7 Aqpan 2019, 00:50 576 0 Qaýipsizdik "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Mertigý men mert bolý

Memleket basshysy Qazaqstan halqyna arnaǵan sońǵy Joldaýynda adam kapıtalyna erekshe nazar aýdarǵan bolatyn. Óıtkeni  egemen elimizdiń aldynda turǵan asqaraly maqsat-mindetter eńbek adamdarynyń eren eńbegi, erik-jigeri men qajyr-qaıraty arqyly oryndalady. Ókinishke qaraı, táýelsiz memleketimizdiń konomıkasy men ál-aýqatyn kóterý jolynda aq ter-kók ter bolyp júrgen jandardyń jumys ornynda mertigip, tipti mert bolatyn oqys oqıǵalar azaıar emes.

Jumys berýshilerdiń eńbek qaýipsizdigine júrdim-bardym qaraýy men laıyqty jaǵdaı jasamaýy qaıǵyly jaǵdaılarǵa ákeledi. Keıbir kásiporyn ıeleriniń eń basty kózdegeni – kól-kósir tabys. Jaldamaly jumysshylarǵa eńbekke laıyqty jaǵdaı jasaýdan buryn qalta qampaıtýǵa jaqyn turady. Olar úshin eńbek adamdarynyń amandyǵy men densaýlyǵy – ekinshi másele. Oǵan kóp bas aýyrta qoımaıdy, qarjy qarastyrmaıdy. Túrli syltaý aıtyp, bul máseleni keıinge ysyra beredi. Osyndaı keleńsiz kózqarastyń saldarynan óndiriste oqys oqıǵalar oryn alady. Mundaı jaǵdaıdy azaıtý úshin ne istegen jón? Qandaı is-sharalardy qarastyrý kerek?

Osy bir ózekti máseleni oıdaǵydaı sheshýge Qazaqstan Kásip­odaqtar federaııasy men «Nur Otan» partııasy birge bel sheshe kirisip, josparly jumystar júrgizip keledi. Aldymen 2018 jyldyń sáýir aıynda Pavlodar qalasyndaǵy lektrolız zavodynyń óndiristik alańynda Kásipodaqtar federaııasy men «Nur­Otan» partııasy jumysshylardyń múddesin qorǵaý men eńbek qaýipsizdigin baqylaý baǵytynda ózara yntymaqtasa jumys isteý úshin Memorandýmǵa qol qoıdy. Jeti, segiz aı kóleminde eki uıym birqatar is-sharalardy birlese júrgizdi. Sonyń biri – Pavlodar oblysy, Aqsý qalasyndaǵy ferroqorytpa zaýytynda «Laıyqty eńbek – memlekettiń turaqtylyq negizi» degen taqyrypta ótken eńbekshiler forýmy. Mundaı forým keıingi kezde umyt bola bastaǵan edi. Endi qaıta jandandy. Onyń da jóni bar. Bul qarapaıym eńbek adamdarynyń mártebesin kóterýge memlekettiń aıryqsha nazar aýdara bastaǵanynyń taǵy bir aıqyn kórinisi. Eńbek adamyna árdaıym qurmet kórsetilip, eseli eńbegi baǵalanýy tıis. Muny Elbasy talaı márte aıtqan bolatyn. Olardyń eren eńbeginiń arqasynda el konomıkasy órkendep, Qazaqstannyń álemdegi ozyq otyz eldiń qataryna qosylýyna jol ashylady. Sondyqtan osyndaı janqııarlyqpen eńbek etip júrgen jandardyń qaýipsizdigi men amandyǵy da eń mańyzdy máselelerdiń biri bolýy tıis.

Aqsý ferroqorytpa zaýytynda ótken forýmda «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Máýlen Áshimbaev bylaı degen edi: «Respýblıkalyq forýmnyń Aqsý ferroqorytpa zaýytynda uıymdastyrylýy tegin emes. Jarty ǵasyrlyq tarıhy bar, jylyna 1 mln tonnadan astam qorytpa shyǵaratyn bul kásiporyn – eńbek qaýipsizdigin saqtap, jańǵyrtý jumystaryn júıeli júrgizetin zaýyt. Ókinishke qaraı, elimizdegi ónerkásiptiń barlyǵy derlik osyndaı dep aıta almaımyz. Ásirese, mundaı oqys oqıǵalar taý-ken, qurylys salalarynda jıi kezdesedi. Mundaı jaǵdaılardyń aldyn alý úshin eńbek qaýipsizdigin arttyrýymyz qajet».

