10 Qańtar, 10:53 553 0 Qoǵam Ahmet ÓMIRZAQ

Qara kıik, qosh keldiń!

Búgingideı – ǵylym-bilim jetistigi kúlli ǵalamshar turǵyndaryna ortaq ıgilik bolatyn jaǵdaıǵa jetkenshe, ár halyqtyń dúnıeniń syry men qurylysy týraly bilimi men boljamdary ártúrli raıda kórinip, ózinshe damydy. Qarapaıym esep-qısaptar men kosmogonııalyq túsinikterge (astronomııa, ǵaryshtyq deneler týraly uǵym) deıingi aralyqtaǵy túrli qubylystar týraly ár halyq ózinshe oı júgirtip, topshylaý jasady. Buny jer betindegi halyqtardyń jaratylys jaıyndaǵy, tabıǵat qubylystary týraly ejelgi ańyzdaryna qarap ta anyq tanýǵa bolady.

Búgingideı jazýy-syzýy bolmaǵan (nemese bir kezde bolǵan jazýlary umytylǵan) halyqtar kúntizbeni qalaı jasady, aı-jyldardy qalaı aıyrdy? Máselen, qazaqtar ýaqyt mezgilin qubylysyna belgilep (qulanıek, tańsári, kún shyǵa, sáske, tús, besin, kesh, t.b.), aıǵa qarap (jańa týǵan aı, on tórtinen tolǵan aı, óliara) aıdyń kúnderin shamalaǵan. Sondaı-aq, aptanyń jeti kúnin bólekshe atap (dúısenbi, seısenbi, sársenbi, beısenbi, juma, senbi, jeksenbi), jyldyń on eki aıyna da ózinshe at bergen (qańtar, aqpan, naýryz, kókek, mamyr, maýsym, shilde, tamyz, qyrkúıek, qazan, qarasha, jeltoqsan). Al jyldardy ıkldy «jyl qaıyrý» tásili arqyly bilip, bolǵan oqıǵalardyń qaı kezde oryn alǵanyn, adamnyń jasy neshede ekenin aıtyp otyrǵan.

Jyl degenimiz – jerdiń kúndi bir aınalyp shyǵýyna ketetin ýaqyt. Ol ýaqyt – on eki aıǵa nemese elý eki aptaǵa, 365 kúnge bólinedi. Ár jyl búginde resmı qoldanystaǵy grıgorıan kúntizbesi boıynsha qańtar aıynyń birinen bastalady. Demek, álemniń kóp bóliginde jyl sanaý qańtar aıynan bastalady degen sóz. Al kóptegen elder sııaqty, ertede qazaqtar úshin jyl basy – naýryz aıynyń 21-ine týra kelgen. Sebebi 21 naýryzda kún men túnniń kóktemgi teńelýi bolady. Sodan bastap kún tez uzaryp, kún raıy jylyna bastaıdy. Jan-janýarlar túlep, ósimdik ataýly búrshik jaryp, tirshiligin jańartady. Halqymyz tabıǵattaǵy osy qubylysty negizge alyp, jańa jyldyń kelýine fılosofııalyq oı darytqan. Rasynda jyl kelgende tabıǵat jańarmasa, onyń nesi jańa jyl?

