7 Aqpan 2019, 00:13 812 0 Ishki saıasat Ahmet ÓMIRZAQ

SOLTÚSTIKTIŃ SALQYNYN, OŃTÚSTIKTIŃ YSTYǴY JYLYTSYN DESEK...

«Kóship, qoný degendi qumnan alǵan sekildi...» dep Qadyr Myrza Álı jyrlaǵandaı, jaǵdaıǵa baılanysty qonys jańalaý qazaq halqyna ejelden tanys nárse ǵoı. Biraq baıaǵy kóshpeli ómirdiń salty bir bólek te, búgingi otyryqshylyqqa úırengen qazaqtyń irgesin kóterýi bir basqa.

Halqy ulan-baıtaq jerde shashyraı qonystanǵan Qazaqstannyń búgingi ishki mıgraııalyq saıasatynda bir jerden ekinshi jerge baryp qonystanýdyń ózindik mańyzy bar. Bir jerde halyq kóp, jumys az bolsa, ekinshi bir jerde jumys bar da halyq az. Atap aıtqanda, elimizdiń ońtústiginde turǵylyqty el tyǵyz qonystanǵan, al soltústik oblystardyń halqynyń sany ózge óńirlerge qaraǵanda azdaý. Osybir sáıkessizdikti retke keltirý maqsatynda el úkimeti «Ońtústikten soltústikke kóshý» baǵdarlamasyn jasap, 2015 jyldan beri jumys júrgize bastady.

Jasyratyn nesi bar, soltústik, shyǵys aımaqtarda (Shyǵys Qazaqstan oblysy, Qostanaı oblysy, Pavlodar oblysy, Soltústik Qazaqstan oblysy) jergilikti ult ókilderiniń sany kemdeý, osynyń sebebinen ol jaqta memlekettik tilde qyzmet kórsetýdiń sapasy kóńil kónshitpeıdi. Ony bylaı qoıǵanda, ol jaqtaǵy halyqtyń Reseıge, t.b. elderge kóshýi jıilegen. Bul, árıne, halyq sanynyń kemýine áserin tıgizip jatyr. Osy olqylyqtyń ornyn týý kórsetkishi joǵary ári eńbek kúshi mol ońtústik, batys aımaqtardyń (Túrkistan, Qyzylorda, Mańǵystaý oblystary) halqyn kóshirip alý arqyly toltyrýǵa umtylý jaqsy ıdeıa edi. Alaıda ıdeıa men onyń oryndalýy eki basqa nárse. Ókinishke qaraı, keı jaǵdaıda jospar men onyń oryndalýy arasyndaǵy alshaqtyq tym jaqsy bastalǵan istiń qarqynyna salqynyn tıgizip jatqan jaıy da joq emes.

Birinshiden, «Ońtústikten soltústikke kóshý» baǵdarlamasynda eshkimdi mindetteý joq, sonymen birge kóshkisi kelgen adamdardyń otbasyly bolýy da (bul keıingi jyldarda kirgizilgen ózgeris) shart emes. Ekinshiden, kóship barǵan adamdarǵa belgili bir mamandyq túrleri boıynsha jumystar usynylady da, turǵyn úı satyp alý ne salyp alý úshin memleket tarapynan sýbsıdııa beriledi. Bunyń bári jyl saıyn belgilengen kvota arqyly iske asyrylady. Degenmen kóshi-qon málimetterine qarap, keı jaǵdaılarda kvotadan tys ta kóship barǵan adamdardyń bar ekenin baıqaýǵa bolady.

Málimetterge qarasaq, jyl saıyn kóshi-qonǵa bólinetin kvota da, kóship barýshylardyń da sany artyp bara jatqany anyq baıqalady.

2017 jyly 5 oblystan (Qyzylorda, Mańǵystaý, Túrkistan, Jambyl, Almaty) Shyǵys Qazaqstan oblysyna – 98, Qostanaı oblysyna – 30, Pavlodar oblysyna – 69, Soltústik Qazaqstan oblysyna – 184 otbasy qonystansa, 2018 jyly kóship kelýshilerge 1517 otbasy (6363 adam) kvota belgilenip, nátıjesinde jańa jerge qonystanýshylardyń sany 6766 adamǵa (1858 otbasy) jetip, josparda kórsetilgennen 6 paıyz artyq oryndalǵan.

Ótken jylda ońtústikten soltústikke kóship barýshylardyń qysqasha statıstıkasy mynadaı:

Kóshken halyq – Túrkistan oblysynan 36%, Almatydan 28%, Jambyldan 15%, Qyzylordadan 13,5%, Mańǵystaý oblysynan 2,7%.

Kóship barǵan jerleri – Pavlodarǵa 31%, Shyǵys Qazaqstanǵa 27%, Soltústik Qazaqstanǵa 22%, Qostanaı oblysyna 16%.

