1 Qarasha 2018, 01:56 1144 0 Tehnologııalar Ásel ÁNÝARBEK

Elimizde  e-kommerııa qarqyn almaq

Búginde aqparattyq tehnologııalardyń qaryshtap damýynyń áserinen ıfrlandyrý júıesine kóshýdiń mańyzdylyǵy arta túsýde. Sondyqtan elimizde barlyq sala ıfrlandyrylýda. Onyń ishinde saýda-sattyq salasy da bar. Iaǵnı, Qazaqstanda elektrondy saýdany damytý basty nazarǵa alynyp otyr. Osy rette ótken jyldyń sońynda elektrondy saýdany qoldaý jáne damytý maqsatynda «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy men 2018-2020 jyldarǵa arnalǵan «Elektrondy saýdany damytýdyń jol kartasy» bekitilgeni belgili.

Statıstıkalyq málimetterge sáıkes, 2017 jyly QR elektrondy saýda naryǵynyń kólemi 107 mlrd teńgeni qurady. Iaǵnı, 36,2 paıyz ósim baıqaldy. Jedel derekter boıynsha, 2018 jyldyń 1 jarty jylyndaǵy elektrondy saýda naryǵynyń kólemi 101 mlrd teńgeni nemese bólshek taýar aınalymy jalpy kóleminiń 2,9 paıyzyn quraǵan. Iaǵnı, 2 ese ósim baıqalyp otyr. Elimizde 16-74 jas aralyǵyndaǵy ınternet qoldanýshylar sany 13,6 mln. Jalpy halyqtyń 80,2 paıyzy ınternetti paıdalanady. Al onlaın saýda jasaýda áıelder jaǵy belsendi – 64 paıyz. Elektrondy saýdadaǵy eń kóp satyp alynatyn taýar kosmetıka – 21 paıyz, sonymen qatar baǵdarlamalyq qamtamasyz etý, syrttan jabdyq aldyrý (11,1 paıyz), avtokóliktiń qosalqy bólshekteri (11 paıyz), kıim (10 paıyz) satyp alynady. 2018 jyldyń basynan beri Qazaqstanda 250 jańa elektrondy saýda sýbektisi tirkelgen. Buǵan qosa, 1700 ınternet-dúken jumys jasasa, satyp alýshylar sany 1,5 mln adamǵa deıin artty. Ulttyq ekonomıka mınıstrliginiń málimetinshe, elektrondy saýda salasyndaǵy ókilderdiń ıfrlyq jáne qarjylyq saýattylyǵyn arttyrý maqsatynda «Atameken» UKP-men «Onlaın bızneske shyǵý» bıznesti júrgizýdi servıstik qoldaý arqyly bazalyq ıfrlyq daǵdylardy oqytý júrgizilýde.

Elimizde qolaıly bıznes-orta qurý jáne elektrondy saýdany damytýdy yntalandyrý maqsatynda zańdy tulǵalar men jeke kásipkerler úshin 2018 jyldyń 1 qańtarynda Salyq kodeksi qabyldanǵan bolatyn. Oǵan sáıkes, elektrondy saýda salasynyń korporatıvtik jáne jeke tabys salyǵynan 0 paıyzǵa deıin bosatýdyń tártibi bekitilgen edi. Bul ereje 2023 jyldyń 1 qańtaryna deıin júzege asyrylmaq.

