7 Aqpan 2019, 10:24 806 0 Qoǵam Tańsulý ALDABERGENQYZY

«KÓKTEMDE TÝǴAN JIGITTER...»

Qazaqtyń birtýar aqyny, pozııa muzbalaǵynyń shyn aty – Muhamedqalıdy erkeletip Muqaǵalı atap ketkenin bireý bilse, árıne, bireý bilmes. Negizi týǵan kúni naýryz aıynyń 13 juldyzy, biraq qujat boıynsha  9 aqpan!

Óz tustastary sekildi balalyqtyń bal dámi tańdaıyna sińbeı ósken ol on tórt jasynan óleń-jyrǵa áýestene bastaǵan. Aýyl balasynyń qolynan qazaq-orys sózdigi  túspeı, kúndiz-túni kitap «kemirgen». Sonyń arqasynda qazaq ádebıeti klassıkteriniń shyǵarmalary túgili, orys ádebıetin, onyń ishinde Pýshkın, Esenın, Blok shyǵarmalaryn zerdelep oqıtyn alǵyrlyǵyn shetel ádebıetiniń ókilderi Geıne, Dıýma, Baıron, Stendal, ásirese Balzak, London, Shekspır shyǵarmalary arqyly shyńdaı túsedi.

«Adam ómiriniń baqyty – balalyq shaǵy. Balalyq shaq baqytsyzdyqpen ótse, sanasy bar pendeniń búkil ǵumyryna aqaý túskeni...» (9 aprel, 1973 jyl),– dep kúndeligine jazǵandaı, aqynnyń da balalyq shaqtyń káýsar bulaǵyna qanbaı óskeni ańǵarylady. Sondyqtan da bolar, ákesi Súleımen soǵysqa ketkende buǵanasy qatpaǵan úsh uldyń úlkeni, anasynyń tiregi bolyp qalǵan Muqaǵalı óte baýyrmal, meıirimdi, balajan bolǵan desedi.

«Bizdi tabystyrǵan halyq ánderi boldy,– deıdi óz esteliginde aqyn jary Lashyn  Ázimjanqyzy. – 1948 jyly Uly Oktıabr revolıýııasynyń 31 jyldyǵyna oraı, kolhoz jastarynyń bastamasymen konert uıymdastyryldy. Muqaǵalı pozııany jaqsy kórip qana qoıǵan joq, mýzykany da jaqsy túsinetin. Tamasha qońyr daýsymen halyq ánderin tógildirip oryndaıtyn-dy. Janary janyp turyp óleń oqydy. Sol keshte tanysyp, kelesi jyldyń kókteminde otaý qurdyq. Óte balajan boldy. Syrttan qandaı kóńil-kúıde kelse de, balalaryn kórgende muzdaı erip sala beretin-di.

Shyǵarmashylyqpen aınalysqanda dúnıeni umytatyn. Qaıta-qaıta esine salyp, as ishýge áreń keletin. Kóbine túnde jazatyn. Ertesine «búgingi jospar oryndaldy» deıdi, onysy «óleń  tyńdaýǵa kelińder» degeni. Aınymaıtyn, ashýlanbaıtyn serigi, dosy – óleń edi. Jyl mezgilderiniń ishinde – kúzdi keremet jaqsy kórdi. 1974-75 jyldary jıi aýyryp, aýrýhanaǵa túse berdi. Sonda da qolynan qalamy túspeıtin. Syrqattar uıqyǵa jatqanda, ol ashanaǵa baryp jazatyn kórinedi. «Aýrýlar ashanasy – kabınetim» deıtin bolmashy jymıyp...»

Aqyn jary osylaı aǵynan jarylady. Syrly da muńǵa toly estelikter men aqynnyń pálsafalyq oı-tolǵamdarǵa qurylǵan kúndelikterin paraqtap áli otyrmyz.

