6 Jeltoqsan 2018, 12:26 971 0 Qoǵam Dınara MYŃJASARQYZY

Sherhan Pertaıuly: «Almatytelekom» – telekommýnıkaııa salasynyń draıveri

Adamzat paıda bolǵaly aıshylyq alys jerlerden habar-oshar alýǵa asyqty. Bul áýelgide hat, telegraf, telefon arqyly júzege assa, sońǵy jyldary ómirimizdi spýtnıktik baılanys, ınternet jelisinsiz elestetý múmkin emes. Al bul salada iri megapolıs Almaty qalasy turǵyndaryna qyzmet kórsetetin «Qazaqtelekom» AQ-na qarasty «Almatytelekom» óńirlik telekommýnıkaııa dırekııasynyń (ÓTD) atqaryp otyrǵan jumysy aýqymdy. Biz osy mekemeniń bas dırektory Sherhan Pertaıuly Razdyqovpen áńgimelesip, biraz jaıtqa qanyqtyq.

– Sherhan Pertaıuly, «Almatytelekom» ÓTD Qazaqstandaǵy eń iri megapolıske qaltqysyz qyzmet kórsetýde. Jalpy, mekeme qyzmeti men telefon baılanysynyń tarıhy týraly az-kem aıta ketseńiz...

– Qazirgi tańda telekommýnıkaııa álemi kúnnen kúnge ózgerip jatyr. Tipti, saǵat saıyn damý ústinde desem qatelespeımin. Baılanysshylar óz arasynda «telekommýnıkaııa» degen sózdi «ınfokommýnıkaııaǵa» aınaldyrǵaly qashan. Iaǵnı, qazirgi baılanysty aqparattyq tehnologııaǵa negizdelgen qyzmetterdiń shoǵyrynsyz elestetý múmkin emes. Bizdiń fılıal Almaty qalasy men Almaty oblysy boıynsha 695 myń abonentti telefonııa qyzmetimen qamtamasyz etip otyrǵan telekommýnıkaııanyń kúretamyry.

Al mekemeniń jalpy qyzmeti jaıly aıtatyn bolsaq, «Almatytelekom» óńirlik telekommýnıkaııa dırekııasy «Qazaqtelekom» AQ kompanııasynyń eń iri fılıaly bolyp tabylady. 1988 jyldan bastaý alǵan sandyq júıege kóshý – keńjolaqty ınternettik júıege jetip otyr. Sondyqtan da telekommýnıkaııa salasyndaǵy sońǵy jańalyqtar men tehnıkalyq jetistikter birinshi kezekte «Almatytelekomda» engiziledi. Almaty Qazaqstandaǵy telefon baılanysynyń bastaýynda turǵany belgili.

Búginde fılıal jergilikti, qalaaralyq jáne halyqaralyq telefonııa, keńjolaqty Internet jelisin, iD TV ınteraktıvti televıdenıe, SIP telefonııa iD Phone qyzmetterin, aqparattyq-anyqtamalyq jáne konvergentti qyzmetterdi – uıaly baılanys qyzmetteri men symsyz ınternet, «Bultty beınebaqylaý» jáne t.b qyzmet túrlerimen halyqty qamtamasyz etýmen aınalysady.

