14 Aqpan 2019, 10:52 1144 0 Qoǵam "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

QAPAS KEZEŃNEN QALǴAN SÝYQ SÓZ

Túp-tegin taptyq ustanym – qanaýshy men qanalýshynyń bitispes tartysynan órbitetin Qazan tóńkerisiniń kósemderi ıdeologııalyq kúres – «tap jaýyn tamyrymen qoparý» – ataýlyny múlde aqylǵa syımastaı ýshyqtyryp ári óreskel qarabaıyrlandyryp, óz kóleńkesin ózi jaý kórip, aqyr aıaǵy bas-kózge qaramaı jappaı jazalaý naýqanyna alyp keldi. Jıyrma shaqty qoıyn talǵajaý etip otyrǵan paqyr – baı, aq jaǵaly – býrjýı, sheteldi aýzyna alǵan adam Japonııanyń jansyzy atanyp shyǵa keldi. Aqylǵa syıýy qıyn odaǵaı jaıttar. Bul dástúr uzaqqa sozylyp, ásiretapshyldyq pen asyrasilteýshilik buqara arasynda úreı týǵyzyp, halyqtyq-demokratııalyq el bolýǵa tıisti qara sharýanyń ókimeti óz jamaǵatyn jazalaýshy qurylymǵa aınalyp, tarıhı materıalızmniń utymdy qaǵıdattary jónine qaldy da, túptiń túbi óziniń kórin ózi qazdy.

Muraǵattarda jarty ǵasyrdan ári jasyryn jatyp, sol kúıinde jarııalanyp otyrǵan bul qujatpen jaıbaraqat tanysyp shyǵý múmkin emes. Kitaptyń búkil ón boıynan sýyq yzǵar esedi de turady. Bul mańyzdy qujatty qatpar-qatpar qalyń qaǵazdardyń arasynan taýyp, jaryq kórer merzimi jetken soń bar taýqymetin moınyna alyp, jalǵannyń jaryǵyna shyǵaryp otyrǵan tarıh ǵylymynyń doktory Aqqalı Ahmet inimiz. Bólek kitap etip jarııalap, ǵylymı aınalymǵa túsirip otyrǵan Qazaqstan Respýblıkasy Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń Halel Dosmuhamedov atyndaǵy Atyraý memlekettik ýnıversıteti. Qysqasha aty: «Dvıjenıe pod predvodıtelstvom Djanhojı Nýrmýhamedova. Stenogramma. 10-17 oktıabrıa 1952 g.»

Baqsaq másele bylaı eken. 1941 jyly KPSS ortalyq komıtetiniń sekretary I.V. Stalınniń F.Engelstiń «Orys patshalyǵynyń syrtqy saıasaty» atty eńbegi jóninde baǵdarlamalyq ashyq haty jarııalanyp, ol tómenge túsip, árıne, kósem qaǵıdaty – nusqaýlyq, baǵyt-baǵdar, jappaı jamyrasa maquldanady da, tarıhı kóterilisterdi baǵamdaýǵa kelgende, ondaǵy ıdeıa budan bylaıǵy bultartpas naqty ıdeologııalyq qarýǵa aınalady. Bul ustanym boıynsha patshalyq Reseıdiń ózge elderdi jaýlap alý saıasaty tarıhı qajettilik, buratana elder bolsa ımperııaǵa óz erikterimen qosylǵan. Demek, bura tartyp, búırekten sıraq shyǵaratyn eshteńe joq. Búkil Kavkaz ben Orta Azııany qyzyldandyrǵan Keńes ókimetiniń bul rettegi syrtqy saıasatynyń oǵashtyǵy kórinbeıdi. Budan shyǵatyn qorytyndy qazaq jerinde bolǵan ult-azattyq kóterilisterdiń bári de túptiń túbinde qushaǵyn ashyp otyrǵan orys halqyn jatyrqaý. Sheshenderdiń sóılegen sózderinen kórinip tur. Tipti bul basbuzarlar qazaqtardy Qoqan, Hıýa, Buhar, árisi Aýǵan, Túrkııa arqyly Reseıdiń sol kezdegi básekelesi – Anglııaǵa ne Iranǵa qosyp jibermekshi. Máseleni talqylap, budan bylaı kósem ustanymyn basshylyqqa almaý, sypaıylap aıtqanda, ıdeologııalyq adasýshylyq, demek saıası saýatsyzdyq. (Otyz jetinshi jylǵy repressııa tur. Bura tartýdyń sońy zardapty ekendigi aıtpasa da túsinikti).

