7 Aqpan 2019, 16:08 877 0 Qoǵam Arman Qudaıbergen

QUNDYLYǴY QYM-QIǴASh QOǴAM

Damyǵan elderde «qazirgi adamzat balasy úshin ne mańyzdy, búgingi qoǵamnyń qundylyǵy ne?» – degen taqyryptarda jıi dıskýssııa bolatynyn baıqaımyz. Óıtkeni aýmaly-tókpeli ýaqyttyń qundylyǵy da qym-qıǵash bolsa kerek. Osy oraıda «búgingi qazaq qoǵamynyń qundylyǵy qandaı», – degen máselege zer salyp kórelik.

Adam balasy qundylyqtardy eki topqa bólip qarastyrady. Rýhanı jáne materıaldyq. Rýhanı qundylyqtarǵa – din, dástúr, otbasy, shabyt, sezim, qarym-qatynas jatsa, materıaldyqqa kózben kórip, qolmen ustaýǵa bolatyn jaratylysty jatqyzamyz. Al ǵylymda aksıologııa atty tarmaq bar. Onyń negizgi qyzmeti – qundylyqtardy taný, tanytý. Ol qanshalyqty mańyzdy? Sońǵy ýaqytta jahanda oryn alyp jatqan jaıttarǵa zer salsaq, qundylyqtyń deni teris baǵytqa aýyp barady. Ýaqytsha tanymaldyq úshin «HIPE» qýǵan jastar men jasamystardyń keı legi kezeń-kezeń saıyn bolmysty buzatyn qylyq shyǵaryp, jurtty búlikke bastap júr. Olardyń áreketi tikeleı rýhanı qundylyqtyń álsireýine soqtyrady deıdi mamandar. Aqparattyq zamannyń alǵa ozýy, áleýmettik jeliniń keń taralýy da materıaldyq qundylyqtarǵa jeteler eńbekqorlyqty tyıyp, adam balasyn ol qundylyqtan da maqurym etýde. Statıstıkalyq derekterge kóz júgirtsek, álem boıynsha «facebook» áleýmettik jelisin tutynatyndar orta eseppen kún saıyn 60 mınýtyn jumsasa, «instagram» jelisindegiler 55 mınýtyn jelide ótkizedi.  Osydan birneshe jyl buryn (2015 jyldyń sońy) «Nur-Otan» partııasynyń qoǵamdyq damý ınstıtýty arnaıy joba aıasynda qundylyqtar jaıly áleýmettik zertteý júrgizgen-di. Saıasattanýshy Saıasat Nurbek bergen málimetterge súıensek, betpe-bet (Face-to-face) janryndaǵy erkin suhbatqa jasy 18-den asqan 1 myń 500  adam qatysqan. Aýyl jáne qala turǵyndary birqatar qundylyqtar kiristirilgen qaǵazǵa ózi mańyzdy dep sanaıtyn 5 birdeı qundylyqty belgilep, zertteýshiler isin jeńildetti. Onan bólek, úlkenge qurmet, eldegi saıası jáne konomıkalyq jaǵdaı, bir jynysty neke, taǵy basqa ózekti túıtkilderdiń statıstıkalyq qorytyndysy jasalǵan. Qazaqstannyń 14 oblysy jáne Astana, Almaty qalasynyń turǵyndary jumyldyrylǵan joba qorytyndysy tómendegideı.