Elektrondy kommerııadaǵy bıznestiń quzyrettiligin arttyrý úshin «Qazposhta» AQ negizinde Astanada alǵashqy Elektrondy kommerııa ortalyǵy (E-commerce ortalyqtary) ashyldy. Ol daıyn onlaın-dúkenderdi qurý men oqytý boıynsha qyzmetterdi kórsetedi. 2018 jyldyń ishinde osyndaı ortalyqtar Almaty qalasynda ashylyp, Qaraǵandyda jyldyń sońyna deıin ashylýy josparlanýda. Búginde E-commerce ortalyǵynda 40 iri jáne shaǵyn ınternet dúkenderge qyzmet kórsetiledi. Olardaǵy taýarlyq salymy bar jóneltilimderdiń jalpy kólemi 200 myńnan astam danany quraıdy. E-commerce ortalyqtarynda kásipkerlik saýattylyqty arttyrý úshin daıyn ınternet-dúken ashý boıynsha 1000 qyzmet kórsetilip, 150 ınternet-dúken ashylady. E-commerce ortalyqtarynyń bazasynda AQSh-taǵy Amazon, Qytaıdaǵy Alibaba jáne basqa jahandyq ınternet-alańdarda taýar satý úshin kásipkerlerdi daǵdylar men proessterge oqytý boıynsha Eksport mektebi uıymdastyrylatyn bolady. Bul 5000 ShOB sýbektilerin oqytýǵa jáne jyl saıyn 1,8 mln dana taýar eksporttaýǵa múmkindik beredi. 2018 jyldan bastap logıstıkalyq ınfraqurylymdy damytý úshin kem degende eki logıstıkalyq hab jáne suryptaý ortalyqtaryn («Fulfillment» ortalyq) qurý jónindegi jumystar bastaldy. Óńdeletin sálemdemeler sany 5,148 mıllıonnan 6 mıllıonǵa deıin, ıaǵnı 20 paıyzǵa ulǵaıady dep boljanyp otyr. 2017 jyly Qazaqstan boıynsha jetkizý merzimi 15 kúnnen 6 kúnge deıin jáne 2018 jylǵy 3 kúnge deıin, sondaı-aq, 50 baǵyt boıynsha jedel poshta arqyly 1 kúnge deıin azaıtylady.

Elektrondy saýdany yntalandyrýdyń mańyzdy baǵyty tólem júıelerin damytý bolyp tabylady. Ulttyq bank qolma-qol aqshasyz aınalymdaǵy komıssııany azaıtý úshin jáne jeńildetilgen jedel mobıldi tólem tetigin engizý úshin jedel tólem júıesin ázirleýde. Júıeni qanatqaqty rejımde testileý 2018 jylǵy tamyzǵa josparlanyp otyr. Elektrondy saýda salasyndaǵy bul is-sharalar shaǵyn jáne orta bıznes sýbektileriniń ákimshilik shyǵyndaryn azaıtýǵa múmkindik beredi, taýarlardy, jumystardy jáne qyzmetterdi ınternet arqyly satýǵa degen halyqtyń senimin arttyrady, bıznestiń quziretin kúsheıtedi, ony elektrondy saýda salasyna tartyp, qolma-qol aqshasyz tólemderdegi komıssııalardy tómendetedi. Osylaısha, 2022 jylǵa qaraı 22 myńǵa deıin ınternet-dúken qurý, 83 mıllıonǵa deıin onlaın tapsyrystar sanyn arttyrý, elektrondy saýda jáne onymen baılanysty salalarda qosymsha 200 myń jumys ornyn qurý josparlanýda.

Sonymen qatar, ústimizdegi jyldyń mamyr aıynda ótken «Ideas for women IFW-2018» atty QR Isker áıelder qaýymdastyǵy forýmynda QR Aqparat jáne kommýnıkaııalar mınıstri Dáýren Abaev «ıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda elektrondy saýdany damytýǵa basymdylyq beriletinin aıtqan bolatyn. «Biz ıfrlandyrý baǵdarlamasynda basqa elderdegi barlyq tájirıbeni tańdap aldyq. Eger «ıfrlyq Qazaqstan» baǵdarlamasy júzege asyrylatyn bolsa, onda elimiz jaqsy jaqqa ózgerip, múlde basqa memleketke aınalady. Memleket basshysy atap ótkendeı, tórtinshi ónerkásiptik revolıýııa tehnologııalaryn qazaqstandyq qaýymdastyqtyń barlyq salalaryna tartý bizdiń mindetimiz bolyp tabylady. Ekonomıka salalaryn ıfrlandyrý kásipkerlik salasy úshin úlken qyzyǵýshylyq týdyryp otyr. Osy baǵyt aıasynda biz elektrondy saýdaǵa, sonyń ishinde aýyldyq jerlerdegi saýdaǵa basymdyq beretin bolamyz. Qazirdiń ózinde bul alǵashqy nátıjelerin berip otyr. Osy oraıda, elektrondy saýdanyń damýyna yqpal etetindeı Salyq kodeksine birqatar ózgertýler engizildi», – degen edi mınıstr. Dáýren Abaev osy tusta ınternet-dúkender qurý boıynsha arnaıy oqýlar da uıymdastyrylǵanyn atap ótti. Sonymen qatar, elektrondy tólemder qabyldaýdy arttyrý úshin mobıldik tólemderdi júzege asyrýdyń ońtaılandyrylǵan mehanızmderin engizýdi yntalandyrý máselesi qaralady.

