyna tartty.

Óziń aıtqandaı, dos bolyp júrip, syrt aınalǵan, qatar júrip, qaraýlyq oılaǵan «eski dostarym» buǵan deıin de bolǵan, áli de bar. Keshegi Jeltoqsan kóterilisi kezinde úreıli úndemesterge «úıdeı báleli» dep domalaq aryz jazǵan qalamger qatarlastarym syılyq alǵanyma tarylyp jatqan bolar. Bard aqyn Tabyldy Dosymovtyń bir ay án-óleńi bar. Bul ándi qazir ánshi Elena Ábdihalyqova qaryndasym aıtyp júr, biraq «Osy ándi aıtpaı-aq qoıshy» dep ótinish jasaǵanym bar. Men qazaqtyń tek jaqsy jaǵyn kórgim keledi. Mustafa Kemal Ata Túrik: «Eı, túrik ulany, sen túrik bolyp týǵanyńa maqtan!» dese, osy sózdi: «Eı, qazaq balasy, sen qazaq bolyp týǵanyńa maqtan!» dep qaıyra aıtatyn kúndi ańsaımyn. Osyndaı kúnge jetsek dep armandaımyn. Bireýden keıin, bireýden ilgeri bolarmyn, qalamym ál-qádirinshe qazaqqa qyzmet etip keledi. Álıhan Bókeıhanov aıtqandaı, «ultqa qyzmet etý – minezden», boıymda ákemnen daryǵan osyndaı qasıet bar dep oılaımyn. Memlekettik qyzmette ótken 25 jyl ishinde óz deńgeıimde ult mádenıetine, rýhanııatyna qoldan kelgenshe eńbek ettim. Meniń baqytym da, baǵym da osynda.

– Ǵumyryńyzdyń shırek ǵasyrǵa jýyǵyn jýrnalıstıkaǵa arnaǵan ekensiz. Ómirbaıanyńyz jyldar men oqıǵalardy jipke tizgenimen, kórgenińiz ben túıgenińizdi túgendeı almasy anyq. Baspasóz dese, oıyńyzǵa túsetin oqshaý oqıǵalar men erek tulǵalar týraly aıta ketseńiz...

– Bir sheshemiz: «qyz kúnimdi aıtsam, alysqa ketemin» degen eken. Ult baspasózinde jıyrma jyldan astam qyzmet jasadym. Mańǵystaýdyń oblystyq gazetinde júrgenimde passıonar azamat, sardar synshy Saǵat Áshimbaev «Lenınshil jas» gazetine jumysqa shaqyryp, 1976 jyldan 1990 jylǵa deıin osy basylymda qyzmet atqardym. Gazettiń qatardaǵy tilshiliginen bastap, Mádenıet jáne ǵylym, Ádebıet jáne óner bólimderinde meńgerýshi boldym. Bizdiń tolqyn gazettiń taralymyn 100 myńnan 300 myńǵa deıin jetkizdi. Osy jyldar halqymyzdyń ulyq ta zańǵar tulǵalarymen aralas-quralas, ini-dos, saparlas-sanattas, syrlas-suhbattas boldym.

Osylardyń ishinde qaıyra aınalyp soǵa beretin bir kezeń bar. Ol – Táýelsizdigimizdiń túndigin túrgen Jeltoqsan kóterilisi. Buǵan deıin qazaq dalasynda 300-den astam kóterilis bolyp, barlyǵy qantógispen, qazaqtyń qanǵa bógýimen aıaqtalyp otyrǵan. Bul – ay tarıhymyz. Tuy tarıhymyz – osy kúnge bizdiń, búgingi urpaqtyń jetkeni. Jeltoqsan týraly aıtqanda men únemi osy tar kezeń, taǵdyrly shaqta ult úshin bastaryn báıgege tikken, kózim kórgen úsh arysty arnaıy aıta ketemin. Birinshisi – Máskeýden kelgen aıǵyr top, aıqulaq tóreler Solomenev pen Razýmovskıı, kólgir Kolbın men jergilikti jandaıshaptar qatysqan, 1986 jylǵy 20 jeltoqsan kúngi Qazaqstan komsomolynyń keńeıtilgen bıýrosynda bolǵan talqylaýda halqyn qasqaıa turyp qorǵap sóılegen «Lenınshil jas» gazetiniń redaktory Seıdahmet Berdiqulov. Bıýrony sol kezdegi Almaty qalalyq partııa komıtetiniń birinshi hatshysy Shýlıko júrgizip otyrǵan. Sol Shýlıko: «Áı, Berdiqulov, otyr ornyńa!» dep suq saýsaǵyn bezegende, «Áı, Shýlıko, tart saýsaǵyńdy, osyndaı suq saýsaq bizdi osy kúnge jetkizdi» dep taımaı, taısalmaı sóılegen oqıǵany qazir anyǵyn bilmester ársaqqa júgirtip, baıan sózdiń boıaýyn ketirip barady.