Qazaq halqy jyl sanaýǵa músheldik ıkldy alǵan. Ol – qaıtalanyp keletin 12 jyldan turady. Ár jyldyń ózindik ataýy bar, retimen aıtsaq: tyshqan, sıyr, barys, qoıan, ulý, jylan, jylqy, qoı, meshin, taýyq, ıt, dońyz – qarakıik. Qazaq nege jyl esebin bulaı júrgizgen? Ony tap basyp aıtý qıyn, tek ol týraly halqymyzda mynadaı ańyz bar: Ertede ańdar jyl basy bolýǵa talasypty. Sonda olardyń árqaısysy óziniń artyqshylyǵyn aıtyp, jyl basy ózi bolýy kerektigin dáleldep, basqalarymen kelispeıdi. Aqyry olar «shyǵyp kele jatqan kúndi kim birinshi kórse, sol jyl basy bolsyn» degen ýájge toqtaıdy. Osylaısha «bárinen boıym bıik, shyqqan kúndi qalaıda birinshi bolyp kóremin» degen túıeden qýlyǵyn asyrǵan tyshqan, túıeniń órkeshine órmelep shyǵyp, shyqqan kúndi birinshi bolyp kórgenin súıinshilep, aıqaılaıdy. Solaısha qalǵan ańdar da kúndi kórgenin kezekpen aıtyp, jan-janýardyń 12 túri jyldardan ózderiniń ornyn ıelepti. Al «jyldyń basy bolmasam, jylǵa kirmeı-aq qoıdym» dep ókpelegen túıe jylǵa enbeı qalypty. «Túıe boıyna senip, jyldan qur qalypty» degen mátel osydan qalǵan deıdi ańyz. (Bul ańyzben qazaq mektebinde oqıtyn balanyń bári tanys, mýltfılm de túsirilgen). Bul ańyzdyń qaı dáýirde shyqqany belgisiz, shamasy, jyl qaıyrý paıda bolǵannan keıin 12 jyldyń nege 12 jan-janýardyń atymen atalatynyn túsindirý úshin oılap tabylǵan mıf sııaqty. Qalaı desek te, áli kúnge deıin halqymyz ár jylǵa ózinshe minezdeme berip, keı jyldardyń qolaısyz, keı jyldardyń jaıly bolyp keletini týraly joramal jasaıdy, tań qalarlyǵy sol – «Halyq aıtsa, qalp aıtpaıdy» degendeı, keıbir jyldar rasymen qıyndyǵy basym bolyp kelse, keı jyldarda molshylyq bolyp, eldiń esinde jaqsylyǵymen qalady. Mysaly, Syr súleıi, ataqty shaıyr Erimbet Kóldeıbekuly aıtqan «Jylanda jylamaǵan jan qalmaıdy, jylqyda jylyspaǵan el qalmaıdy, ýa, darııǵ, kórer me qoıdyń jazyn» degen óleń joldary da osyndaı jaǵdaılarǵa baılanysty aıtylǵan kórinedi. Mysal retinde keltirsek, HH ǵasyr basynda 1917 jyly qazan tóńkerisi bolyp, kóp qan tógilýi arqyly bolshevıkter Reseıde bılik basyna kelse, kelesi jyldan bastap jańa rejımge kónbegen halyqtyń jan-jaqqa qashýy bastaldy. Sol sııaqty, 1929 jyly (jylan jyly) Qazaqstanda jergilikti halyqty kúshtep otyryqshylyqqa kóshirýdiń sońy ashtyqqa uryndyrdy. Sol kezde qazaqtar basy aýǵan jaqqa kóptep bosyp, qyrǵynǵa ushyrady. Al 1941 jyly (taǵy da jylan) bastalǵan ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń halqymyzǵa qandaı qasiret ákelgenin bilemiz. Demek, 12 jylda bir qaıtalanyp otyratyn qazaqtyń jyl qaıyrýyndaǵy jyldardyń árqaısynyń bir janýardyń atyn ıelenýiniń de syry bar.

Halqymyzdyń kóneden kele jatqan boljamy boıynsha, «tyshqan jyly – molshylyq pen berekeniń, beıbitshilik pen tynyshtyqtyń jyly, sıyr jyly – aýyrtpalyq, daý-janjal, qıyndyqtarymen este qalatyn jyl, barys jyly – aýyrtpalyǵy da, jaqsylyǵy da aralas jyl, qoıan jyly – qazaqtyń sharýashylyq tarıhynda jut, ashtyq, aýyrtpalyq, beınet jyly, ulý jyly – keıde jaıly, keıde jaısyz, jylan jyly – elge jaısyz jyl, jylqy jyly – kóship-qonýlar kóp bolady, qoı jyly – halyqqa jaıly, bereke men molshylyqqa keneletin jyl, meshin jyly – sətsizdeý, jaısyz oqıǵalar oryn alatyn jyl, taýyq jyly – qaýip-qater jıi bolatyn jyl, ıt jyly – taýyqtan kelgen aýyrtpalyq jeńildeıtin jyl, dońyz (qarakıik) jyly – eńbektiń berekesin keltiretin jyl» eken.