2015 jyldyń qazan aıynan bastap basqarý júıesin ózgertý jónindegi synaq jobasy negizinde «Almatytelekom» men Almaty OTD (oblystyq telekommýnıkaııa dırekııasy) fılıaldarynyń birigýinen qaıta qurylǵan iri bólimshe – «Almatytelekom» óńirlik telekommýnıkaııa dırekııasy bolyp qaıta quryldy. «Qazaqtelekom» AQ úshin eki fılıaldy biriktirý ońtaıly sheshim bolatynyna kúmán bolǵan edi, alaıda kásibıliktiń asa joǵary deńgeıi, úderis barysyn naqty túsiný men bilikti komandanyń senimdiligi arqasynda kompanııa baǵdarlamany oıdaǵydaı júzege asyrdy. Bul sheshim «Qazaqtelekom» AQ bıznesin ózgertý baǵdarlamasynyń aýqymdy bóligi boldy. Osy nátıje boıynsha «Qazaqtelekom» AQ kompanııa basshylyǵy atalǵan joba aıasynda búkil Qazaqstan oblystyq telekommýnıkaııa dırekııalaryn qaıta jańǵyrtý boıynsha óńirlik telekommýnıkaııa dırekııalaryn qurý sheshimin qabyldady. Búginde respýblıka boıynsha 15 dırekııadan alty: Batys, Shyǵys, Ońtústik, Soltústik, Ortalyq jáne «Almatytelekom» telekommýnıkaııa dırekııalary quryldy. Atalmysh dırekııalar ishinde «Qazaqtelekom» AQ fılıaldarynyń eń irisi – «Almatytelekom» óńirlik telekommýnıkaııa dırekııasy. Biz Almaty qalasy men Almaty oblysy turǵyndaryna telekommýnıkaııa qyzmetterin usynamyz. Zamanaýı ozyq tehnologııanyń damýyna qaraı, telekommýnıkaııa salasy da qarqyndap ósýde. Bul, árıne, bizge júktelgen jaýapkershiliktiń artqanyn kórsetedi. Osy saladaǵy bizdiń eń úlken jetistigimiz – abonentterimizdiń senimine ıe bolý. 3500-den astam qyzmetker abonentterge árqashan sapaly qyzmet kórsetýge daıyn.

– «Almatytelekomnyń» turǵyndardy túrli baılanys qyzmetterimen qamtý aýmaǵy qanshalyqty?

– «Almatytelekom» ÓTD Almaty qalasy men Almaty oblysy turǵyndaryn sapaly, zamanaýı qyzmet túrlerimen qamtý jumystaryn júrgizip keledi. Telekommýnıkaııa qyzmetteriniń aýqymdy spektrin usyný arqyly keńeıtilgen servıs jelisi júzege asyrylýda. Telekommýnıkaııa qyzmetin damytýǵa fılıaldyń barlyq qyzmetkerleri jáne deldaldyq jelileri jumysqa tartylǵan. Sonymen qatar, fılıaldaǵy abonentter úshin ártúrli jergilikti jáne ortalyqtandyrylǵan akııalar ótkizilip, olar qatysýshylarǵa kompanııadan baǵaly syılyqtar utyp alýǵa mol múmkindikter beredi. Elbasynyń «QR aýyldyq eldi mekenderdi talshyqty-optıkalyq baılanys jelisi tehnologııasy boıynsha keńjolaqty ınternet jelisimen qamtamasyz etý» jobasy aıasynda 2018-2020 jyldary Almaty oblysy boıynsha jalpy 2345 shaqyrymdy quraıtyn, 310 myń turǵyny men 413 memlekettik mekemesi bar 161 aýyldyq eldi mekenge talshyqty-optıkalyq baılanys jelisin salý josparlanýda.

– Elimizde «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasy júzege asýda. ıfrlandyrýǵa oraı, «Almatytelekom» baılanystyń jańa tehnologııalaryn qalaı meńgerip jatyr?

– «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasy der kezinde qabyldandy. Bizdiń qoǵam onsyz da birtindep ıfrlandyrýǵa kóship keledi. Baǵdarlamany júzege asyrý barysynda aýyldarǵa da sát-sátimen keńjolaqty ınternet kelip, barlyq telekommýnıkaııa qyzmetterin usynýǵa mol múmkindik týdy. Menińshe, «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aýyl jáne qala turǵyndary arasyndaǵy aqparattyq teńsizdikti joıýǵa yqpal etedi. Sondaı-aq, atalmysh baǵdarlama sheńberinde bıyl bizdiń fılıal Almaty oblysy aýdandaryn ıfrlandyrý boıynsha aýdan ákimderimen kezdesý uıymdastyryp, keńjolaqty ınternetke qoljetimdilikti arttyrý, «Qazaqtelekom» AQ usynatyn jańa qyzmet túrlerin damytý, aýyldy aımaqtardy, bilim berý mekemelerin jáne densaýlyq saqtaý uıymdaryn talshyqty-optıkalyq baılanys jelisine qosý, ınternet sapasyn jáne jyldamdyǵyn arttyrý boıynsha birqatar jumystardy júzege asyrdy.