Ekinshisi – 1986 jylǵy 23 jeltoqsanda Ǵylym akademııasynda bolǵan bas qosý-talqylaýda serpe sóılep, ımperııalyq saıasattyń bet-perdesin ashqan zańger akademık Salyq Zımanov aǵamyz.

1991 jyly men sol kezdegi Joǵarǵy Keńes sessııasynan maqala jazatyn tilshiler qatarynda edim, dál sol kúni, 16 jeltoqsanda, Salyq aǵanyń úıine baryp, «Qazaqstan» konıagin ashyp, ekeýimiz túregelip jylap turyp, bir-birimizdi qushaqtap quttyqtap edik. Sodan bir kún ótkende meniń «Dala dıdary» gazetinde «Ejelden erkin el edik» degen Salyq Zımanovpen eki bettik suhbatym shyqqan. Meniń ómirimdegi eń baqytty kúnim Táýelsizdik alǵan osy kún dep esepteımin.

Úshinshisi – 1986 jylǵy 31 jeltoqsanda Jazýshylar odaǵynda Kolbın qatysqan jınalysta jurtyn jylatyp sóılegen jaýynger aqyn Juban Moldaǵalıev. Bul týraly sol «Dala dıdary» gazetinde «Máńgilik qazaq, márt aqyn» degen kólemdi maqalam shyqty. Onda osy gazettiń jaýapty hatshysy bolatynmyn. Aqynnyń aıbyndy sózi týraly kóp jazyldy, kóp aıtyldy, ony qaıtalap jatpaıyn. 1991 jylǵy 17 jeltoqsanda shyqqan osy maqalamda aǵamyzdyń jubaıy Sofııa apanyń: «Sofııa, balalarǵa bas-kóz bol, meni osy aýrýhanadan tiri shyǵarmaıtyn sekildi» degen Juban aǵanyń sózin keltirip, aqyndy Jeltoqsan qurbandary qataryna qosqanmyn. Bul bir sheshimi tabylmaǵan jumbaq. Tapsyrma berip, «sóıleısiń» degen Ortalyq komıtettiń jaýapty adamy, aıtqanyna kónbeı, aıdaǵanyna júrmeı sóılegen – Juban Moldaǵalıev. Bul da bizdiń tylsym tarıhymyz.

Endi biri, belgili sport jýrnalısi, kórnekti qalamger Nesip Júnisbaev tek qana qazaq balalarynan turatyn «Namys» atty fýtbol komandasyn quryp, árıne, Seıdahmet aǵamyzdyń basshylyǵy boıynsha, men sol komandanyń gımnine sóz jazdym. Gımnniń mýzykasy kompozıtor Áshir Moldaǵaıynovtiki bolatyn. «Qaırat» oınaıtyn Ortalyq stadıonda qazaq balalary quldyrańdap dop tebýge shyqqanda, gımn shyrqalǵanda kúlli stadıon dúrligip, qýanyshtan jarylyp ketip edi. Ǵajap sezimdi bastan keshtik. Kózimizge jas aldyq. Ókinishke qaraı, bul keremet bastama ýaqyt óte kele, Seıdaǵań ómirden ótkesin, umyt bolyp, talantty balalar balapan basyna, turymtaı tusyna ketti. Tili men dili syrdań, peıili aqsha men boıy bulǵań kózqamandar men kelimsekter saltanatty bastamanyń aıaǵyna sý quıdy. Arman áli arman kúıinde qalyp keledi. Qazaqtyń úmiti kóp qoı, úmit ólmeıtini ras bolsa, týar áli jaqsy kún.

– Jyldar ótse de eskirmeı­tin, úılený toılarynda áli kúnge deıin «Jar-jarmen» qatar shyrqalatyn «Jas jubaılar jyrynyń» sózi sizdiń qalamyńyzdan týǵanyn kópshilik biledi. Sazy men sózi kelisken sondaı esti ánder nege azaıdy? Kompozıtordan surasań, tyńdarmannyń talǵamyna ysyrady...