 «Pozııa mahabbattan bastalyp, parasatpen aıaqtalýy tıisti» degeninde uly oıshyl – adamzattyń bolmysy, túısigi jatyr emes pe?!  Endi birde:  «Ózińe bir jańa eki kostıým alyp kımeı-aq ólip  ketýiń (qudaı onyń betin ári qylsyn) qandaı aıanyshty. Jetispeýshilikte týyp jáne únemi jetispeýshilikte ómir súrý qandaı ókinishti. Eger bala, bozbala kezimdi esime alsam, sumdyq úreılenemin, qatty jábirlenemin. Búkil jastyq shaǵym meniń ózime soqpaı janaı ótip ketipti. Sanamda tıtimdeı bir qýanyshtyń izin qaldyrǵan, eń qurysa, bir kúnimdi esime túsire almaımyn. Men bul jaryq dúnıege kelgeli, mine, qyryq tórtinshi jylǵa aıaq basyp barady eken, bar ómirimniń qor, jırenishti bolyp kórinetini sonshalyq, keıde óz yrqymmen-aq qıyp kete salǵym keledi... Shyndyǵyn aıtqanda, men buryn densaýlyq degenniń, aýrý degenniń ne ekendigin bilmeýshi em. Taǵdyrym  meni budan da tys qaldyrmapty. Buryn bilmesem endi bar syrqattyń syryn túsinýge týra keldi. Men ólimnen qorqam ba? Qorqam. Qorqatyn sebebim: ómirdiń qýanyshyn tatyp kórgem joq, shyǵarmashylyqtyń qýanyshyna jolyqqam joq, bar ómirimdi joqshylyqqa, joqshylyqtan ómiri úreılenýde ótkizdim. Qysqasy týǵanda da, ómir súrgende de jáne ólgende de birkelki bolý: eshteńe kórmeý, eshteńe ózgermeý – qashanda qorlyq qoı... (31 ıanvar, 1975 jyl)»,– deıdi aqynnyń ózi.

 Bul sol zamannyń, aqyn ómir súrgen zamannyń zary edi! Óıtkeni qazaq dalasyna jete qoımasa da, surapyl soǵystyń zardaby qanshama ákelerimizdiń, baýyrlarymyzdyń ómirin qıdy... Ol búkil qoǵamnyń, bizdiń ǵana emes, búkil halyqtyń basyna túsken aýyrtpalyq, joqshylyq bolatyn. Aqyn  shyǵarmalarynda da sol azapty kúnderdiń, jaryn, balasyn joqtaǵan analardyń zary tek pozııa tilinde ǵana emes, kúndeliginde de  osylaı muńyn shaǵady. Oqyǵan saıyn, oqyrmanyn jetegine ertip alyp, ózimen birge syrlasýǵa, muńdasýǵa shaqyra túsedi. Ary qaraı tyńdasaq:

«... Pozııa – ǵylym. Zertteý kerek. Adam ómiriniń, adam janynyń zerttelmegen, qalam tartylmaǵan nesi qaldy? Sony tabý, sony zertteý kerek. Adam sezimin jan-jaqty zertteıtin qudiret bolsa, ol tek –pozııa. Basqa eshqandaı da ǵylymnyń qolynan kelmeıtin sharýa bul!» (20 mart, 1973 jyl)

«...Men úshin dúnıeniń eń qorlyǵy – adamnyń aıybyn betine basý, onyń nasharlyǵyn dáleldeý. Bul – bir. Ekinshisi – bolmaıdy, jaramaıdy, joq dep aıta almaıtynym. Qorlyqty osydan tartyp júrmin. Kóńilshektik – meniń osal jerim. Sirá, súrine beretinim de osydan bolar...» (9 aprel, 1973 jyl)

«... Adamdardy jaýyz dep aıta almaımyn, óıtkeni olardy az bilemin. Men zertteýshi emespin, aqynmyn. Adamzattyń qaıǵysy men qýanyshy meni jeke adamnyń ózinen artyq qyzyqtyrady. Adamdardyń jaman ekenin, jaqsy ekenin ajyratýshy men emespin, óıtkeni ózim de solardyń birimin. Meni jurttyń taǵdyry, olardy qorshaǵan ortanyń shyndyǵy, olar ómir súrip otyrǵan ýaqyt, olardy basqaryp otyrǵan qoǵam qyzyqtyrady...» (10 ııýn 1974 jyl)

 Mine, sizge pálsafa! Aqynnyń oı-tolǵanysqa toly kúndelikteri árkimdi de qyzyqtyrary sózsiz. Biz de «Sý surasam sút bergen, aıran bergen, Qartaıyp qalypsyń-aý, qaıran jeńgem...» dep bazyna aıtyp,  «Japyraq  júrek – jas qaıyń, Janymdy aıyrbastaıyn...» dep qaıyńǵa muń shaqqan aqynnyń týǵan kúninde jazǵandarymen syrlasýdy jón sanadyq...

Sońǵy jańalyqtar