10 Qańtar 2019, 12:18 1796 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Uly daladaǵy oıran

Jońǵar handyǵy 1635 jyly qurylǵannan bastap qazaq jerine úzdiksiz shapqynshylyq jasap júrgende, udaıy qorǵanys isin uıymdastyrǵan, qazaq memlekettigin joıylýdan aman saqtap qalǵan Salqam Jáńgir 1652 jylǵy coǵysta Galdamba noıonmen jekpe-jek shaıqasyp, qaza tapty. Osy jylǵy urystardan keıin el ishinde edáýir ýaqyt tynyshtyq ornady.

Tarıhı eńbekterde sol shaqtaǵy eki handyqtyń bir-birine qarsy baǵyttalǵan iri áskerı joryqtary jaıynda eshqandaı eleýli málimet kezdespeıdi. Munyń bir sebebi, Jáńgir han ómirden ótken jyly Jońǵar handyǵynyń ámirshisi Erdenı Batyr qontaıshy da dúnıe salyp, handyqta taq talasy týǵan. Bılikke Batyr qontaıshynyń kishi uly Senge keldi, biraq ol ishki ózara alaýyzdyqtardy toqtata alǵan joq. Tipti, óziniń ákesi bir, sheshesi bólek baýyrlarymen teketiresip júrdi. Aqyry, 1657 jyly hoshoýyt Ochırtý-eenniń kómegine súıene otyryp, aǵalary een taıshy men zotbany jeńdi. Sosyn soltústik-batys Mońǵolııadaǵy hotogoıt handyǵymen shaıqasty. Onyń sońǵy ámirshisin – Altan-han (Altyn han) dep atalatyn bıik mártebelisin, ıaǵnı soltústik-batystaǵy halhalardyń eń sońǵy Altyn hany Erınchın-Lývsan taıshyny 1667 jyly tize búktirdi. Óstip, jońǵarlarǵa shyǵysynan qater tóndirip turǵan dushpanyn Senge qontaıshy birjolata qaýipsizdendirdi. Ishki saıası jaǵdaıyn nyǵaıtý sharalaryn jasap, handyqtyń aýmaǵyn keńeıtýdi jalǵastyrdy. Osyndaı ahýalǵa baılanysty qazaqtarǵa qarsy úlken soǵys sharalary júrgizilgen joq.

Bul kezde Qazaq handyǵynda jaǵdaı birshama turaqtanyp, el turmysy qalypty kúıge túsip qalǵan. Maıdan dalasynda qaza tapqan Salqam Jáńgir árýaǵyna tıisti qurmet kórsetilip, Qoja Ahmet Iasaýı mazary keshenindegi ata-babalarynyń janyna – qazaq handary panteonyna jerlendi. Qazaq handyǵyna XVI ǵasyrdaǵy «Esim hannyń eski joly» belgilegen merıtokratııalyq tártipke sáıkes, muragerlik jolmen emes, halyq aldyndaǵy bedeline oraı laıyqty tulǵa sultandar arasynan tańdalyp, jańa han saılandy. Taqqa – Batyr sultan otyrdy. Salqam Jáńgir quzyryndaǵy áskerı qyzmeti, erligi, uıymdastyrýshylyq qabileti, ustamdy aqylymen kózge túsip, el aýzyna iligip júrgen sultan. Ol da – Jánibek hannyń urpaǵy. Jánibek hannyń kishi uly Óseke sultannan taraǵan býyn ókili, Bólekeı sultannyń uly edi.

Batyr sultan jıyrma segiz jyl han taǵynda otyrdy. Bul kezeńde qazaqtardyń dástúrli konomıkasy, kórshi eldermen saýda-sattyǵy, mádenı tynys-tirshiligi damyp, el ishi belgili bir dárejede tynysh zamandy bastan keshti. Óıtkeni joǵaryda aıtqanymyzdaı, ishki jaǵdaılaryna baılanysty jońǵarlar tarapynan qazaq eline eleýli qater tóndirerlikteı shapqynshylyq jasalǵan joq. Osy shaqta oırattardyń torǵaýyt taıpasy – qalmaqtar – Uly dalanyń batysyna bekem qonys tepken. Orys patshasynyń áskerimen birlesip, noǵaılardy tarıhı mekeninen Qyrymǵa jáne Kavkazǵa yǵystyrýǵa qatysqan. Olar ońtústiktegi Terekten teristiktegi Samaraǵa, batystaǵy Donnan shyǵystaǵy Jaıyqqa deıin kóship-qonyp júrdi. XVII ǵasyrdyń ortasynda qalmaqtarǵa shyǵystaǵy oırat ulystarynan dúrbit taıpasynyń úlken toby kóship kep qosyldy. (Olardy orystar Zengorııa, ıaǵnı Jońǵarııa dep ataǵan). Osylaı qatary kóbeıgen qalmaqtar Sývorov áskerine qosylyp, noǵaılardy qyryp-joıýǵa qatysty. (Qalmaqtardy jańa ólkege 1633 jyly bastap kelgen Ho-Órlúk taıshydan keıin handyqty 1644 jyly Shúkúr-Daıshyn, 1661 jyly Monshaq basqardy, al 1672 jyly bılikke kelgen Aıýke han taqta jarty ǵasyrdan astam otyrdy). Qalmaqtar basqynshylarǵa qarsy kóterilgen qazaqtar men bashqurttardy 1644-1661 jyldary patsha áskerimen birge «jýasytýǵa» tikeleı atsalysyp turdy.