– Jastar gazetiniń Ádebıet bóliminde otyrǵan kúnderimniń birinde sol kezde ánge jazǵan sózderi jıi synalyp júrgen aqyn aǵamyz Bákir Tájibaev kelip: «Ótegen-aý, qazir jurttyń bári meniń óleńimdi synaıtyn boldy, endi 20-30 jylda mundaı sózderdi de taba almaı jurtymyz jylaıtyn bolady...» dep muńaıǵany bar edi. Jastyq pa, álde ańǵyrttyq pa, bul sózge tereń mán bere qoıǵan joqpyn. Endi sol aǵamyzdyń aıtqany kelgenin kórip, beker qynjylmaǵan eken dep otyrmyn.

Shirkin, ol kezeńde Almatyny ásem án orap, seri saz baýrap, án shalqyp, kúı balqyp, bı qalqyp, óner órisin ashyp, juparyn shashyp turatyn. «Jas jubaılar jyry» da sondaı bir sátti kezeńde týǵan. Jastar basylymynyń «Aq otaý» jas jubaılar klýbynda berilgen Rahymbaı Hanalıevtyń fotosýretine jazylǵan óleń-tekstovka ánge aınalyp, talaı jyl jastarǵa serik, toıǵa kórik bolyp kele jatqany ras. Bul ándi men Qytaıda, Mońǵolııada, Túrkııada, Reseıde, Ózbekstan men Qyrǵyzstanda talaı ret toılarda tyńdadym. Bekjigit Serdalynyń áni myńdaǵan qazaq jastarynyń basyn qosty. Eń alǵash muny halyqqa jetkizgen – shymkenttik Dáribaevtardyń otbasylyq ansambli. Rahmet olarǵa.

Án men sózdiń mazmuny men tabıǵaty týraly sózge qaıyra kelsem, qazirgi ánderdi tyńdaı almaımyn. Sózi suıqyl, áýeni qıqyl, oryndaýshysy olaq, tyńdaýshysy salaq. Salaq degenim, talǵamy tómen degenim. Talǵam týraly talas sóz aıtý qıyn, árkimniń óz «kórkemdik keńesi» bar. Munyń derti men serti tereńde jatyr. Qazaq tili halyq tiline aınalmaı, óz jerimizde ógeılik kórýde. Til shubarlandy, dil tumandandy, dástúr dańǵazanyń, salt elikteý-solyqtaýdyń tasasynda qaldy. Kompozıtorlar talǵamǵa siltegenmen, qazir sazy tereń, áýeni eren sazgerler óte az. Tapsyryspen án jazyp, tanystyqpen efırge shyǵyp júrgen belgili top qana bar.

– Qyryqtan astam eldiń aqyn­­daryn qazaqsha sóılet­ti­ńiz. Óz óleńderińiz de 10-ǵa jýyq tilge aýdaryldy. Aýdarma isiniń bú­gingi aıaq alysy qalaı?

– Aýdarma – qıyn óner. Aýdarma týraly aıtý da kúrdeli. Óıtkeni aýdarma, memlekettik organdarda qazaq tiliniń óz deńgeıine shyǵýyna úlken tosqaýyl bolyp otyr. Kez kelgen memlekettik organda biren-saran aýdarmashylar otyr, bárin soǵan beredi de, basshylary «bizde qazaq tili jaqsy júrip jatyr» dep, toqmeıilsip, tobyq jutyp otyrady. Ekinshiden, qazir orys tilin, aǵylshyn, nemis, qytaı, arab tilderin biletin jas urpaq jetilip kele jatyr. Olar ár eldiń kórkem ádebıetin túpnusqadan oqı alady. Buryn aýdarma abyroıly jumys edi, endi ol jeńil aqsha tabatyn qosymsha quralǵa aınaldy. Kez kelgen qalada kez kelgen shyǵarmańdy jyldam aýdaryp bere alatyn bıýrolar ábden kóbeıdi. Sany bar, sapasy joq. Osy turǵydan kelgende, seniń kóz maıyńdy taýysyp, tún uıqyńdy tórt bólip aýdarǵan týyndyńdy kópshilik orynsyz eńbek, odaǵaı tirlik dep te sanaıdy. Jalpy, qazaq tili týraly qaýlylar qaǵaz júzinde qalýy aýdarmanyń da kinásinen boldy desek, shyndyqtan alys ketpeımiz. Árıne, kórkem aýdarmanyń jóni bólek, biraq botanyń túıeden aýmaıtyny ras qoı.

– Buryn ádebı ortada jańa tý­yndy jaryq kórse, qalamgerler ózara qyzý talqylap, shyǵar­manyń artyq-kemin ortaǵa salatyn ádemi dástúr boldy. Búgin she? Aqyn-jazýshylar bir-biriniń jazyp-syzǵanyna úńile me?