12 jylǵa aty berilgen jan-janýarlardyń aty, oǵan halyq bergen sıpattama týraly aıta kelip, olardyń arasyndaǵy bir-ekeýiniń aty týraly erekshelep aıta ketý kerek. Nege? Sebebi onyń bireýiniń (meshin) ataýy týraly naqty uǵym joq, ekinshisin (dońyz) halqymyzdyń dinı senimine, bálkim, basqa bir sebepke oraı atyn ózgertip aıtady. Onyń qısyny da joq emes, máselen, meshindi bireýler maımyl dep túsindirse, halqymyzdyń ejelden kele jatqan ańyzynda meshindi «azyp ketken adam» dep túsindiredi. Sol sekildi, qasqyrdy maldyń jaýy sanap – eger atyn atasa aıazdy kúni qutyryp, maldy qyryp ketedi degen nanymǵa sáıkes, ony «ıt-qus», «bóri» t.b. ataýlarmen ataıtyny sekildi, dońyzdy da qazaq jyl qaıyrǵanda «qarakıik» dep aıtady. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı, dinı senimge de baılanysty shyǵar, sebebi dastarqan basynda haram nárseniń atyn ataý – yrysyńdy qashyrady dep yrymdaıtyn qazaq dońyzdy otbasynda atamaý úshin «qarakıik» degen ataý bergen sekildi. Taǵy bir qyzyǵy, «qarakıik» degen ataý túrkituqymdas basqa da elderde keń qoldanylady.

Keıingi kezde «qarakıik» ataýyna baılanysty BAQ-tarda jarııalanǵan biren-saran materıaldarda aıtylyp qalyp jatyr. Degenmen ony teriske shyǵarýshylar da (qazaqta «qarakıik» degen jyl ataýy bolmaǵan degen sekildi) joq emes. Al shynynda bolmaǵan ba? Bolmaq túgili, jyldy «dońyz jyly» demeı, «qarakıik jyly» dep ataǵan eken. Máselen, belgili máshhúrtanýshy ǵalym, professor, Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy memlekettik syılyqtyń ıegeri Aıtmuhambet Turyshev 2008 jyly jaryq kórgen «Máshhúr-Júsip shyǵarmalaryndaǵy metrologııalyq termınder» degen ǵylymı eńbeginiń «Halyq metrologııasy» degen bóliminde, Máshúr Júsip Kópeıulynyń jazbalaryna súıene otyryp, «qarakıik jyly» degen uǵymdy bylaısha túsindiredi:

«Qarakıik jyly. Bulardyń hajyǵa barǵan jyly, baıaǵy jut qoıannan buryn, qarakıik jyly edi (Máshhúr-Júsip., 11).

Jyly ıt bolǵandar «opadar», jyly dońyz bolǵandar «qara kıik» – dep sypaıylaý da bar (opadar – dep tanystyrý túrkimen men qaraqalpaqta da bar) (Q. Halıd, 1992: 195). Qara kıik: dońyz (jyl aty) – (Svınıa – nazvanıe goda po Zodıaký): Men qara kıik jyly týyppyn. (S. Amanjolov, 428). Dońyz jyly kıikterdiń qatty jut bolyp qyrylyp qalýyna baılanysty da qara kıik jyly dep atalýy múmkin. Qara sóziniń ólimmen baılanysty ekendigi aıtyldy. Qarańyz: aq súıek pen qara súıek bólimin. M-J. Kópeev Qunanbaıdyń bas bolyp – 120 adamnyń basy bolyp, qajyǵa barǵanyn sóz qylyp otyr. Onyń ishinde Qıshyl Qystaýbaı da bolǵan. Qunanbaı qajyǵa barǵan jyl 1874 jyl – deıdi Máshhúr-Júsip. 1874 jyl ıt bitip, 1875 dońyzǵa kirer shaq. Biz 22 naýryzben eseptep otyrmyz. Demek, qarakıik jyly 1874 jyl bolǵan sııaqty».