Qazaq handyǵynyń irgesi qalana bastaǵan shaqta Orys memleketiniń ońtústiginde kazaktar qaýymy (kazachestvo) atalǵan áleýmettik top paıda bolǵan. Olar áýelde bılikke baǵynbaı qashyp júrgenderden quralǵan-dy. Qatary tez kóbeıip, Edil boıynda qaraqshylyqpen shuǵyldanyp, kóp uzamaı patshalyqtyń shekarasyn túrkilerdiń jer-sýyn basyp alý jolymen keńeıtýge jan sala kiristi.

1580 jyly kazaktar toǵyz jol torabyndaǵy úlken saýda ortalyǵy, noǵaılar men qazaqtardyń astanasy bolǵan Saraıshyq shaharyn múldem qıratyp, tonap ketti. 1582 jyly Sibir handyǵyn joıýǵa jol ashyp berdi. Sol 80-jyldary Jaıyq boıyn jaýlap ala bastady. 1584 jyly Jaıyq pen Shaǵan ózenderi arasyndaǵy túbekke Jaıyq qalashyǵy (qazirgi Oral) salyndy. Kazaktar qaýymy 1591 jyly patsha bıligin moıyndaıtyndyqtary jóninde resmı ant berip, jańa jerlerdi jaýlap alý naýqandarynyń alǵy shebinde, patshalyqtyń negizgi soqqy beretin kúshi qyzmetinde júrdi. Patshalyq solardy alǵa sala otyryp, Sibirge, Qıyr Shyǵysqa suǵynýdy sátimen júzege asyrdy. 1640 jyly Jaıyqtyń teńizge quıar tusyna Gýrev qalashyǵy salynyp, balyq aýlaý kásipshiligi qolǵa alyndy.

Qazaq jerine teristigindegi agressııashyl kórshiler taraptarynan iri shapqynshylyq jasalǵan joq. Tıisinshe, Batyr han basqarǵan Qazaq handyǵynyń orys patshalyǵymen osy kezeńdegi qarym-qatynastary negizinen saýda-aıyrbas baılanystaryn damytý sıpatynda órbidi. Qazaq jeri arqyly orys kópesteriniń kerýenderi Orta Azııa elderine jıi óte bastady. Qazaqtardyń ońtústiktegi Buhara handyǵymen qarym-qatynastary da belgili dárejede dostyq ráýishte damydy. Bul jyldary Buharada ashtarhandyqtar áýletiniń ókilderi Nádirmuhammed han (1642-1645) men onyń uly Abdalazız hannyń (1645-1680) bıligi jalǵasyp jatqan. Osyndaı ahýalda qazaq eli negizinen tynyshtyqta, beıbit ómir keshti.

Al Jońǵar handyǵynda taqqa talasqan Erdenı Batyr qontaıshynyń úlken uldary een taıshy men zotba batyr 1670 jyly Senge qontaıshyny óltirdi. El bıligin een han qolǵa alady.

Osy jaǵdaıda Sengeniń inisi Galdan taq úshin kúrespekke bel býyp, Tıbettegi Dalaı-lamadan óziniń dinı mártebesinen bosanýǵa ruqsat suraıdy. Ol jastaıynan Zaıa-pandıtanyń batasyn alyp, Tıbette oqyǵan, býddızm ilimi sońyna túsken, ǵylymı dáreje alǵan dindar edi. Dalaı-lama oǵan Zaıa-pandıtanyń isin jalǵastyrýshy retinde qarap, taqqa otyrǵan aǵasy Sengeniń janynda dinı qyzmet atqarý úshin Jońǵarııaǵa qaıtarǵan bolatyn. Munda kelgeli Galdan az ýaqytta býddalyq úsh hram salyp, úsh monastyr mektebin ashqan edi. Dalaı-lama onyń din taratýshylyq qyzmeti ámirshi laýazymyna qol jetkizgen jaǵdaıda múldem pármendi bolatynyn dittep, ótinishine saı, tikeleı dinı mindetterinen azat etedi.