Talqylaý 1952 jyldyń 10 jáne 17 qazan kúnderi, bóten de jerde emes, Qazaqstan Kommýnıstik (bolshevıktik) partııasy ortalyq komıtetiniń Bıýro zalynda shekteýli ǵana ǵalymdardyń qatysýymen jabyq túrde ótken. Pikir ataýly qupııa, stenogrammalyq jazbada «sovershenno sekretno» degen buryshtama tur.

Budan bylaı ult-azattyq kóterilisterin ǵana emes, halyq aýyz ádebıetin baǵalaýda da asa sekemshildik beleń alǵan. Buǵan 1947 jyly Qazaqstan kompartııasy (bolshevıktik) ortalyq komıtetiniń tarıhshylar, fılologııa salasynyń ǵalymdary men búkil ıdeologııa salasyn dúrliktirgen áıgili «Qazaq SSR Ǵylym akademııasynyń Til jáne ádebıet ınstıtýtynyń jumysyndaǵy óreskel qatelikter týraly» qaýlysy, onyń ústine T.Shoıynbaev, H.Aıdarova men Ia.Iakýnınniń «Qazaqstan tarıhy máselelerin marksıstik-lenındik turǵydan baǵalaý týraly» shýly da zardapty maqalalaryn taǵy qosyńyz.

Endi 1943, 1949 jyldardaǵy «Qazaq KSR tarıhynda» baǵasy berilip, Janqoja Nurmuhamedov bastaǵan Syr boıy qazaqtarynyń 1856-1857 jyldardaǵy kóterilisi máselesi qaıta talqylaýǵa bólinip alynady. Onda da erekshe qupııa.

Hatshyǵa atalǵan kóterilis máselesin talqylaýǵa arnalǵan májilis quramyn saptastyrǵan Qazaqstan kommýnıstik (bolshevıkter) partııasy ǵylym jáne joǵary oqý oryndary bóliminiń meńgerýshisi N.Jandıldın. Talqylaýǵa tartylǵandardyń jalpy quramy 12 adam. Komıtettiń osy máseleni talqylaý jónindegi komıssııanyń tóraǵasy, lektorlar tobynyń meńgerýshisi Pyhtınnen ózgesi múıizderi qaraǵaıdaı tarıh ǵylymynyń kandıdattary, birsypyrasy 1943, 1949 jyldarǵy «Qazaq SSR tarıhyn» daıyndap, shyǵarýǵa qatysqan tarıhshy ǵalymdar. Májilisti Qazaqstan kompartııasy (bolshevıkter) ortalyq komıtetiniń hatshysy M.Sýjıkov basqaryp, júrgizip, qorytyndylap otyrǵan.

Munyń aldyndaǵy Qazaq Respýblıkasy Ǵylym Akademııasy prezıdıýmy qurǵan komıssııanyń kópshilik daýyspen qabyldanǵan sheshimi boıynsha Janqoja bastaǵan kóterilis kertartpa, al tarıhshylar H.Aıdarova men V.Shahmatov bul uıǵarymǵa kelispeıdi. Kóterilisti dáıekti zerttegen T.Shoıynbaevta daýys joq. Endigi tórelik Qazaqstan Kommýnıstik (bolshevıktik) partııasynyń Ortalyq komıtetinen.

Máseleni talqylaýǵa komıssııa músheliginiń quramyndaǵy álgi 12 ǵalymnyń 9-y qatysady. Komıssııa múshesi bola tura Savosko men ekonomıka ınstıtýtynyń dırektory, ǵylym kandıdaty S.Tolybekov, nendeı syltaýmen qalyp qoıǵanyn ózi bilsin, pikir bildirýshilerdiń qatarynda joq. Bul kisi sol kóterilis ótken aımaqtyń túlegi, kóteriliske qatysy bar rýdyń perzenti bolatyn. Saqtyqpen ot ortasynan ózin aýlaq ustaǵan bolar dep topshylaımyz.