Demek, shalǵaıdaǵy eldi mekenderdi de joǵary jyldamdyqty ınternetpen jedel qamtamasyz etý kerek. Bilim berý mekemeleri mamandary men ustazdar árdaıym óz bilimin jetildirýge tıisti. Sondaı-aq, ıfrlandyrý densaýlyq saqtaý salasy uıymdary mamandarynyń óz jumysyn sapaly, ári jyldam atqarýyna yqpal etetini sózsiz. Bıyl «Qazaqtelekom» AQ kompanııasy «Qaýipsiz qala» jobasy aıasynda Almaty oblysynyń biraz aýdandaryn «Bultty beınebaqylaý» jańa qyzmet túrine qosýdy josparlap otyr. Aýdan ákimderimen yntymaqtastyq qarym-qatynasta bolý Almaty oblysy turǵyndarynyń ómirin jaqsartyp, alǵa qoıylǵan maqsat-múddeleriniń tıimdi júzege asýyna zor septigin tıgizedi dep senimdi túrde aıta alamyn.

– «Qazaqtelekom» AQ kompanııasy bazalyq telefon, joǵary jyldamdyqtaǵy ınternet, ıfrly televıdenıe qyzmetterinen basqa ne usyna alady?

– «Qazaqtelekom» AQ kompanııasy bazalyq telefonııa, joǵary jyldamdyqtaǵy ınternet, ıfrly televıdenıe qyzmetterinen basqa óz abonentterine: «Antıvırýs», «Ata-ana baqylaýy», «Keıinge qaldyryp tóleý», «Baǵdarlamalyq jasaqtamamen qamtamasyz etý», iD TV Online, HD arnalary, «Geımer» oıyndary, «Otbasylyq sheshim», «Ámbebap nómir» jáne t.b. jańa, zamanaýı qyzmet túrlerin de usynady. Osy qyzmetterdiń birine toqtalatyn bolsaq, ol «Altel» jáne «Tele 2» kompanııalarymen birlese júzege asqan birqatar jobalardy aıtýǵa bolady. Olar: LTE (4G) bazasyndaǵy Internet jelisine jańa mobıldi keńjolaqty qatynaý qyzmeti men FMS «Otbasylyq sheshim» toptamasymen uıaly baılanys qyzmetteri. Bul qyzmetterdiń basqa qyzmetterden artyqshylyǵy – onyń quramyna Qazaqstan boıynsha staıonarlyq nómirlerge tegin qońyraý shalý jáne «Altel» jáne «Tele 2» shyǵys qońyraýlaryna tegin, 20 GB-qa deıin 4G-ınternet, basqa operatorlar jelisine 180 mınýtqa deıin qońyraý shalý men SMS jiberý qyzmetteri kiredi.