Sóıtip Galdan taq talasyna bilek sybana kirisip ketti. Kezinde Sengeniń taqqa otyrýyna kómektesken Alashan oırattarynyń ámirshisi Ochırtý-eenmen birlese qımyldap, jasaq jıdy. Handyqtaǵy bılikti basyp alǵan een hannyń áskerimen shaıqasyp, jeńiske jetip, eendi óltiredi. zotbany elden qýady. Odan, ózine qarsy shyqqan inileri – Sengeniń uldary Sonom-Rabdan men van-Rabdandy jeńiliske ushyratady. Alǵashqysy ýlanyp óledi, ekinshisi Edil boıyndaǵy Qalmaq handyǵynyń ámirshisi, naǵashysy Aıýke hanǵa qashady.

Alaıda ishki qarsylyqtar báseńdemeı, tipti údeı túsedi. Galdan qontaıshynyń yqpalynyń arta túsýinen Ochırtý-een de qaýiptengen. Galdannyń taqqa otyrýyna ózi kómekteskenine jáne qyzy Anýdy oǵan turmysqa bergenine qaramastan, endi oǵan – óziniń kúıeýbalasyna qarsy shyǵyp, onyń qontaıshy bolýyna narazy toppen birigedi.

Degenmen 1677 jyly Galdan qontaıshy barlyq qarsylastaryn jeńip (keıbiri qaza tabady, bireýleri Qytaıǵa qashady), óziniń barlyq oırat ıelikterindegi basty ámirshilik jaǵdaıyn moıyndatyp, bekitip aldy. Osy oqıǵaǵa baılanysty, Dalaı-lama oǵan sol jyly han mártebesin berdi. Galdan han 1640 jylǵy «Dalalyq zańdar jınaǵyna» óziniń alǵa qoıǵan maqsattaryna sáıkes tolyqtyrýlar jasaıdy. Ishki saıası jaǵdaıdy osylaısha birshama retke keltirgen soń, Reseımen saýda jáne dıplomatııalyq qatynastaryn damytýǵa kúsh saldy. Shyǵys Túrkistanǵa (Moǵol­stanǵa) 1679 jyldan birneshe áskerı joryq jasap, aqyry ony Jońǵarııaǵa tolyq qosyp aldy. Sol jaǵdaıdy – býddızm dinin ustanatyn oırattardyń «dinsizderdi» (musylmandardy) baǵyndyrǵanyn eskerip, Dalaı-lama oǵan Boshogtý (ıaǵnı, «Shapaǵatqa bólengen») mártebesin beredi.

Jońǵarııadaǵy negizgi qarsylastaryn jeńip, jerin keńeıtken, ortalyq bılikti nyǵaıtqan Galdan Boshogtý han endi qazaq eline shapqynshylyq jasaýǵa daıyndala bastaǵan.

Sonymen, Salqam Jáńgirden keıin el bılegen Batyr hannyń kezinde memleketke bolashaqta qaýip tóndiretin jaǵdaılar jan-jaqtyń bárinde (teristik-batys, teristik, shyǵys) birtindep ornaı bastaǵanmen, esh jaqtan ashyq jaýlyq kórsetile qoımaǵan edi. Qazaq handyǵynyń basty jaýy sanalatyn Jońǵarııa tynyshtyq saqtap turdy. Óıtkeni ol, joǵaryda aıtqanymyzdaı, óz ishinde kúrdeli saıası jaǵdaıdy, shıelenisi mol saıası daǵdarysty bastan keship jatqan. Sondyqtan da kóshpendi eki el arasynda eleýli soǵys bolǵan joq-tyn. Kóp jyldar boıy qazaq elinde tynysh zaman ornaǵan edi. Ádette, Táýke han esimine oraılastyrylatyn osynaý «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan zaman» kezeńi Batyr han taqta otyrǵan jıyrma segiz beıbit jylǵa sáıkes keledi.