Zertteý qorytyndysy qoǵamdaǵy negizgi bes qundylyqty anyqtap otyr. Qazaqstandyqtar úshin Densaýlyq, urpaq, tynysh ómir, áleýmettik jaǵdaı jáne bolashaqtyń jarqyn bolýy mahabbattan, patrıotızmnen, adam quqyqtarynyń saqtalýynan da mańyzdyraq eken. Bir aıta keterligi, saýalnamaǵa qatysqan 1 myń 500 adam kórsetilgen qundylyqtardyń tek bireýine emes, 5 túrin atap kórsetken. Zertteýshilerdiń aıtýynsha, karerlik ósimdi jas mamandar men stýdentter atap kórsetse, densaýlyq kim-kimdi de beı-jaı qaldyrmaǵan. Ásirese zeınet jasyndaǵylar men múmkindigi shekteýli jandar osy turǵyda belsendilik tanytyp otyr. Al otbasy jáne balalar qundylyǵyn analar qaýymy nazarǵa alǵan. Dál osyndaı joba osy zertteýden bir jyl buryn da jasalǵan. Alǵashqy tórttik sol ornynda qalyp, besinshi orynǵa bolashaqqa degen senim jaıǵasypty. Buǵan deıin «mahabbat» úzdik bestikte bolǵan. Mamandar muny jyl saıyn órship kele jatqan ǵalamdyq konomıkalyq turaqsyzdyqpen baılanystyrady.

Adamzatqa ortaq taǵy bir qundylyq – din. Qazaqstan – musylman jamaǵaty basym el. Alaıda joǵaryda kórsetilgen statıstıkaǵa sensek, qazaqstandyqtardyń dinge degen senimi salystyrmaly túrde joǵary deýge kelmeıdi. Nege? Osy jaıdy keńinen zertteý úshin mamandar din taqyryby boıynsha qosymsha saýalnama júrgizdi.

Siz úshin mańyzdy 5 qundylyq túrin kórsetińiz:

 

Zertteý qorytyndysy baıqatqandaı, halyqtyń 57,8 paıyzy saıasatqa qyzyǵady. Olardyń kóbi erler men joǵary bilimdi azamattar. Desek te eldegi konomıkalyq, saıası, áleýmettik jaǵdaılar jaıly eshbiri de jaq ashpaı qalmaǵan. Munyń mánisi, joǵaryda aıtylǵan 5 basty qundylyqtyń ózektiligi bolsa kerek.

Qazaq fılosofııasynda «úlken turyp kishi sóılegennen bez», – degen támsil bar. Sońǵy kezde jastardyń aǵa býynǵa degen syı–qurmeti azaıyp ketken tárizdi. Áleýmettik jelilerde tarap jatqan beınejazbalardy kórip, jastar boıyndaǵy sypaıylyq, qurmet uǵymy qaıda ketken dersiń?!

SIZDIŃ PIKIRIŃIZ QANDAI? Kóńilim tolady Jaman emes Kóńil kónshitpeıdi Nashar
Eldegi demokratııanyń damýy 19 % 37 28 13
Bilim júıesiniń jaı kúıi 12 % 32 34 19
Eldegi konomıkanyń damýy 14 % 34 33 20
Densaýlyq saqtaý salasy 9 % 29 35 27
Memleket mindetterin qalaı atqarýda 9 % 34 36 18
Elmizdegi áleýmettik kómek júıesi (medıınalyq qamsyzdandyrý, zeınetaqy júıesi, jumyssyzdardyń eńbek bırjasy t.s.s) 9 % 28 35 27

 

Shyńǵys MUQAN, sarapshy, «Garvard» ýnıversıteti Kennedı basqarý mektebiniń túlegi

 

QUNDYLYQTARǴA SALǴYRT QARAMAÝYMYZ KEREK

Meniń oıymsha, qundylyq joǵary kategorııa. Adamzat, tabıǵat, qarym-qatynas, kóńil-kúı, mádenıet, jan tynyshtyǵy tutas qundylyqty quraıdy. Qarapaıym tilmen aıtar bolsaq – qorshaǵan orta. Adam balasynyń jeke basy, densaýlyǵy, otbasy qundylyq bolyp esepteledi. Ókinishke qaraı, ony jeke túsinip, oı qorytpaǵannan keıin qundylyqtarmen is áreket qabyspaı jatady. Tazalyq, aýa, densaýlyq qundy, qorshaǵan ortadaǵy barlyq dúnıe qundy. Sony bile tura qoqys tastaıtyndar bar. «Birinshi baılyq – densaýlyq» dep júrip, oǵan zııandy fast-fýd taǵamdaryn tutynyp, alkogoldi ishimdikter iship qoıatyndar bar. Túıtkil osynda.