2017 jyly jańa qyzmet túrleri «Bultty beınebaqylaý» qyzmetimen tolyqtyryldy. Turǵyndardyń jaıly jáne qaýipsiz ómirin qamtamasyz etetin bul jańa qyzmet túri arqyly tutynýshylar óz páterinde bolyp jatqan jaıttardy qashyqtan qadaǵalap, 7 kún muraǵatta saqtalatyn jazbalardy arnaıy silteme arqyly kez kelgen uıaly telefonnan nemese derbes kompıý­terdiń kómegimen baqylaýǵa múmkindik alady. Bizdiń qyzmettiń naryqtaǵy osyǵan uqsas usynystarmen salystyrǵandaǵy báselekelestik artyqshylyǵy beınebaqylaýdyń onlaın rejımde táýligine 24 saǵat boıy qoljetimdiliginde. Eger abonenttiń kireberisinde nemese páterinde urlyq jasalsa, abonent arnaıy mamandardyń kelip, muraǵattaǵy beıne jazbalarǵa ruqsat ashyp berýin kútip otyrmaıdy, ózi muraǵattaǵy jazbalardy kez kelgen ýaqytta uıaly telefon qurylǵysy arqyly kóre alady. Derekter «bultta», ıaǵnı «Qazaqtelekom» AQ jyldamdyǵy joǵary ınternet-serverlerinde saqtalady. Eger de qylmyskerler kireberiste ornatylǵan beıne kameralardy buzýǵa talpynsa, beınejazbalar zaqymdalmaıdy, qylmyskerlerdi ustaýda, kinálilerdi jazalaýda tıisti quqyqtyq tártip organdarynyń derek retinde qoldanýyna yqpalyn tıgizedi. Qazirgi ýaqytta osy qyzmet túrin Almaty jáne Taldyqorǵan qalasy boıynsha 5,6 myńnan asa kóp qabatty úılerdiń turǵyndary qoldanyp otyr. Jáne olar bul qyzmet túrine dán rıza.

– «Qazaqtelekom» AQ-nyń, onyń ishinde «Almatytelekom» ÓTD-nyń memlekettik tilimizdiń mártebesin kóterip, onyń qoldanylý aıasynyń keńeıýine úlken úles qosyp júrgeni aıan. Osy maqsatta qandaı jumystar atqarylyp jatyr?

– Túp-tórkinin saqtaǵan túrki tilderiniń ishindegi eń taza til – qazaq tili. Qazaq tilinde ulttyń jany, rýhy saqtalǵan. Rýh – aqyl, aqyl – bilim. Qazaq tili – kemel til. Qoldaný áleýeti óte joǵary til. Sondyqtan bizdiń mekeme memlekettik tilge úlken jaýapkershilikpen qaraıdy.

Halqymyzdyń dara tulǵasy, Uly Otan soǵysynyń has batyry, ataqty qolbasshy, qalamy júırik jaýynger jazýshy Baýyrjan Momysh­uly kezinde «Anamyzdyń aq sútimen boıymyzǵa daryǵan ana tilimizdi umytý – búkil ata-babamyzdy, tarıhymyzdy umytý» dep, ana tilimizge alańdaýshylyq bildirýi teginnen-tegin bolmasa kerek. Qazaq tiliniń memlekettik til mártebesine ıe bolýy – Táýelsizdigimizdiń jemisi. «Almatytelekom» óńirlik telekommýnıkaııa dırekııasynda elimiz Táýelsizdik alǵan alǵashqy jyldary-aq, ıaǵnı 1994 jyly qurylǵan memlekettik til bólimi bar. Memlekettik til bóliminiń negizgi mindetteriniń biri – «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy Til týraly» Zańdy júzege asyrý jónindegi jumystardy uıymdastyrý, «Qazaqtelekom» AQ bekitken oqytý baǵdarlamasynyń sheginde 1, 2, 3-sanat qyzmetkerlerine memlekettik tildi oqytýdyń uıymdastyrylýyn qamtamasyz etý bolyp tabylady. Sodan bergi kezeńde qazaq tili qyzmetkerlerge júıeli túrde oqytylyp keledi. Al arnaıy qazaq tili kabıneti ulttyq naqyshta qaıta jańǵyrtylyp, ınteraktıvtik taqtamen, mýltımedııalyq júıemen tolyq jabdyqtalǵan. Qyzmetkerlerdiń zaman talabyna saı abonentke memlekettik tilde sapaly qyzmet kórsetýin qamtamasyz etý – bizdiń mindetimiz. Búgingi tańda ýaqyt altynnan da qymbat kezde, qyzmetkerlerdi óndiristen qol úzbeı oqytýdyń birneshe ádisterin qolǵa aldyq. Atap aıtqanda, memlekettik tildi mentorlyq oqytýǵa, beınekonfere-baılanys, qashyqtan oqytý sabaqtary ótkiziledi. Telekommýnıkaııa salasyndaǵy kásibı qazaq tili, sonymen birge qyzmetkerlerdiń tildik biliktiligin qazaq tilin oqytýdyń kóp deńgeıli standart tehnologııasy arqyly arttyrýǵa erekshe kóńil bólinýde.