Táýke han memleket ishinde ornyǵyp qalǵan osy alańsyz dáýirdi jalǵastyrýǵa tıis edi. Biraq olaı bolmady. Ol taqqa otyrǵan 1680 jyly Qazaq elindegi mamyrajaı tynyshtyqty jońǵar ámirshisi Galdan Boshogtý han buzdy...

Qazaq elindegi «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» zamanda asa elenbeıtin usaq qaqtyǵystarmen shektelip kelgen qazaq-jońǵar qarym-qatynasy, aqyry, 1680 jyly kúrt buzyldy. Osy jyly qazaq taǵyna Jáńgir hannyń uly Táýke otyrǵany málim. Ákesi el bılegen shaqta elshilik qyzmetter atqarǵan, alǵashqy áskerı erlikterimen kóringen Táýke Bolat hannyń quzyrynda da el ıgiligi úshin eńbek etip, ár salada kózge túsken, jurt yqylasyna bólengen sultan. Ol naǵyz kemeline kelgen, aqyl-oıy tolysqan, ómirlik tájirıbesi mol, erekshe qasıetterge ıe sultan bolatyn. Aqyldylyǵy men sheshendigi, kemeńgerligi men danyshpandyǵy ony bıleýshi áýlet ókilderi arasynda aıryqsha bedeldi etetin. Salqam Jáńgirdiń tikeleı urpaǵy bolýy, ári memlekettik isterge jastaıynan aralasyp kele jatqandyǵy onyń qazaq taǵyn ıelenýi múmkin ekendigine kúdik qaldyrmaıtyn. Bolat han dúnıe salǵannan keıin el aǵalary ony birden aq kıizge otyrǵyzyp, kókke kóterdi. Sonymen, Táýke han bılikke keldi. Tıbettegi býddashy dinbasynyń sheshimimen «shapaǵatqa bólengen taǵdyr ıesi» Galdan Boshogtý «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» qazaq eline soǵys ashar qarsańda keldi. Jońǵar ámirshisi bul joly qalyń áskerimen elge tutqıyldan bas salǵan joq. Aldymen qazaq eliniń jańa hanyna qoıar shartyn elshisi arqyly jetkizgen...

Al sharty múldem tosyn estilgen edi. Jońǵarlardyń jaıylym úshin jortýyldap júretini beseneden belgili bolǵanmen, bul joly Galdan qontaıshynyń elshisi aýzymen Táýke hanǵa qoıylǵan talapta ol múldem aýyzǵa alynbady. Elshi áýeli «Qazaq hanynan Jońǵar ámirshisiniń laýazymyn óıtip tómendetpeýin jáne tańdanbaýyn surady, sosyn Jońǵarııanyń bıleýshisi han atanǵan, qatardaǵy kóp hannyń biri emes – táńir shapaǵatyna bólengen han – Boshogtý han ataǵyn Tıbet memleketiniń astanasy, qasıetti Lhasa (tıbetsheden aýdarǵanda – «Qudaılar oryny») shaharynda otyrǵan Dalaı-lamadan alǵan ámirshi ekenin aıtty. Mine, osy Galdan Boshogtý (Qaldan Boshoqtu), álemdegi eń zor oqymysty Zııa-pandıtanyń shákirti jáne onyń isin jalǵastyrýshy Boshogtý han qazaq eliniń endi ǵana saılanǵan bıleýshisi Táýke hanǵa arnaıy sálem joldap otyr. Másele mynada. Zııa-pandıta ustazdyń atsalysýymen osydan qyryq jyl buryn qabyldanǵan «Ikı aadjın Bıchık – Uly Zańdar Kodeksi» barlyq oırat handyqtarynyń memlekettik dini etip Býdda ılanymyn bekitken. Atalmysh «Dalalyq zańdar jınaǵynda» osynaý qaǵıdatty tujyrymdaýǵa bas-kóz bolǵan Zııa-pandıta 1642 jyly dúnıe saldy. Súıegi tıisti rásimmen órtelgennen keıin, arnaıy boıaýǵa aralastyrylǵan kúlimen Galdan jáne ózge de monahtar qasıetti tantra mátinderin jazǵan. Solardy ustazdyń arnaıy soǵylǵan músini ishine salyp, Galdan Jońǵarııaǵa alyp kelgen. Sodan beri barsha jurt oǵan uly ustaz isin birden-bir jalǵastyrýshy retinde qaraıdy. Mine, sol ataqty Zııa-pandıtanyń shákirti, kúlli oırat ıelikteriniń ámirshisi Galdan Boshogtý han byltyrlary «aadjın Bıchıkti» tolyqtyrdy. Býdda dinin budan bylaı tek oırattar ǵana emes, Tórt oırat konfederaııasyna kiretin barlyq ózge handyqtar da ustanatyn bolady. Galdan-Boshogtý han kúni keshe Moǵolstandy tize búktirdi. Búginde burynǵy Moǵolstan joq, ol Jońǵarııanyń ajyramas bir bóligi, ondaǵy bıleýshiler Býddaǵa baqul. Táýke han da sol jolmen júrsin. Býddaǵa syıynsyn. Sonda barshasy oırattyń aıdahar beınelengen qara týy astynda Uly Shyńǵys han túzgen aýmaqty baıyrǵy mártebesinde qaıta jańǵyrtyp, jalǵandy jalpaǵynan basa dáýirleıtin bolady...»