– «Nur Otan» partııasy tór­aǵasynyń birinshi orynbasary aıtqandaı, bul forýmdy úlken óndiris oryndary shoǵyrlanǵan Pavlodar óńirinde ótkizýimizdiń mánisi – osyndaǵy kásiporyndarda eńbek adamdarynyń jaǵdaıy men múddesine baılanysty respýblıkanyń basqa aımaqtaryna taratýǵa turarlyq jaqsy is-tájirıbe bar. Sony keńirek nasıhattaý kerek. Basqa óńirlerdegi óndiris oryndarynda da dál osyndaı eńbekti qorǵaý maqsatynda tabandy is-shara júrgiziletin bolsa, jumys ornynda mertikkender men mert bolǵandar kóp azaıar edi, – deıdi Qazaqstan Kásipodaqtary federaııasynyń tóraǵasy Baqytjan Ábdiraıym.

2018 jyldyń birinshi jeltoqsanyna deıingi málimetke qaraǵanda, eńbek jaǵdaıynda zardap shekken adamdar – 1231. Onyń ishinde ómirmen qoshtasqan 189 adamnyń 15-i áıel. Adamnyń ómiri men densaýlyǵynan artyq eshteńe joq. Sondyqtan bul máseleni «Nur Otan» partııasy men kásipodaq qatań qadaǵalaýǵa alyp otyr.

«Nur Otan» partııasy men Kásipodaqtar federaııasy «2018 jyldy eńbek qaýipsizdigin saqtaý jyly» dep jarııalaǵan bolatyn. Bıyl bul jalǵasyn tapty. Endi Qazaqstan Úkimeti de qoldaý bildirip otyr. Eki uıymnyń bastamasyna Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi men «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy qosyldy. Endi 2019 jyl da – eńbek qaýipsizdigi jyly.

Eńbekti qorǵaý jáne eńbek qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda elimizde 12849 óndiristik keńes bar. Al óndiristik oqys oqıǵalar men jaraqattar kóbirek oryn alatyn iri jáne orta kásiporyndarda bar-joǵy 1032 keńes qurylǵan. Bul óte az. Barlyq óndiristik keńesterdiń 7-aq paıyzy. Jumysshylardyń ómirin saqtap, olardyń densaýlyǵyna zııan tımeýin qalasaq, iri óndiris oryndarynda óndiristik keńesterdiń qataryn arttyrý kerek, biraq buǵan barlyq kásiporyndardyń basshylary múddeli emes. Olardyń arasynda tipti jumysshylarmen jeke eńbek shartyn jasaýdan qashqaqtaıtyndar da bar bolyp shyqty. Mundaı jaǵdaıda, jumysshylardyń eńbegin qorǵaý men qaýipsizdigi bylaı tursyn, olardyń zańdy quqy men múddesi aıaqasty boldy degen sóz. Jumys berýshi eńbek adamynyń tıesili jalaqysyn bermeı sozbalańǵa salady nemese qysqartady. Al jumysqa turǵanda tóbesi kókke jetkendeı qýanǵan jumysshy alǵashqy sátte eńbek shartyn jasaýdy oılamaıtyn da bolar. Az-maz ýaqyt ótkennen keıin qýanyshy sý sepkendeı basylyp, taban et, mańdaı terimen tapqan eńbekaqysyn ala almaı, júıkesi tozyp, áýre-sarsańǵa túsedi. Eńbek adamdarynyń osyndaı jaǵdaıǵa tap bolýyn azaıtý úshin Kásipodaqtar federaııasy áleýmettik áriptestermen birge «Eńbek kelisim-shartyn jasa!» akııasyn bastaǵan. Al, eńbekti qorǵaý jónindegi jumysty jandandyrý maqsatynda «Nur Otan» partııasymen birge «Qazaqstan Respýblıkasy Kásip­odaqtar federaııasyndaǵy eńbekti qorǵaý jónindegi úzdik tehnıkalyq ınspektor» respýblıkalyq konkýrsyn ótkizip, onyń qorytyndysyna oraı elimiz boıynsha 39 úzdik tehnıkalyq ınspektordyń eńbegi baǵalanǵan.

 

Ǵalym OMAR-HAN

ASTANA

Sońǵy jańalyqtar