– Báseke bar jerde, sapa da bolady. Qazir telefon, ınternet jelisin usynatyn kompanııalar jetkilikti. Osy rette basqalardan ozyq bolýǵa tyrysatyn shyǵarsyzdar?

– Jańa tehnologııanyń qarqyndy damýy men zamanaýı naryq talabyna oraı, baılanys salasynda kún saıyn jańalyq, tyń ózgeris enýde. Sebebi muny tıimdi paıdalanýshylar da kúnnen kúnge artyp, bıznes-ortalyqtarynyń talaptary da kúrdelene túsýde. Munyń bári mekemeniń bıznes-modeline, sonymen qatar uıymdyq qurylymyna tıisti ózgerister engizýdi talap etedi.

Telekommýnıkaııa salasy óte jyldam ári qarqyndy ózgeris ústinde. Ýaqyt ótken saıyn básekelestik talaptary kúsheıip keledi jáne sáıkesinshe jańa oıynshylar qatary da artýda. Sol sebepti bizge neǵurlym jyldam ári ıkemdi bolý qajet, ıaǵnı kompanııanyń uıymdyq modeli ózgerýi tıis. Biz óz abonentterimizdiń usynystaryn qanaǵattandyrý úshin barynsha shuǵyl áreket etýge tyrysamyz.

Almaty qalasy men Almaty oblysynyń qalalary men aýdandaryn ıfrlandyrý úshin jańa tehnologııalar negizinde barlyq telekommýnıkaııa qyzmetteri toptamasynyń keń spektrin usynamyz. Sonyń biri – «Ámbebap nómir» qyzmeti. «Ámbebap nómir» toptamasynda úsh qyzmet bir SIM-kartaǵa biriktirilgen: qalalyq nómir, mobıldi nómir, jyldamdyǵy joǵary ınternet. Qyzmet tutynýshylardyń qoldanýyna biregeı múmkindik beredi. Soǵan saı uıymnyń ortalyq keńseden bastap, óńirlik bólimshelerinde jumys isteıtin qyzmetkerleri ózgeristiń qajettiligin túsinip, belsendi túrde atsalysýda. Búginde kompanııanyń jańartylǵan strategııasynyń arqasynda senimmen alǵa qaraı umtylyp, kózdegen maqsattarǵa tabysty qol jetkizip, qoıylǵan mindetterdi oıdaǵydaı oryndap, tabystan-tabysqa jetip kelemiz.

– Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasynda «Týǵan jerge týyń tik» degen uǵymdy keńinen túsindirip bergen edi. Týǵan jerińizge jıi baryp turasyz ba?

– Jambyl oblysy, Jýaly aýdany, Býrno-Oktıabrskoe aýylynda dúnıege keldim. Áke-sheshem soǵys jyldarynda qarapaıym jumysshy boldy. Kolhozda eńbek etip, eginshilikpen aınalysty. Otbasymyzda jeti balamyz. Barlyǵymyz da bilim aldyq. Ákem bizdi eńbekke erte baýlydy. Ata-anamyzdyń tálim-tárbıesi men qamqorlyǵynyń arqasynda bizdiń árqaısysymyz jeke tulǵa retinde qalyptasyp, otbasyly boldyq. Ákem árqashan: «Adamdy adam etetin – onyń eńbegi men jaqsy is-áreketteri», – dep aıtyp otyratyn jáne joǵarǵy oqý ornynda bilim alýymyzdy talap etetin.