Han ordasynda jońǵar elshisin qabyldaý rásimine qatysyp otyrǵan barsha el aǵalary shekterin tartty. Demderin ishterine alyp, Táýke hanǵa qarady. Sonda ol qazaq taǵy bıiginen báriniń kókeıinen shyǵatyn sóz aıtty. Oırat Qaldannyń talaby Uly Shyńǵys hannyń jolyn burmalaǵanyn kórsetedi dedi. Elshi mynany jetkizsin – ózinen burynǵy izasharlary sekildi, qazaq handyǵynyń jańa ámirshisi Táýke han, jahandy dirildetken Shyńǵys hannyń tikeleı urpaǵy bolyp tabylady. Al onyń uly babasy Shyńǵys qahan álemniń jartysyn jaýlap alǵanmen, ondaǵy el-jurttardyń jan dúnıesine zorlyq jasamaǵan. Ol ózi syıynatyn kók táńirine tabynýdy eshkimge tyqpalamaǵan. Sondaı tártipti jıhanger uldary men nemerelerine de ósıet etken. Oırattar Shyńǵys áskeriniń asa erjúrek, jaýynger qanaty bolǵanmen, uly qahan kúshiniń syryn uqpaǵan eken. Elshi qojaıynyna aıta barsyn, onyń qoıyp otyrǵany – eshqashan oryndalmaıtyn jáne sol talapkerdiń ózin orǵa jyǵatyn jónsiz shart. Qazaqqa musylmandyqty Muhammed paıǵambardyń alǵashqy jaýshylary jetkizgen. Budan pálen ǵasyr ilgeride ony Qarahan áýleti, odan keıin Altyn Orda bıleýshileri memlekettik din retinde qabyldaǵan. Musylman ılanymynyń uly ýaǵyzshysy Qoja Ahmettiń osynaý bas ordadan qol sozym jerde turǵan kesenesin halyqtyń qasterlep saqtaıtyny sondaı, búginde onda qazaqtyń kúlli handary men ıgi jaqsylary tynshyǵan. Jońǵar hany qısynsyz talabyn qaıtyp alsyn, ondaı orynsyz sharttar emes, dostyq qarym-qatynastar elderimizdi dáýlet pen baqytqa keneltedi...

Jońǵardyń Shapaǵatty hanynyń shartyn qabyl almaýy Qazaq hany tarapynan jiberilgen úlken qatelik dep sanaıdy elshi. Degenmen onyń áli de oılanýyn, shartty qabyldamaýdyń arty jaman bolaryn bajaılaýyn qalaıdy. Taǵy bir paryqtasyn, Boshoqtu han oǵan óte beıbit joldy usynyp otyr. Eger Táýke hannyń bekem baılamy osy bolsa – onda amal joq, solaı aıtyp barady. Endi qazaq hany ózine ózi ókpelesin... Alaıda bul shart qazaq úshin múldem jat, sondyqtan da úzildi-kesildi qabyl alynbaıdy – mundaı kesimdi sóz estisimen elshi attanyp ketti. Al Táýke han qabyldaýǵa qatysqan sultandar, batyrlar men bılerge jońǵarlardyń jańa agressııasyna qarsy turýǵa kidirmeı ázirlenýge pármen berdi. El ishinen sarbazdar shaqyryldy, ásker jasaqtalyp, qorǵanysqa daıyndyq bastaldy.