Kórip otyrǵanymyzdaı, budan bir jarym ǵasyr áride ómir súrip, sol kezdegi qazaqtyń tarıhy men salt-dástúri jaıynda baǵa jetpes qundy eńbekter jazyp qaldyrǵan Máshhúr Júsip Kópeıulynyń ózi «dońyz jylyn» «qarakıik» dep ataǵan eken. Demek, «qarakıik» atty jyl ataýyn burynǵynyń adamdary óz ornymen durys qoldanǵan.

Qarakıik ataýy, negizinen, jabaıy shoshqaǵa baılanysty aıtylǵan, jylǵa engeni sol degen túsinik bar halqymyzda. Al «qarakıik» ataýy qaıdan shyqqan deseńiz, jabaıy dońyz – asyrandy dońyz sııaqty irkildegen semiz bolmaıdy. Ashatuıaqty janýar. Ashyq alańda kóp júrmeıdi. Ashyq jerden kórip qap qýǵandarǵa qara shaldyrmaı, qalyń qamys arasyna nemese ný jynysty toǵaıǵa sińip ketedi. Sirá, ylǵı teńeýmen, shendestirýmen sóıleıtin qazaq kıikteı tez júgiretin, turqy qara janýardyń jyldamdyǵyna qaraı «qarakıik» dep atap ketken shyǵar. Keıin ıslam dinin qabyldaǵannan keıin babalarymyz dońyzdyń atyn atamaı, burynǵy ataýymen aıtý qaıtadan ádetke engen bolsa kerek. Qalaıda, dońyz, shoshqa deýden kóri «qarakıik» ataýy qulaqqa jaǵymdy, jatyq estiledi. Al «Qarakıik» ataýynyń umyt bola bastaýy, sońǵy júzjyldyq shamasynda bolýy múmkin. Óıtkeni halyqqa asyrandy shoshqa tanys boldy. Shoshqa ósirýdi ultyna, jerine qaramaı mindetteıtin elde ómir súrdik. Oqýlyqta orystyń «svınıa» degen sózin «shoshqa» dep aýdaryp oqytty. Mýltfılmde, kınoda shoshqany kórsetetin. Bir sózben aıtqanda, ata-babamyz atyn aıtpaı ótken janýardy bizdiń jatyrqaýymyzǵa múmkindik bolmady. Endeshe «qarakıik» umytylmaı qaıtsin?! Demek, táýelsiz memlekette táýelsiz sana qalyptastyryp, babamyzdan qalǵan uǵym retinde de, jyldyń ne janýardyń aty retinde de «qarakıik» sózin tiriltýdiń mańyzy zor.

Dana halqymyz «Qudaıdyń kúniniń jamany joq» deıdi ǵoı, sol aıtpaqshy, halqymyz tarıhynda «qarakıik» jylynda bolǵan oqıǵalardy saralap kórsek, onyń ishinde jurtymyz úshin jaılysy da, jaısyzy da bolǵan eken.