Qazaq halqy úshin qara shańyraq pen aǵaıyn-týystyń, baýyrdyń orny bólek. Qara shańyraq – ata-babadan qalǵan qasıetti qut meken. Ony qurmetteý, qasıetti sanaý – perzenttik paryz. Al aǵaıyn-týys, baýyr – qorǵan. Olarmen aýyzbirlikte bolý ult kelbetin tanytatyn ulaǵat. Ulaǵattan aıyrylý – urpaqqa syn. Aǵaıynnyń tatýlyǵy, aýyzbirshiligi kez kelgen qıyndyqty jeńetin asyl qasıet. Sondyqtan týǵan jerge baryp, ata-anama zııarat jasaýdy esh umytqan emespin.

– Al Elbasynyń kezekti «Uly dalanyń jeti qyry» maqalasy týraly qandaı oı bólisesiz...

– «Tarıhı tanymmen urpaq ósedi, ulttyq sana qalyptasady» dep, Elbasy «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynda atap ótkendeı, «Uly dalanyń jeti qyry» atty maqalasynda kóterilgen taqyryptardyń biri – tarıhı sanany jańǵyrtý. Júregi Otan dep soqqan árbir jas – irgesi berik, maqsaty aıqyn egemendi eldiń bolashaǵy. Babalarymyzdan kele jatqan nebir qundy dúnıelerimiz jeterlik, tarıhymyzdyń tereńde jatqan kóneniń kóziniń árbir bólshegin zerttep, zerdeleı otyryp, búgingi jas urpaqty sonaý zamandardan jınaqtalǵan ata-babamyzdyń mol murasymen sýsyndatý bizdiń mindetimiz. Uldyń batyr, qyzdyń ádepti bolyp qalyptasýy babalar murasyna baılanysty. Halyqtyń ótkeni men búginin umyttyrmaı, tarıhty tereń zerdeleýge múmkindik beretin bastamanyń elimizge qanshalyqty kerek ekendigin túsinemiz. Bul baǵdarlamalyq maqaladaǵy usynystar – babalarymyzdan kele jatqan ulttyq muramyzdy tereń tanýǵa jáne yntymaǵymyz ben birligimizdi burynǵydan da kúsheıtýge jańa serpin, jańa jiger beretini sózsiz. Demek, babalarymyzdyń ónege-ósıetin paıdalana otyryp, myń jyldyq baı tarıhymyzdyń ashylmaǵan qyrlaryn, jetistikterin kórkem ádebıet, tarıh, kıno, teatr arqyly túsindirý – urpaq aldyndaǵy jaýapkershilik. Bizdiń ýaqyt pen keńistiktegi ornymyzdy, tarıh betterindegi rólimizdi aıqyndaý hám túsiný búgingi qoǵamǵa aýadaı qajet. Sondyqtan qoǵamnyń árbir múshesi maqalada kóterilgen máselege óz tarapymyzdan qandaı úles qosa alatynymyzdy oılastyrǵan jón.

– Adam kún saıyn jańashyldyqqa, jańalyqqa qumar. Ózińizdi qalaı jetildirip otyrasyz? Bilýimshe, salaýatty ómir saltyn ustanatyn «Almatytelekom» ujymy biraz jetistikke jetken kórinedi...

– Almaty baılanys lektrtehnıkýmyn támamdap, áskerden kelgennen keıin, Almaty nergetıkalyq ınstıtýtyn bitirdim. Bıyl baılanys salasynda eńbek etip júrgenime 41 jyl tolady. Osy salany tańdaýymnyń sebebi de sol, jańashyldyqqa qushtarlyǵymnan dep bilemin. Baılanys salasyna degen qyzyǵýshylyq mektep qabyrǵasynan bastaý aldy. Oqýshy kezimnen bastap teledıdar, radıolardy jóndep, fızıka sabaǵynda alǵan bilimimdi qoldanyp, buzylǵan zattardy jóndegendi jaqsy kóretinmin. Osynyń bári, qıyn da qyzyqty baılanysshy mamandyǵyn tańdaýyma ákeldi. Al eńbek jolym 1977 jyldan bastaldy. Birinshi, Jýaly aýdandyq baılanys salasynda lektromehanık bolyp qyzmet atqardym. Sodan keıin, Jýaly aýdandyq baılanys salasynyń bastyǵy, Jambyl OTD aýdandyq telekommýnıkaııa torabynyń dırektory, Jambyl OTD Bas dırektorynyń orynbasary-tehnıkalyq dırektor, Jambyl OTD Bas dırektory, Ońtústik-Qazaqstan OTD Bas dırektory, quramyna úsh OTD kiretin (Jambyl, Qyzylorda, Ońtústik Qazaqstan) Ońtústik Qazaqstan oblystyq telekommýnıkaııa dırekııasynyń Bas dırektory qyzmetterin atqardym. 2006 jyly «Almatytelekom» qalalyq telekommýnıkaııa ortalyǵynyń Bas dırektory mindetine aýystyryldym. Al 2015 jyldyń qazan aıynan bastap basqarý júıesin ózgertý jónindegi synaq jobasy negizinde, «Almatytelekom» QTO (qalalyq telekommýnıkaııa ortalyǵy) men Almaty OTD (oblystyq telekommýnıkaııa dırekııasy) fılıaldarynyń birigýinen qaıta qurylǵan iri bólimshe – «Almatytelekom» ÓTD Bas dırektory laýazymyna taǵaıyndaldym.