Elshi oralǵan soń kóp uzamaı, Galdan Boshogtý jońǵardyń qazaqqa qarsy asa aýqymdy soǵys qımyldaryn jańǵyrtty. Arnaıy daıyndyqpen joryqqa shyqqan bes qarýy saı jońǵarlarǵa qazaq jasaqtary tosqaýyl bola almady. Basqynshylar Shý ózeninen ótti, Jetisý men ońtústik ólkege basyp kirdi. Tarıhta «Saıram soǵysy» dep atalǵan 1680-1684 jyldarǵy shaıqastar bastaldy. Qazaq áskeriniń jan aıamaı kórsetken qatty qarsylyǵyna qaramaı ilgerilep, Saıramsý men Aqsý ózenderi aralyǵyndaǵy qorǵany bıik, iri de ásem shahardy – ıslam dinin taratýshylardyń ýaǵyzdaryn alys VIII ǵasyrda-aq eltı tyńdaǵan, kerýen joldary torabynda jatqan saýda jáne qolónershiler ortalyǵy Saıram qalasyn basyp aldy. Basqa da qalalar bas ıdi. Basqynshylarǵa qarsy kóterilgen halyqty jýasytý úshin 1684 jyly jazalaýshy jasaq jiberip, Saıramdy múldem qaýsatty, talan-tarajǵa túsirdi, birqatar turǵyndaryn Jońǵarııa men Shyǵys Túrkistanǵa aıdap áketti. 1686 jyly Tıan-Shan qyrǵyzdaryn baǵyndyryp, Ferǵana alqabyna ótti. Árdaıym qatty qarsylyqqa ushyraǵanmen, jeńiske jetip otyrdy. Shaıqastardyń birinde Táýke hannyń ulyn qolǵa túsirip, Jońǵarııaǵa alyp ketti. Artynsha ony Lhasaǵa jóneltti. 1688 jyly Shyǵys Mońǵolııany, halhalardy baǵyndyrýǵa attanyp, qazaq jerindegi basyp alǵan qalalardan garnızondaryn alyp ketti. Alaıda shyǵysta jeńiske jete almady.

Halhalar oırattardan góri manchjýrlarmen odaqtasqandy artyq kórip, ın ımperııasynan kómek suraǵan. Halhalardy alyp Qytaıdaǵy sany az manchjýrlardyń ústemdigin ornyqtyra túsýge paıdalanǵysy kelgen boǵdyhan ın armııasyn Shyǵys Mońǵolııaǵa kirgizdi. Sonymen, Galdan Boshogtý 1890 jyly is júzinde ın-qytaı áskerimen soǵysty. Jeńdi. Jeńilgen qytaı ımperatory oırattardy ın áýletiniń asa qaterli jaýy sanap, jańa shaıqasqa ázirlendi. Osy kezde Galdan Boshogtýdyń nemere inisi Jońǵarııanyń ortalyq bóligin ózine qaratyp, aǵasynyń jolyn kesip tastaǵan. Inisiniń búlik shyǵarǵanyn estigen Boshoqtu han tez teristikke qaraı shegindi. Alaıda ony júz myń jaýyngeri bar manchjýr armııasy qýyp jetip, Beıjıńge taqaý mańda úlken urys saldy. Tórt kúnge sozylǵan shaıqasta eki jaq ta jeńise almady. Sosyn, ózinen bes ese kóp áskermen taban tirese soǵysyp, áskerı ónerge ábden mashyqtanǵanyn tanytqan oırattar bir túnde shepterinen túp qoparyla kóterildi de, soltústikke qaraı shyǵandap ketti. Olardyń jaýjúrektigin moıyndaǵan qytaı áskeri sońynan qýǵan joq. Kelesi, 1691 jyly halhalar ın ımperııasynyń bodandyǵyna ótti. Osy qos ot ortasynda Galdan Boshogtý olarǵa qarsy taǵy alty jyl soǵysty. Aqyry, eń sońǵy zamanaýı qarý-jaraqpen – artıllerııamen qarýlanǵan ın-qytaı áskerinen 1696 jyly tolyq jeńildi. Barar jer, basar taýy qalmaǵandyqtan (aldynda – halha–manchjýr–qytaı, artynda, ortalyqta – is júzinde bılikte búlikshil nemere inisi otyrǵan), 1697 jylǵy naýryzda ý iship óldi...