Árıne, memleket arnaıy kvota bólip otyrǵan soń jańa jerge qonys aýdarýshylarǵa memleket tarapynan belgili bir dárejede qarjylaı kómek beriletini anyq. Ol týraly aıtsaq, «Erikti túrde qonys aýdarýshylarǵa» arnalǵan sýbsıdııa kólemi mynadaı: árbir otbasy múshesine 35 aılyq eseptik kórsetkish (88 myń teńge) kólemindegi birjolǵy tólem jáne turmystyq úı-kommýnaldyq tólemderdi óteý úshin aı saıyn otbasyna 15-ten 30-ǵa deıin aılyq eseptik kórsetkish kóleminde (39 myńnan 76 myń teńgege deıin) qarajat beriledi.

Soltústikke kóship barýshylardy jumyspen qamtamasyz etý basty mindet bolsa, qandaı jumys túrleri usynylady. Muny úsh deńgeıde kórsetýge bolady.

Medıına salasynda kerek mamandar: akýsher, akýsher-gınekolog, mammograf, mammolog, dáriger-nevropatolog, dáriger-oftalmolog, tis dárigeri, balalar dárigeri, terapevt, hırýrg, qulaq-muryn, tamaq dárigeri, meıirbıke.

Bilim berý salasyna qajet mamandar: orys jáne orys ádebıeti páni muǵalimi (qazaq jáne orys synyptaryna), aǵylshyn tili páni muǵalimi (qazaq jáne orys synyptaryna), matematıka (qazaq jáne orys synyptaryna), hımııa páni muǵalimi (orys synyptaryna), fızıka páni muǵalimi (orys synyptaryna), bastaýysh synyp muǵalimi (orys synyptaryna), áskerı daıyndyq sabaǵynyń muǵalimi (orys synyptaryna), deneshynyqtyrý pániniń muǵalimi.

Basqa qyzmetter: lektrshi, traktorshy, mehanızator, nan pisirýshi, qurylysshy, agronom, satýshy, mal dárigeri, kólik júrgizýshi, eden jýýshy, t.b.

Jalpy alǵanda, ońtústikten soltústikke qonys aýdarýshylarǵa kerekti málimet – osy. Tek qana bir eskererlik nárse, atalǵan baǵdarlama boıynsha elimizdiń soltústik óńirlerine kóshýge nıetti adamdar óz oblysynyń jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmasynyń kóshi-qon bólimine, sol sııaqty ózderi tirkelgen turǵylyqty mekenjaıy boıynsha jumyspen qamtý ortalyqtaryna baryp, keńes alýy tıis. Sonda ǵana kvotadan tys qalyp qoımaı, kóship barǵan jerinen ózine tıesili qarajatty alýyna múmkindik bar. Óıtpegen kúnde memlekettik baǵdarlamadan tys barǵan tulǵa retinde ataýly kómekterge qol jetkize almaı qalýy múmkin.

P.S. «Áp-ádemi án edi, pushyq shirkin qor qyldy» demekshi, keıde jaqsy bastalǵan istiń sońy tıisti organdardyń salǵyrttyǵynan sıyrquıymshaqtanyp, tym jaqsy jobalarǵa kóleńkesin túsiretini bar.

Biz jurtty úrkitkimiz kelmeıdi, degenmen kóship barýshylardyń arasynda keıbir kisilerdiń quqyqtyq saýatynyń kemshindiginen jáne qonystanýshylarǵa jaǵdaı jasaýǵa tıis keıbir ákim-qaralardyń mańyzdy iske júrdim-bardym qaraýynan ońtústikten soltústikke alqyna jetip barǵan aǵaıynnyń sharýasy durys sheshilmeı, kóńilge kirbiń túsirer jaıttardyń oryn alǵan kezderi de kezdesip jatyr. Kóship barýshylardyń arasynda «baspanany óz baǵasynan qymbatqa alyp, endi sata almaı otyrmyz» dep renish bildirgenderi de, «ýáde etilgen jumys berilmedi» dep shaǵym aıtqandary da bar. Al keıbir jaǵdaılarda jyly jaqtan barǵandar soltústiktiń sýyǵyna shydamaı keri kóship ketken jaıttar da jeterlik.

Qalaı desek te, memlekettik mańyzy bar osy bir kóshi-qonnyń qarqynyn túsirmeı, «ońtústiktiń ystyǵymen salqyn soltústikti jylytýdy» toqtatpaǵan durys. Sonda ǵana ulan-ǵaıyr dalamyzdyń soltústik, shyǵys ólkesi qazaqylanyp,  memleketimizdiń qaýipsizdigi myǵym bola túseri anyq.

Sońǵy jańalyqtar