Adam retinde qııanatqa janym qarsy. Ańǵa shyǵýdy unatpaımyn. Salaýatty ómir saltyn ustanamyn. Fılıalda korporatıvtik rýhty damytý jáne salaýatty ómir saltyn nasıhattaý, densaýlyqty nyǵaıtý, qyzmetkerlerdi qoǵamdyq ómirge jáne dene shynyqtyrýǵa tartý maqsatynda jyl saıyn 40-tan astam is-sharalar ótkiziledi: memlekettik jáne kásibı merekeler, spartakıadalar, týrnırler, tımbıldıngter jáne t.b. Mundaı is-sharalar fılıal qyzmetkerlerine jalpy halyqtyq rýhty, salaýatty ómir salty men qyzmetkerler arasyndaǵy ózara dostyq qarym-qatynasty nyǵaıtýǵa yqpal etedi.

Ujymnyń osy ýaqytqa deıin alǵan marapattary óte kóp, ásirese, onyń kópshiligi ujymnyń sport salasynda jetken jetistikteri. Osy tusta «Almatytelekom» qyzmetkerlerinen quralǵan fýtbol komandasyn atap ótken jón. Búginde bul komanda tek bizdiń fılıaldyń ǵana emes, «Qazaqtelekom» AQ kompanııasynyń maqtanyshyna aınalyp úlgerdi. Bul komandanyń oblys aýmaǵynda, respýblıka deńgeıinde jetken jetistikteri jeterlik, sonyń biri 2017 jyly «Samuryq-Qazyna» AQ kompanııasymen uıymdastyrylǵan mereıtoılyq spartakıadada bizdiń komanda mını-fýtboldan kýbok ıegeri atanyp, Italııadaǵy úzdik fýtbolshylar oıynyn tamashalaý múmkindigine ıe bolyp qaıtty. Sonymen qatar, ótken jyldyń qorytyndysy boıynsha, bizdiń fılıal «Qazaqtelekom» AQ fılıaldary arasynda 1-oryndy ıelenip, «2017 jyldyń Úzdik fılıaly» ataǵyna ıe boldy. Barlyq osy jetistikter, fılıaldyń qurylymdyq bólimshe qyzmetkerleriniń kún saıynǵy eńbekti talap etetin jumysynyń nátıjesi dep bilemin.

Sondaı-aq, ómirdiń qaınar kózi retinde kez kelgen saladaǵy jańashyl baǵyttaǵy ádebıet pen ádebı basylymdardy oqımyn. Fýtbol, voleıbol men tennıs oıyndaryn unatamyn. Ásirese, sonyń ishinde fýtbol oıyny janyma jaqyn. Sondaı-aq, az bolsa da bos ýaqytymdy otbasyma, nemerelerime arnaýdy umytpaımyn.

– Áńgimeńizge rahmet!    

Suhbattasqan Dınara Myńjasarqyzy

Sońǵy jańalyqtar