«Saıram soǵysy» kezinde teristik-batystan Aıýke han bastaǵan qalmaqtar da qazaq jerine shabýyldaǵan bolatyn. Qazaq sarbazdary oǵan oıdaǵydaı toıtarys berdi. Jaǵdaı birshama tynshyǵan shaqta jońǵarlardyń áskerı qımyldary halha baǵytyna aýyp, sol kezeńdi Táýke han utymdy paıdalandy. Eldiń birligin, qorǵanys qabiletin arttyratyn sharalar jasady. Qazaqtardyń «Alty-alash» ataýymen belgili alty bólikten turatyn federaııasyn (alty alash odaǵyn) dúnıege ákelip, el birliginiń, syrt dushpanǵa jumyla qarsy turýdyń sol shaqtaǵy ońtaıly túrin júzege asyrdy. Federaııaǵa Tóle bı bastaǵan Uly júz, Qazybek bı basqaratyn Orta júz, Áıteke bı bıleıtin Kishi júz, Qoqym bı qolastyndaǵy qyrǵyzdar, Sasyq bı basqaratyn qaraqalpaqtar men jeke bir top retindegi qııat, qataǵan, úz jáne basqalar kirdi. Alty alash odaǵy is júzinde jońǵarlardyń shabýylynan qorǵanýdy maqsat etken qazaq, qyrǵyz, qaraqalpaq halyqtarynyń áskerı-saıası odaǵy edi. Osy odaqtyń ókilderi – halyqtyń belgili bıleri men bas adamdary Táýke han ordasy mańyndaǵy Kúltóbede bas qosyp, ádet-ǵuryp zańdaryn jetildirýdi qolǵa aldy. Sonaý Shyńǵys hannyń «Iasasynan» bastaý alyp, Qasym hannyń «Qasqa jolymen», Esim hannyń «Eski jolymen» jalǵasqan zańnamalardy jetildirdi. El aýzynda «Kúltóbede kúnde jıyn» degen tirkespen aıshyqtalǵan zańgerler quryltaıy oń nátıjesin berip, olar jasaǵan «Jeti jarǵy» zańdar jınaǵy handyqtyń áleýmettik-konomıkalyq turmys-tirshiligin jáne quqyqtyq sanasyn damytty. Halyq tatý-tátti ǵumyr keshti. Táýke han Áz Táýke atandy.

Eldegi ishki jaǵdaıdy birshama rettep alǵannan keıin, Táýke han jońǵarlar ustap áketken ulyn bosatyp alýǵa árekettendi. Dalaı-lama onyń tilegine qulaq asyp, balasyn Tıbetten eline qaıtarǵan. Qasyna bes júz adam ilestirildi. Táýke han olardy óz dinderin ýaǵyzdaý maqsatymen jiberilgen býddashylar retinde tutqyndap, qoshemetshilerdi basqaryp kele jatqan noıondy ólimge buıyrǵan. Osy jáıtti jońǵarlar keıin qazaq handyǵyna taǵy da bir joıqyn shapqynshylyq jasaý úshin syltaý etti.

Galdan Boshogtý hannyń kózi tirisinde is júzinde kóterilis arqyly bılikke kelgen Sengeniń balasy uly van Rabdan bul kezde Jońǵarııanyń resmı ámirshisine aınalǵan edi. Sodan 26 jyl buryn ony taq úmitkeri retinde qýǵyndaǵan aǵasy Galdan, ákesiniń týǵan inisi Galdan, qansha Shapaǵatty (Boshoqtu) atansa da, Mońǵolııany Shyńǵys han sekildi biriktire almady. Onyń halha jerindegi jeńilisinen keıin ın ımperııasy shyǵys Mońǵolııany múldem jutyp qoıdy. Budan bylaı halhanyń taıpalyq ákimshilik birlikteri manchjýrlar ókimetinen talap túsisimen Uly dala júıesindegideı tártippen, ár on otbasynan bir jaýyngerdi kúlli jaraǵymen ın-qytaı áskeri qataryna jiberip, barlyq shyǵynyn kóteretin boldy. Al táýelsiz oırattar jerden, adamnan, materıaldyq ıgilikten aıyrylyp, qatty zardap shekti. Osyndaı jaǵdaıda van Rabdan qontaıshynyń aldyna aýyr mindet qoıyldy – oǵan handyqty qaıta jańǵyrtyp, nyǵaıtý kerek edi.