Mınıstr óz sózinde elektrondy saýda-sattyqty retteýde, elektrondy tólemder qabyldaýda halyq pen kásipkerlerdiń ıfrlyq saýattylyǵyn arttyrýǵa, ınfraqurylym men logıstıkany damytýǵa baǵyttalǵan sharalar jaıynda aıtty. Sonymen qatar, «ıfrlyq Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasy jáne onyń jekelegen baǵyttaryn aqparattyq qoldaý boıynsha otandyq telearnalarda 18 telehabar taratylyp, elektrondy kommerııany engizý, ınternet-dúken ashý algorıtmin, onlaın-bıznesti damytýdy aqparattyq qoldaý maqsatynda «Qazposhta» AQ 2018 jylǵa arnalǵan medıajospar daıyndaǵan.

Jalpy, bizdiń elde elektrondyq qarajatpen saýda jasaý 2005 jyly bastaldy. Qazir vırtýaldy álemde tólem tóleý operaııalaryn ınternet-bankıng arqyly nemese túrli elektrondyq ámııandar arqyly júrgizýge bolady. Mysaly, qazir halyq arasynda kádimgi kommýnaldyq qyzmetterge tóleıtin tólemderdi ekinshi deńgeıli bankterge aparyp, túbirtek arqyly tóleıtin bolsańyz, ár túbirtek úshin 100 teńge tóleısiz. Al elektrondyq qarajat týraly túsinigi bar jandar muny áldeqashan úıinde nemese keńsede otyryp-aq, ınternet arqyly tólep turady.

Búgingi kúni elektrondyq kommerııada jańa baǵyttar paıda boldy. Olar – m-commerce jáne ar-commerce. M-commerce nemese mobıldi saýda onlaın saýdada úlken ról oınap otyr. Mobıldi telefon arqyly tutynýshylar kez kelgen ýaqytta qajetti taýarymen qyzmetine tapsyrys bere alady. Máselen, AQSh-ta telefon arqyly taýarmen qyzmetke tapsyrys berýshilerdiń qatary 232 mıllıon adamǵa jetken. AQSh halqynyń sany 325 mıllıonnan asatynyn eskersek, jalpy turǵynnyń basym bóligi m-commerce-ke áldeqashan kóshipketken. Qazir elektrondy saýdada birtindep mobıldi ınternetke qaraı oıysqanyn baıqaý qıyn emes. Óıtkeni ol yńǵaıly. Mobıldi telefon únemi tutynýshynyń qolynda bolǵandyqtan, kez kelgen sátte ony paıdalanyp, túrli qyzmet túrlerin qoldanýǵa bolady. Mobıldi telefon tipti kompıýterdiń ornyn basyp úlgerdi. Búgin de el turǵyndarynyń 70 paıyzdan astamy dúken aralaýǵa smartfon nemese basqada gadjetter arqyly shyǵýdy úrdiske aınaldyrǵan. Telefon arqyly saýda jasaý nemese qyzmet túrlerin paıdalaný kezkelgen ýaqytta, kez kelgen jerde júzege asýy múmkin.

Qazaqstan Úkimeti elimizdegi e-kommerııany damytý maqsatynda kóptegen jumystar atqaryp jatyr.  Elektrondyq saýdany alǵa jyljytýǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamada bar. 1 qańtardan bastap kásipkerler tólemdi onlaın format arqyly júzege asyratyn bolady. Munyń ózi ınternet-dúken ıeleri úshin aıtarlyqtaı kómek. Bul týraly Ulttyq ekonomıkamınıstri Tımýr Súleımenov: «Ulttyq bankpen birlese otyryp, uıaly telefondy paıdalaný arqyly jyldam tólem jasaý júıesiniń jobasy ázirlendi. Júıe uıaly telefon nómiri boıynsha tólemder men aqsha aýdarymdaryn júzege asyrý, tólemderdi jyldam rásimdeý jáne alýshyǵa aqsha aýdarý, táýlik boıy jumys isteý, bankaralyq komıssııalardyń bolmaýy sekildi qaǵıdattarǵa negizdelip otyr. 2018 jyldyń tamyzynda atalǵan júıe pılottyq tártipte testileýden ótedi», – deıdi.

Jalpy, elektrondy saýda salasynda júrgizilip jatqan is-sharalar ekonomıkanyń basym salalarynyń biri retinde saýda salasyn odan ári damytýǵa múmkindik beredi.

Sońǵy jańalyqtar