Úlken áleýmettik júıeni, memleketti aıtar bolsaq, kóp jaıtqa salǵyrttyq tanytamyz. Máselen megopolısterdegi kologııanyń nasharlyǵy. Sál bıikke kóterilsek, tútinge jutylyp jatqan qalany kóremiz. Onyń densaýlyqqa keri áser beretinin sezinsek te kóz juma qaraımyz. Tipten bul memlekettik emes, adamzattyq deńgeıdegi jaıttar. Ne istemek kerek?! Adam qundylyqtary men is áreketi bir múddeni kózdeýi úshin sanalyq deńgeıde oı qorytýymyz kerek. Sananyń ózin úshke bólip qarastyramyz. Taıpalyq-rýlyq, ulttyq-memlekettik jáne adamzattyq sana. Máselen Abaı atamyzdyń «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degeni adamzattyq sana deńgeıinde aıtylǵan oı. Ol zamanda rý-taıpalyq kıkiljiń, qarym-qatynas kezinde ol kisi adamzattyq sananyń oıyn aıtty, árıne eshkim qabyldamady. Qazir de sondaı oı aıtsań, seni ulttan bezingen qylyp jiberetinder tabylady. Sondyqtan sana ósýi kerek. Al sana qalaı ósedi? Qoǵam óz qatelikterinen sabaq alǵanda ǵana sana ósedi dep oılaımyn. Ol úshin talqylaýlar kerek. Mysaly Astanadaǵy 5 búldirshinniń qazasy qoǵamda tolqyn týdyrdy, adamdar talqylady, óz qundylyqtaryn esine aldy, qaýipsizdik máselesine basqasha qaraı bastady. Qoǵam osyndaı kezde aqparattyq aǵymdarǵa tosqaýyl qoımaý kerek. Ózge azamattar kóre otyryp, talqylap, baǵalanbaıtyn qundylyqtardyń qunyn túsinedi. Tipten memlekettiń osy máselege qatysty ustanǵan saıasatyn qaıta qaraýǵa ıtermeleıdi. Sondyqtan qoǵam, sana osyndaı oqıǵalardan sabaq alyp, jalpy talqylaý oryn alǵan kezde ǵana qaıta qalyptasady. Máselen shetelde kishkentaı bala kóshege shyǵyp ketip, birnársege urynyp qalsa, BAQ ókilderi jarysa jazyp qoımaı talqylaıdy. Ol ózgelerge sabaq bolady. Qundylyqtaryn túsine bastaıdy. Solaı sana qalyptasyp, adamzatqa ortaq qundylyqtarǵa bir taban jaqyndaımyz.

P.S: Saıasattanýshy Saıasat Nurbek usynǵan zertteý qorytyndysy kóp jaıdy ańǵartady. Mundaı bastamalardy kezeń-kezeńimen qolǵa alyp, túıinin tarqatyp, sheshimin tabýdy eskerý kerekt-ti. Áıtpese, damýshy memleket turmaq damyǵan memleketterdiń kóbinde materıaldyq qundylyq alǵa shyqqany jasyryn emes. Sonyń jolynda ulttyq qundylyqty shetke ysyryp, tipten, otbasy qundylyǵyn da aıaq asty etip júrgender jeterlik. Rýhanı qundylyqtardy baǵalamaı jetken materıaldyq qundylyqtyń ǵumyry tym kelte bolady deıdi álem aksıologtary. Ataqty jazýshy Oskar Ýaıld «Baǵalaýshy báriniń baǵasyn bilgenmen qundylyǵyn túsinbeıdi» depti. Álemdi adamdar quraıdy, sondyqtan jer betindegi adamdar qundy. Al, ár tulǵa adamzatqa ortaq qundylyqtardy qalaı baǵalaıdy. Másele sonda...

Sońǵy jańalyqtar