– Bul ádet sońǵy kezderi báseń tartty. Kezinde, Muhtar Áýezov zamanynda, alyptar toby bar kezde, aldymyzdaǵy Ákim Tarazı, Qalıhan Ysqaqov, Muhtar Maǵaýın, Ábish Kekilbaev, Tólen Ábdikov, Dýlat Isabekov tolqyny tórlep turǵan kezeńde mundaı dástúr bolǵan. Ádebıet sodan ósken, órkendegen. Qazir olardyń biri bar, biri joq, soǵan oraı bir-birin oqý, pikir aıtý, syn jazý saıabyrlady, tipti toqtady dese de bolar. Jalpy, jurt tipti kórshisiniń kim ekenin bilmeıtin zamanda, bir-birin izdep júrip qaıdan oqysyn. Jastardyń boıynda rýhanı egoızm boı kórsetýde. Ásirese, óleńniń pishimi men mazmuny tektonıkalyq tolqynǵa tústi. Yrǵaq pen saz yqylasyn estradalyq sahnaǵa burdy. Aýa jaıylý men abstrakııalyq dúmpý postmodernızm degen postýlatqa tórin usyndy. «Izmder» ótpeli, dástúrli óleń – máńgilik.

– «Aǵalap» aqyl suraý, inilik izet kórsetý de – ádebıet­tiń shoq­tyǵyn bıiktetip, qalam­gerler­diń qadirin arttyrǵan ǵıbratty ǵu­­ryptardyń biri edi...

– Aǵadan – aqyl, kórgennen – naqyl ejelden bar qasıet edi. Qazir «ózim bilem» degen óktemdik óriske shyqty. «Alpysqa kelgennen aqyl suraıtyn» zaman emes, tórde otyrǵan tóreden, bıliktegi iniden, mansaby joǵary nemeden aqyl suraıtyn kezeń keldi. Mansap madaq boldy, aǵalyq adaq boldy, ǵıbrat ǵarap boldy, samarqaýlyq sabaq boldy. Aǵadan aqyl emes, ataq suraıtyndar kóbeıdi.

– Óz kitaptaryńyzdy jıi pa­raq­taısyz ba? Jazǵandaryńyzǵa jyldar ótken soń kóz júgirtkende bozbala Ótegenge, jigit aǵasy Ótegenge ókpelegen kezińiz boldy ma?

– Árıne, onsyz bola ma? Áttegen-aılar men qapy ketken tustar úlkeıgen saıyn kózge kóbirek túsedi. Jigit Ótegen basqa, aǵa Ótegen bir basqa, adam úlkeıgen saıyn ókinishi kóp bolady. Biraq olardy endi túzeı almaısyń, qıyny osynda, qısyny ýaqytta.

Qazaq ádebıeti – kúrdeli ádebıet. Keńestik kezeńdegi keńistikti aıtpaı-aq qoıalyq, álemdik deńgeıde sózi bar ádebıet. Biz de bir kisideı álem ádebıetin paraqtadyq, sabaqtadyq. Keıde madaqtadyq, keıde asyra adaqtadyq. Sózdik qorynda eki mıllıonnan astam sózi bar ádebıet eshqashan kedeı bolýy múmkin emes. Tanymaı jatsa – talǵam kináli, tanyta almaı jatsaq – ózimiz kináli.

– Ár qalamger – eń áýeli óz hal­qynyń bolmysyn zertteýshi. Siz tanyǵan, óleńińizdiń ózegine aınalǵan qazaq qandaı ult?

– «Myń ólip, myń tirilgen halyqpyz», ıaǵnı ólmeıtin halyqpyz. «Máńgilik El» ıdeıasy – bizdiń rýhymyzda baǵzydan bar. Ejelden erkin elmiz, erteńine erlik kózimen qaraǵan jurtpyz. Osy qasıetter ólmesin dep árbir qazaq balasy eńbek etýi kerek. Jumylsaq – jeńemiz, birlik bolmasa – ólemiz. Ólmeý úshin ómir súrip, óleń jazyp, urpaq tárbıeleýimiz qajet. Óıtkeni óleńniń ózegi – ómir, ómirdiń ózegi – til men dil, salt pen dástúr, halyqtyq qasıet, eldik ósıet. Men qazaq óleńin hanyndaı qadirlegen, janyndaı súıgen, aryndaı qurmettegen uly Abaı kóshesiniń bir turǵynymyn.

– Áńgimeńizge rahmet! Shyǵarmashylyǵyńyz órleı bersin!

– Rahmet! Ózderińniń de qalamdaryń muqalmasyn! «Túrkistan» ár qazaqtyń tórinen tabylsyn!

 

Suhbattasqan Anar LEPESOVA

Sońǵy jańalyqtar