Ǵasyr basyndaǵy alǵashqy «qarakıik» jylynda, ıaǵnı, 1911 jyly 4 qańtarda Almatyda (ol kezde Vernyı) 10 baldyq jer silkinisi bolyp, sodan 452 adam qaza taýyp, 1094 úı qıraǵan. 1935 jyly elimizde kolhozdastyrý tolyǵymen aıaqtaldy, sonyń sebebinen kóshpeli halyq ashtyqqa ushyrap, birazy shetke bosyp ketti. 1959 jyly «Temirtaý qaqtyǵysy» boldy. 1983 jyly Qazan qalasynan ushyp kelgen TÝ-134 ushaǵy Almaty áýejaıyna jetpeı, taýǵa soǵylyp apatqa ushyrady, sonyń saldarynan 90 adam mezgilsiz qaza tapty. Árıne, bulardyń qaı-qaısysy da elemeýge bolmaıtyn qaıǵyly oqıǵalar, biraq tarıhta «qarakıikti» qazaq jurty úshin sátti jyl degize alatyn nebir qýanyshty jaǵdaılardyń bolǵanyn da kórýge bolady.

1729 jyly qazaq-jońǵar shaıqasynda qazaqtar jaǵy iri jeńiske qol jetkizip, ǵasyrlar boıy soǵysýmen kele jatqan basty qarsylasynyń mysyn basqan. Odan keıingi jerde qazaqtar jońǵarlarǵa ese jibermegen. 1923 jyly – qazaq eli Reseıdiń quramyndaǵy avtonomııaly respýblıka bolsa da, sol jyldyń qazan aıynda elimizde is qaǵazdaryn qazaq tilinde júrgizý týraly dekret qabyldanyp, ol stalındik qýǵyn-súrgin jyldaryna deıin óz kúshinde turdy. Sol kezden bastap elimiz turǵyndarynyń týý týraly kýáligi, pasporty, bilimi týraly attestaty qazaq tilinde toltyryla bastady. 1947 jyly kartochkalyq júıe joıylyp, aqsha reformasy jasaldy. Soǵan saı halyqtyń eńbekaqysy ósip, taýarlar baǵasy arzandady. Jáne sol jyly Alekseı Bodnıa degen qoıshy elimiz aýmaǵynan tuńǵysh ret BUD (belgisiz ushatyn dáleńke) kórgen. 1959 jyly elimizde mindetti segizjyldyq ortasha bilim berý júıesi engizilip, ol – búginge deıin qazaq jurtynyń saýattylyq deńgeıin joǵary qalypta ustap kele jatyr desek, 1971 jyly 28 maýsymda – bir kezde Qazaqstannyń ońtústigindegi KSRO basshylyǵynyń ókilimen Ózbekstanǵa berilgen jerlerdiń bir bóligi elimizge qaıtarylǵany da tarıhı jeńisimizdiń biri.

Bıylǵy kelgen «qarakıik» jylynan da úmitimiz kóp. Óıtkeni qashanda jaqsylyqqa sengish qazaq halqy «qarakıiktiń» kelisin jamandyqqa balaǵan emes. Sondyqtan bolar, halqymyz osy jylda dúnıege kelgenderdi yrysy, rızyǵy mol jaralǵan, aqkóńil, ashyq-jarqyn, joly ashyq bolyp týady dep sanaǵan jáne dushpanynan ústem, az ǵana dosyn saqtaı biletin turaqty adam bolady dep sengen. Juldyzshylardyń boljaýynsha, jyly «qarakıik» bolǵan adamdar baısaldy, syrbaz, eńbekqor, qarapaıym da qajyrly, jurt aldynda bedeldi keledi eken. Týmysynan adamdarmen qarym-qatynasta qaıyrymdy da meıirimdi keletin «qarakıikter» jurtqa jamandyq oılamaıtyn, kóp jaǵdaıda ózgeden zııan shegip qalatyn kórinedi. Demek, kelgen jyldyń jaqsylyǵy kóp dep seneıik! Jańǵyrǵan rýhymyzben birge babalardan qalǵan muranyń biri – «qarakıik» ataýy da qaıta oralyp, halqymyzdyń bul jyldan kútken jaqsylyǵy molaıyp, yrysy tasa berse – nur ústine nur!

Sońǵy jańalyqtar