ın ımperııasymen soǵys kezinde Shyǵys Túrkistan men Jetisý Jońǵarııaǵa aýylsharýashylyq, qolóner ónimderin jiberip turý jóninde kelisimshart jasalǵan edi. Sondyqtan oırattardyń jańa ámirshisine bul aımaqtardaǵy saıası ústemdigin qaıta qalpyna keltirý qajettigi týdy. Sol sebepti, memleketindegi ishki jaǵdaıdy retke keltirisimen, qontaıshy 1698 jyly Shyǵys Túrkistanǵa qaıta basyp kirdi. Bir jyl ishinde Qashqar, Jarkent sekildi mańyzdy saıası ortalyqtardy baǵyndyryp, ólkeni ekinshi márte jaýlap aldy. Sosyn Emil ózenindegi ordasyn jańa orynǵa – Ile ózenine, Qulja qalasy aımaǵyna aýystyrdy. Eski ordany soltústik-shyǵys Jońǵarııany basqaratyn nemere aǵasyna qaldyrdy. Handyqtyń qýaty birtindep arta tústi. Sondyqtan qontaıshy Shyǵys Túrkistanǵa jasaǵan basqynshylyq joryǵyn sol jyly-aq qazaq handyǵyna qaraı ulastyrdy.

Táýke han qosyndary jaqsy qarýlanǵan dushpannyń jan-jaqtan lek-legimen antalap umtylǵan kúshterin toqtata alǵan joq. Janqııarlyqpen soǵysty, biraq ábden qaljyrady. Shapqynshylyq soǵystar údeı kele, qazaqtar birtindep Jetisýdaǵy, Tarbaǵataıdaǵy, Ertis boıyndaǵy jaıylymdarynan aıyryldy. Al Jońǵar ámirshisi Qazaq handyǵyna qarsy soǵys májbúrlikten bolǵanyn aıtyp, qýatty kórshileri (Qytaı, Reseı) aldynda aqtalyp jatty: soǵystyń bastalýyna «Dalaı-lamanyń ókilderin óltirgen», «Edilden Jońǵarııaǵa sapar shekken Aıýke hannyń qyzyn (evan Rabdan qontaıshynyń qalyńdyǵyn) tonaǵan», «Reseıden oralyp kele jatqan jońǵar saýdagerleriniń kerýenin talan-tarajǵa túsirgen» Táýke han aıypty dep, ın ımperatory men orys patshasyna elshilikter jiberdi. Máskeýge adaldyǵyn shegelep kórsetti, adaldyǵyna dálel retinde qazaq tutqynynan bosatylǵan orystardy eline qaıtarǵandyǵyn habarlady. Árıne, munysy jáı ǵana aldaýsyratý edi, mundaı iri áskerı joryqtar jońǵarlar tarapynan qazaq eline dúrkin-dúrkin jasaldy. Al eldegi kúızelisti kúsheıte túsken usaq qaqtyǵystarda esep joq-tyn.

Qazaq eliniń teristigin de tynysh deýge kelmeıtin edi. Bul kezde Edildegi Qalmaq handyǵynyń kúsh-qýaty artyp, shyrqaý bıikke kóterildi. Taqta handyq mártebeni Tıbettegi Dalaı-lamadan alǵan Aıýke otyrǵan. Ol elindegi jekelegen bıleýshilerdiń derbes pıǵyldary men áreketterin jeńip, Reseıge jartylaı táýeldi memleket quryp aldy. Qalmaq handyǵynyń basty mindeti orys memleketiniń ońtústik shekarasyn kóshpendilerden, sonyń ishinde qazaqtardan qorǵaý bolatyn. 1697 jyly I Petr patsha Aıýke hanǵa Reseıdiń shyǵysyn kúzetýdi resmı túrde mindettedi. Qalmaqtar Reseıdiń  kóptegen basqynshylyq joryqtaryna belsene qatysty. I Petrdiń qoldaýy arqasynda zamanaýı qarýlarmen jabdyqtalǵan qalmaqtyń jaýynger jasaqtary orys armııasymen birlese soǵysyp, noǵaılardy tas-talqan etti, atamekeninen qýdy. Bashqurttardy da týyp-ósken ejelgi jer-sýynan yǵystyrýǵa tyrysty, Kavkaz elderine de shabýyldar jasady, Reseıdiń ózge soǵystaryna da atsalysty. Árádik qazaq eline de shabýyl jasap turdy. Qazaqtar qalmaq ıelengen mal jaıylymdaryna shyǵýǵa tyrysatyn, sondaı sebeptermen osynaý qos kóshpendi kórshi el arasynda qaqtyǵystar men kezek shabýyldar da jıi-jıi oryn alyp turdy. Ár sondaı oqıǵa bir-birinen mal barymtalap, tutqyndar alýǵa, shaıqastar saldarynan halyqty qyryp-joıýǵa ulasatyn. Qysqasy, soltústik-batys jaq mazasyz edi.

 

Beıbit QOIShYBAEV,

jazýshy

 

Sońǵy jańalyqtar