Talqylaýda ústemdik alǵan pikirge baqsaq, Jońǵar, Qoqan, Hıýa, Buhar ataýly handyqtar men ámirlikterden qutylyp, patshalyq Reseıdiń qushaǵyna óz erkimen qulaǵan qazaqtyń baǵy janyp tur. Alda – kommýnızm. Áıteýir bireýge, árıne, orysqa bodan bolmaı, bul halyqtyń baǵy ashylǵan da emes, ashylmaq ta emes. Qazaq halqynyń erikti el bolý múmkindigi múlde aýyzǵa alynbaıdy. Bularda memlekettik bolmaǵan. Bular tek Jońǵarııa men Reseıge bodan bolýy tıis. Olaı bolsa, durysy – orys bodandyǵy. Orysqa táýeldilik aqyl turǵysynan baıypty da saıası turǵydan progress, al tarıhı turǵydan bultartpas zańdylyq.

Taǵy da sheshenderdiń lámderine qulaq túrsek, musylman elderi men musylmanshylyqtan ótken qubyjyq joq.

Kóterilisti tııanaqty zerttegen jas tarıhshy T.Shoıynbaevty da qurbandyqqa shalý peıili men áreketi ańǵarylady, alaıda bul maqsat oryndalmaǵan. Aqyry qaıyr.

Qalyptasqan qaǵıdatqa baqsaq, mundaı asa kúrdeli de ıdeologııalyq jaýapty is talqylanǵannan keıin, ortalyq komıtet bıýrosy ne hatshylyqtyń talqylanyp otyrǵan másele boıynsha arnaıy qaýlysy qabyldanýy tıis-tin. Qurastyrýshy ondaı málimet usynbaıdy. Talqylaýdyń qupııa ótýi men arnaıy túıindi qaýly qabyldanbaǵanyna qaraǵanda bul turǵanda istiń túbi shıki ári zorlyqpen júrgizilip otyrǵandyǵy qatysýshylardyń ózderine de málim tárizdi. Árıne, ishteı ǵana...

Máseleniń oqyrmandarǵa uǵynyqtylyǵy úshin tarıh ǵylymynyń doktory marqum K.L. Esmaǵambetov pen jınaqtyń barlyq taýqymetin kótergen tarıh ǵylymynyń doktory A.Q. Ahmet kitaptyń alǵysózinde osy jaǵdaıattardy baıyppen sholyp ótken. «Táýmendi halyqtyń tarıhy da táýmendi ekendigin jas urpaqtyń bile júrgeni jón. Halyqtyń tarıhı sanasy durys qalyptaspaı, el egemendigi ornyqty bola almaıdy», – dep túıindegen olar.

Joǵarǵy laýazymdy qyzmetkerlerdiń joǵarǵy dárejedegi áteperli shańyraǵynda talqyǵa túsken bul pikirler men uıǵarymdary búgingi kúnniń turǵysynan paıymdar bolsaq, tek beleń alyp turǵan ústem saıasattyń yqpalyna jyǵylý, jansaqtaý sıpaty men saryny beseneden belgili.

Naqty derekterge qurylǵan jınaqtyń salmaǵyn arttyra túsetin taǵy bir jaıt – qurastyryp jaryqqa shyǵarýshy ǵalym aıtys barysynda dáıekke tartylǵan ár kezdegi, ár saladaǵy 120 kisiniń ómirbaıandyq derekteri men talaı-talaı jer, sý attaryn jınaqtap, bólek tizip, jınaqqa engizip otyr. Bul kóp eńbek pen yjdaǵattylyqty talap eterlik jaýapty shara, oqyrmannyń tarazylanyp otyrǵan máseleni jan-jaqty tereńdeı túsinýine sep. Eńbektiń muraǵattarda uzaq jumys istegen tájirıbeli ǵalymnyń qolynan shyqqandyǵy kórinip tur.

Bul talqylaýdyń ishki mazmuny men máni bólek saraptalýǵa suranyp turǵan qyzylyqty taqyryp. Ásirese, jas tarıhshylar úshin.

 

Moldahmet QANAZ,

jazýshy, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar