18 Qazan 2018, 14:31 2618 0 Óner "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Úsh portrettiń úılesimi

Beıneleý óneriniń básekesi

Osydan týra jıyrma bes jyl buryn Atyraý óńirinde zar zaman poezııasynyń tulǵaly ókili Murat Móńkeulynyń týǵanyna 150 jyl tolýyna oraı dúbirli toı ótti. Torqaly toı qarsańynda Murat aqynnyń beınesine respýblıkalyq báıge jarııalandy. Qoly qalt etkende qylqalam ustaıtyn aýyl sýretshisinen bastap, jaly kúdireıgen beıneleý óneriniń professoryna deıin básekege tústi de ketti. Boıaýdyń babyn taýyp, keıipkerdiń túr-túsin qyryq qubylta biletin qylqalam sheberlerin qınaǵan «Murat aqyn qandaı bolǵan?» degen jalǵyz-aq saýal edi. Osyǵan oraı jyr júırigi jóninde jazylǵan dúnıeniń bári qaıta súzgiden ótti. Ár sýretshi aqyndy ár qyrynan tulǵalaýǵa talpyndy. Biri Murattyń órshil jyrlaryn oqyp, áserlengen soń, ony Mahambetke uqsata beıneledi. Ekinshisi júzine nur, kózine oı ushqynyn uıalatyp, kádýilgi Atyraý qazaǵynyń sýretin saldy. Úshinshisi qııaly júırik, oıy ozyq jyr alybynyń naǵyz keıpin tanytty.

Halyq depýtattary Inder aýdandyq keńesiniń sol kezdegi tóraǵasy, aqynnyń 150 jyldyq mereıtoıyn ótkizý jónindegi aýdandyq uıymdastyrý komıtetiniń tóraǵasy Ótep Nurıevtiń «Dender» gazetinde 1993 jylǵy 3 qyrkúıekte jaryq kórgen «Aqpa aqyn, jyr súleıi» degen maqalasynda tórt aıǵa sozylǵan konkýrsqa toǵyz sýretshi qatysqany, jurtshylyqtyń pikirin bilý maqsatymen bir aı boıy kórme uıymdastyrylǵany, sol jylǵy 9 maýsym kúni báıge qorytyndysy shyǵarylǵany jóninde aıtylady.

Portret báıgesi qyzǵan kezde: «Oý, bul kisiden qalǵan úrim-butaq, urpaq bar ma eken? Tym bolmasa, solardyń sýretine qarap aqynnyń keskin-kelbetin topshylap kóreıik te», – dep máseleni búıirden qoıǵandar da boldy. Toı ótetin jyly Atyraýda bolǵanymyzda murattanýdyń asqan bilgiri, jazýshy Berik Qorqytov:

– Murattyń aqyn uly Dáýletqalımen qanshama jyl aralas-quralas júrgende sýretke túsirip alý oıymyzǵa kelmepti. Bul endi meniń úlken qatem, – dep edi. Sodan soń sýretten kúder úzdik te, óńirge belgili maıtalman aqyn atanǵan Dáýletqalı Muratulynyń keskin-kelbeti qandaı bolǵanyn kórgen-bilgenderdiń aıtýy boıynsha qaǵazǵa túsirgenbiz. Bir kúni Berik aǵamyz «Dáýletqalıdyń sýreti Janash Nurmahanovta bar eken» dep qýanyshty habar aıtty.

Atyraý oblysy, Jyloı aýdanynda turatyn bilikti ustaz, óreli ólketanýshy Janash Nurmahanov sýretti Inder aýdandyq gazetine bastyryp shyǵarypty. Ádebıetshilerdiń oblystyq sletine qatysýshy otyzdan astam adamnyń bet-júzderi aıqyn tanyla qoımaıdy. Dáýletqalı sol jaq shette dombyra ustap otyr. Janash aǵa alǵy sózinde: «Sýrettiń túpnusqasy joq. Birneshe kóshirmesin áldekimder alyp ketti. Hamıt Erǵalıev «sýrettiń túpnusqasy mende bar» dep edi», – dep atap kórsetedi. Aýdandyq gazette jarııalanǵan, bir jaq sheti jyrtylǵan sýrettiń sapasy aıta qalarlyqtaı emes-ti.

Shynynda da sýrettiń túpnusqasy Hamańnyń atan túıege júk bolarlyq qomaqty sýret qorynyń arasynan shyqty. Ol kezde biz Almaty qalasynyń turǵyny edik. Aqynnyń úıine arnaıy baryp, baǵaly fotony at-túıedeı qalap, bir kúnge surap aldyq. «Jas alashtyń» fototilshisi Rahymbaı Hanalıev sýrettiń sapaly kóshirmesin jasap berdi. Hamıt aqsaqal Dáýletqalıdyń mańaıyndaǵy basqa kisilerdiń de esimin atady. Túpnusqa bolǵanymen kóp adamnyń ishinde otyrǵandyqtan Dáýletqalıdyń sýreti óte anyq emes. Anyq bolǵannyń ózinde Murat aqyn dál osyndaı edi dep topshylaýdyń ózi qıyndaý. Biraq báribir áıgili jyr júıriginiń portretin salǵanda súıenetin bir nusqa tabyldy.

Sonymen, bul mezgilde Murat Móńkeulynyń beınesin keskindegende negizge alatyn mynadaı derektemeler bar edi. Birinshisi – Halel Dosmuhamedulynyń 1924 jyly Tashkentte jaryq kórgen «Murat aqynnyń sózderi» atty kitapty ázirlegen kezde jazǵan alǵy sózi. Ekinshisi – 1942 jyly Almatyǵa arnaıy shaqyrtylǵan Muryn jyraýdan aqyn Marııam Hakimjanova jazyp alǵan Murat aqyn týraly estelikter. Úshinshisi – 1947 jyly professor Qajym Jumalıevtiń tapsyrmasymen Atyraýǵa arnaıy ǵylymı espedıııaǵa kelgen QazMÝ-diń birinshi kýrs stýdenti Berik Qorqytovtyń kónekóz qarııalardan jazyp alyp, akademııanyń qoljazba qoryna tapsyrǵan materıaldary. Oǵan qosa, 1991 jyldan bastap Murat murasyn zertteýge den qoıǵan bizdiń merzimdi jáne ǵylymı basylymdarǵa shyqqan maqalalarymyz da jetkilikti edi. Sondaı-aq, «Jas kúnimizde Murat aqyndy kórip edik..», – dep estelik aıtatyn Órlik aýylynyń turǵyny Úmbetııar Esjanov pen Kýlagın aýylyn mekendegen Osıǵa Qubashqyzynyń kózderi tiri bolatyn. Onyń syrtynda Murat týraly atyraýlyq avtorlar da damylsyz jazyp jatty.

Qysqasy, arqaly aqynnyń beınesin jasaımyn degen qylqalam sheberine súıenetin dúnıe az emes-ti.

Birinshi sýrettiń bedeli

Muratty keıipteýge almatylyq ataqty sýretshi, professor Muhıt Qalımov aldymen kiristi. Birde onyń sheberhanasyna barsaq, aqynnyń sýretin endi ǵana bastap jatyr eken. Shaǵyn ústeliniń ústinen Halel Dosmuhamedulynyń eki-úsh jyl buryn shyqqan «Alaman» atty kitaby, bizdiń «Murattaný muraty» degen maqalamyz basylǵan «Juldyz» jýrnalynyń 1993 jylǵy 1-sany kózge shalyndy.

Muhıt aǵa aqyn beınesine salǵannan qaısarlyq darytty. Ol ádepkide keıipkerin shaıyrdan góri batyrǵa kóbirek uqsatty. Bálkim, buǵan jyr jampozynyń ótkir jyrlary yqpal etken bolar. Biraq birte-birte oǵan naǵyz aqynnyń bolmysyn sińirdi. Sóıtip, onyń týyndysynda qaıratkerlik pen qalamgerlik qos órim sekildi qatar kórinis tapty. Bálkim, Hamıt Erǵalıevtiń «Murat – qaıta jaralǵan Mahambet» degen sózi sezimtal sýretshiniń kókeıine uıalap qalǵan bolar. Bir balasyna Murat dep at qoıǵan Hamıt aqyn áıgili shaıyrdy erekshe jaqsy kóretin.

Sankt-Peterbýrgtegi I.Repın atyndaǵy kórkemsýret ınstıtýtynyń túlegi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, álemniń iri qalalarynda talaı ret sýret kórmesin ótkizgen Muhıt Ǵalymuly Atyraýdyń perzenti edi. Ol joǵary oqý ornynda qyrǵyz halqynyń asa daryndy perzenti Súımenqul Chokmorovpen birge oqyǵan. Reseıdegi áıgili qylqalam mamandarynyń sheberhanasynda shyńdalǵan. Uzaq jyl Almaty kórkemsýret ýchılıesinde sabaq berdi. Sol tusta Almaty teatr-kórkemsýret ınstıtýtynyń kafedra meńgerýshisi bolyp qyzmet istep júrdi.

Muhıt Ǵalymuly buǵan deıin de birqatar tarıhı tulǵalar serııasyn somdaǵan-dy. Onyń «Abylaı», «Isataı-Mahambet», «Qurmanǵazy», «Syrym batyr», «Janqoja batyr» týyndylary jurtshylyqqa jaqsy tanys bolatyn. Endi solardyń qataryna Murat Móńkeuly qosyldy.

«Bastapqyda Muratty shapan jamylyp turǵan keıipte keskindeý de oıymda boldy, – degen-di ol bizben áńgimesinde. – Biraq ol raıymnan qaıtyp, sheshimimdi ózgerttim. Eliniń joǵyn joqtap, muńǵa batqan Muratty sán-saltanatpen sonshalyqty áspettegim kelmedi. Qara túnekten aǵarańdap turǵan aqynnyń kelisti kelbeti, susty júzi, qatýly qabaǵy, toryǵý men úmit sáýlesine toly oıly kózi arqyly qylqalam tilimen kóp nárse uqtyrýǵa tyrystym. Sonymen, Muratty halqynyń qamyn joqtap, qabyrǵasy qaıysqan, jyrlary jasyndaı, aqyl-oıy telegeı-teńiz qaıratker tulǵa retinde beıneleýdi jón kórdim».

Tanymal sýretshi «Edildi kelip alǵany, Etekke qoldy salǵany, Jaıyqty kelip alǵany. Jaǵaǵa qoldy salǵany. Oıyldy kelip alǵany, Oıyndaǵysy bolǵany!» dep jyrlaǵan Murattyń tulǵasyn batyrdyń turpatyna uqsata beıneleý týraly sheshimge bekerden-beker bel býǵan joq-ty. Ol bul týrasynda «Kesek sóz aıtý kesek bitimdige ǵana jarasqan» degen qaǵıdany ustandy. Biraq aldymen onyń aryndy aqyn ekenin de esten shyǵarǵan joq. Sondyqtan ótkir kózge oılylyq pen náziktik uıalatty, sóıtip, aqyn janynyń móldir ıirimderin aıqyn kórsete aldy.

Muhıt aǵanyń óz taǵdyry men Murat taǵdyrynyń toǵysatyn jerleri de bar. Bolashaq sýretshi alty-jeti jasynda jetim qalyp, Inder aýdanynyń Órlik aýylyndaǵy balalar úıinde tárbıelendi. Al Órlik – Murat aqynnyń dúnıe salǵan jeri. Demek, ol jastaıynan Murat Móńkeuly haqyndaǵy áńgimelerge qanyq boldy.

Muhań Murattyń portretin jazýǵa bir aı ýaqyt jumsady. «Juldyz» jýrnalyndaǵy «Murattaný muraty» degen maqalany oqyǵan soń, aqynǵa qyzyl telpek «kıgizdim» deıtin. Sýret salý barysynda atyraýlyq jýrnalıst Ábdýálı Ǵabdýllın, «Egemen Qazaqstan» gazetiniń sýretshisi Januzaq Ábdiqulov bergen birqatar derekter de professordyń kádesine jarapty.

– Aǵa, Murat beınesine jarııalanǵan báıgeniń qorytyndylanar kúni de taıaý. Bir sýretshiniń baǵy janatyny anyq. Sol portrettiń avtory siz bolyp shyqsańyz she? – dep biz taqymdap qoımaımyz.

Ol tym salqynqandylyqpen jaýap berdi:

– Ony sarapshylar sheshedi. Báıge almaǵan kúnde de bul shyǵarma meniń mańdaı terimniń óteýi retinde baǵalanatyn, júregime jaqyn týyndylarymnyń biri bolyp qala bermek. Al eger sarapshylardyń tańdaýy meniń Muratyma tússe, «Baılyqty bılikpenen berip turǵan, Baqyttyń anyq qonǵan ańǵary edi», – dep aqıyq aqynnyń ózi aıtqandaı, úlken qýanysh bolar edi...

Shynynda da, professor Muhıt Qalımov Murat aqynnyń portretine jarııalanǵan báıgede jeńimpaz bolyp, qýanyshqa keneldi. Mereıtoı kezinde barlyq basylymdar onyń sýretin jarııalady. Sheberlikpen salynǵan portret keıin ǵylymı aınalymǵa berik enip ketti. Murattyń ár jyldarda ázirlengen jınaqtarynda osy portret jaryq kórdi. Aqyn týraly maqalalarǵa sol sýret qosa berildi.

Muhań 2002 jyly 71 jasynda dúnıe saldy.

 

Ekinshi sýrettiń  enshisi

Bas báıge almatylyq professordyń qanjyǵasynda ketkenimen konkýrsqa Murat Móńkeulynyń basqa da shynaıy beınelengen portretteri usynylǵanyn aıtýǵa tıispiz. Sonyń biri – atyraýlyq tanymal sýretshi, beıneleý óneriniń has sheberi Ádilqaıyr Jantasovtyń Muraty. Bir qyzyǵy, «Atyraý» gazetiniń Murat Móńkeulynyń 150 jyldyǵyna arnalǵan 1993 jylǵy 3 qyrkúıektegi arnaýly sany osy Ádilqaıyr aǵamyzdyń sýretimen shyqty. Bul kezde Muhıt Qalımov báıgeni ıelenip qoıǵan bolatyn. Al Inder aýdandyq «Dender» gazetiniń mereıtoılyq nómirin Muhańnyń salǵan portreti aıshyqtap turdy. 

Ádilqaıyr Pangereıuly – asa talantty óner tarlandarynyń biri. Syrtqy turpatynan da, ishki áleminen de bekzat bolmysy baıqalady. Ara-tura telefon arqyly tildesip, pikir alysyp turamyz. Áńgimesinen óte tereńdigin, kóp oqıtyndyǵyn, tynymsyz izdenetindigin anyq ańǵarasyń. Deńgeıi bıik, talǵamy joǵary. Sýretterine qarap beıneleý ónerindegi birneshe stıldi qoldanatynyn kóresiń. Sıýrrealızm de, abstrakıonızm de oǵan jat emes. Italııanyń kórme pavılondaryna jekelegen sýretteri qoıylǵan.

Ádilqaıyr Jantasovtyń da Murat týyp-ósken topyraqqa bótendigi joq. Ol Inder poselkesinde 1958 jyly dúnıege kelgen. Almatydaǵy N.V. Gogol atyndaǵy kórkemsýret ýchılıesin úzdik bitirgen. Qazaq teatr jáne kórkemsýret ınstıtýtyn támamdaǵan. Sýretshiler jáne Dızaınerler odaqtarynyń múshesi. Qazir Atyraý qalasyndaǵy Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy Kishi óner akademııasynda beıneleý óneri páninen sabaq beredi. Bul akademııada Ádilqaıyr Jantasovtyń arnaıy sheberlik klasy bar. Atyraý qalasy men Inder aýdany tańbalarynyń avtory.

Ádilqaıyrdyń Muratyna den qoıǵan adam onyń kásibı sýretshiniń qolynan shyqqanyn birden sezinedi. Portret kenepke maıly boıaýmen salynǵan. Bul sýrettiń sán-saltanaty ózge týyndylarǵa qaraǵanda basymdaý bolyp shyqty. Aqynnyń tik kerilgen qabaǵy, óńmenińnen ótetin ótkir kózi, quryshtan quıylǵandaı bet pishini túsin sýyq etip kórsetedi. Murattyń qaısar minezin, qaıratkerlik qasıetin aqtap turǵan detal osy deýge bolar. Jyr júıriginiń saqal-murt qoıysynda da alabóten ózgeshelik bar. Tym qalyń emes, asa qaımyjyqtaı da emes ernine keremet úılese ketken sulý murty ıegine buıralana bitken ádemi saqalyna erekshe óń berip tur. Murattyń zerli taqııasy men óńiri ádiptelgen baǵaly shapany óz ortasyna asa qadirli adam ekenin ańǵartqandaı.

Bul sýrette aqynnyń ajary, shaıyrdyń shyraıy, jyraýdyń jan syry, bıdiń bolmysy bar. Onyń keleshekke zer salǵan qyraǵy kózinde, úshkirlene bitken qalyń qasynda alýan túrli sezim toǵysyp, aıryqsha úılesim tapqan. Aldymen aqynnyń muńdy janarynan eldiń qaıǵy-qasireti men zar-muńy aıqyn seziledi. Sonymen qatar oıly kózden jyr jampozynyń aqyl-parasaty anyq ańǵarylady. Sondaı-aq, aınalasyndaǵy qubylystarǵa ózgeshe kózben baǵa beretin ónerdiń óz ókili ekenin de «mańdaıdaǵy eki kóz» aıǵaqtap tur. Murattyń bet-júzinen ómir boıy kórip kele jatqan aýyr azaby men bitpes beınetiniń de tabyn kórý qıyn emes. Beıneleý óneriniń maıtalmany aqynnyń qos janaryna onyń búkil batys óńirindegi el taǵdyry týraly oı-tolǵanysyn engize alǵan. Osynaý kózdiń tıtimdeı qarashyǵynda Atyraý aımaǵynyń panoramasy, sonyń júrekpen jazylǵan polotnosy syıyp tur. Jaı kózben qarasań – qarapaıym portretti, al kóńil kózimen qarasań – portret aıasyna jasyrynǵan zar zamannyń tutas epopeıasyn kóresiń.

Ádilqaıyrdyń Muraty – adamǵa týra qarap turǵan bederli beıne. Sýretshiniń ózi muny «Aqynnyń ishki-syrtqy jan dúnıesin ashyq kórsetý úshin tolyǵymen qarsy qarap otyrǵan beınesin saldym. Sonyń ishinde kóz janaryna asa kóńil bólindi. Kóz – adam balasynyń jan dúnıesi, ómir joly», –  dep negizdeıdi.

Ádekeńniń sýret salý barysynda súıengen derektemeleri de asa myqty boldy. Ol Murat murasyn ómir boıy zerttegen qarymdy qalamger Berik Qorqytovpen birlese otyryp, sol kisiniń aqyl-keńesi boıynsha jumys júrgizdi. Berik aǵa óz ákesi, áıgili shejireshi Ybyrashtan estigen málimetteri boıynsha Murattyń beınesin sıpattap berdi. Onyń ústine aqynnyń uly – ózi kózimen kórgen Dáýletqalı Muratulynyń kelbetin keıiptep, beıneleý sheberine mol málimet usyndy. Atyraýlyq jýrnalıster Shópenǵalı Dáýenov, Qumarǵalı Ǵabdeshov, Muqan Kóptileýov syndy aǵalardyń derekteri men dáıekteri de Ádilqaıyrdyń nazarynan tys qalǵan joq.

Basqalardan bolmysy bólek sýretshi básekege túsý barysynda erekshe málimdeme jasady. Bas júldege ıe bolǵan jaǵdaıda onyń qarajatyn túgeldeı Mahambet-Murat qoryna aýdarýdy surady. Sóıtip, maıtalman maman jurtta joq márt minez kórsetti. Bul ómirde aqshadan da joǵary qundylyqtar bar ekenin ańǵartty. Bas báıge alǵan sýretti aıtpaǵanda, eń bási bıik portrettiń biri osy edi. Ádekeńniń Muraty konkýrs qorytyndysy boıynsha ekinshi oryn ıelendi.

Keıin Murat Móńkeulynyń sol sýretin Atyraýdaǵy kórmede turǵan jerinen Eýropa elderiniń Qazaqstandaǵy elshileriniń biri satyp alypty. Uly aqynnyń beınesi, qatelespesek, qazir Franııada bolýy múmkin. Nesi bar, bolsa bolar, Jantasovtyń júregimen jazǵan dúnıeleri Eýropany sharlap ketkeli qashan?!

Bir kezderi óleńderi AQSh-ta taldanǵan Murattyń muńdy keıpin keıin Parıj turǵyndary talaı ret kórgen shyǵar...

 

Úshinshi sýrettiń úlesi

 

Sýret báıgesi eldi eleńdetip jatqan kezde bul básekege atyraýlyq taǵy bir ulan atoılap at qosty. Ol osy dodaǵa túsken beıneleý sheberleriniń ishindegi eń jasy edi. Sol tusta jıyrma beske jańa ǵana tolǵan Temirbek Muhtarov Inder aýdany, Esbol aýylynda 1968 jyly týǵan-dy.

A.S. Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń kórkemsýret-grafıka fakýltetin bitirgen. Joǵary sanatty muǵalim. Kýlagındegi ulttyq gımnazııada beıneleý páninen sabaq bergen. Atyraýdaǵy Nurǵısa Tilendıev atyndaǵy Kishi óner akademııasynda oqytýshy bolǵan. Mahambet atyndaǵy oblystyq qazaq drama teatrynda kórkemdik qoıylym bóliminiń meńgerýshisi, qoıýshy-sýretshi qyzmetterin atqarǵan. Qazir – osy teatrdyń bas sýretshisi. Qazaqstan Sýretshiler odaǵynyń múshesi. Otyzǵa jýyq spektaklderdi sahnalaýǵa atsalysqan. Birneshe respýblıkalyq jáne oblystyq kórmelerge qatysqan. «Meniń jasyl baǵym» atty jeke sýret kórmesin, «Sýretshi kózimen» atty performans kórmesin ótkizgen.

Jas sýretshiniń Murat Móńkeulynyń portretin salýyna marqum ákesi, Inder aýdandyq mádenıet salasynyń ardageri Májıt Muhtarov túrtki bolypty. Ol kisi aýdanǵa tanymal ólketanýshy eken. El ishin kóp aralaǵan, kónekóz qarııalarmen únemi áńgimelesip, solardyń kókirek kenishindegi mol qazynany hatqa túsirgen shejireshi retinde tanylǵan. Onyń Murat týyp-ósken óńirdegi kósheli kisiler týraly kóptegen maqalasy jergilikti basylymdarda jaryq kórgen. Tylsym dúnıege ózi ǵana boılap qoımaı, perzentterin de eski qundylyqtarǵa qumar bolýǵa baýlypty. Sýret ónerin serik etken ulyna Qısa aqynnyń, bala Baısannyń, naızager Naýshanyń beınesin salýǵa keńes beripti. Elden estigen málimetteri boıynsha álgi tulǵalardyń turpatyn tanytýǵa septigin tıgizipti. Aımaqqa aty belgili ardaqty adamdardy túgendep, «Er týa ma bulardaı» degen eńbek jazǵan kórinedi. Ata jolymen kelgende, Májıt aǵamyz Murat Móńkeuly shyqqan Berishtiń Qaratoqaı atalyǵynan eken.

Osyndaı ónegeli ákeniń taǵylymdy tárbıesin alǵan Temirbek Muhtarov Muratty beıneleýge shyn nıetimen kirisedi. Ákesi Májıt aqyndy «Juqaltań adam bolǵan, óleńdetip sóz alǵanda tóbesindegi taqııasy mańdaıynda syrǵyp, oınaqshyp turady eken», – dep sıpattapty.

Temirbektiń Muraty – kádimgi grafıkamen salynǵan sýret. Ol aqynnyń basyna taqııa kıgizip, bet súıegin sál shyǵyńqy etip beıneledi. Shoqsha saqaldy, qyr muryndy, qyran qabaqty aqyn alys kókjıekke qarap tur. Sál qysyńqylaý kózinen, jumbaqtaý kózqarasynan álde aınalasyndaǵy aǵaıyn-týys pen dos-jaranǵa, álde ózin ógeısitken qatygez qoǵamǵa degen bolmashy mysqyldyń tabyn ańǵaryp úlgeresiń. Endi bir zer salǵanyńda álgi mysqyldyń izi de qalmaı, joǵalyp ketkendeı bolady. «Sonymen, mysqyl bar ma, joq pa?!», – dep daǵdarasyń. Shaǵyn sýrettiń ózi arqyly ol seni ekiudaı kúıge túsiredi. Endeshe, dál osy kóńil-kúı portret salýshynyń táýir sýretshi ekenin aıǵaqtaıdy. Bul Murat qara túnekten sáýle shashyp turǵandaı áser qaldyrady. Saqal-murtynyń uqypty bastyrylýy, shapan óńiriniń jarasymdy qaýsyrylýy aqyn boıyndaǵy tııanaqtylyqty tanytatyndaı. Temirbek áıgili jyr júırigin ómirge kózqarasy qalyptasqan, nıeti túzý, júzi jarqyn, kórgendi kisi retinde keıiptedi. Ol jurtshylyqqa elden kóp ereksheligi joq qarapaıym ǵana Muratty usyndy. Biraq qarabaıyr Muratty emes! Bul ónerdegi qadamyn endi ǵana bastaǵan jas jigit úshin úlken jetistik edi.

* * *

Úsh portret. Úsh Murat. Úsh túrli sheshim. Muhıt Qalımovtyń shoshaıma telpek, tik jaǵaly toqyma kıgen, qaba saqaldy Muraty qaıratker aqynnyń, Ádilqaıyr Jantasovtyń oıýly taqııa, áshekeıli shapan jamylǵan tekti Muraty oıy ozyq, aqyly kemel jampoz jyraýdyń, Temirbek Muhtarovtyń kádýilgi Atyraý qazaqtarynyń arasynan shyǵa kelgen qarapaıym Muraty túnekten jaryqqa zer salǵan jany názik, uıańdaý shaıyrdyń keıpin tanytady. Árıne, talǵamda talas bolmaıdy. Sheberlikte shek joq. Kerek deseńiz, árkimniń óz Muraty bar.

Biz bul maqalamyzda osydan shırek ǵasyr buryn jarııalanǵan konkýrsqa qatysqan toǵyz portrettiń qolymyzǵa túsken úsheýine kóńil aýdardyq. Bálkim, aqynnyń óleń-tolǵaýlarynda «úsh» sany jıi qoldanylatyn bolǵan soń solaı etken shyǵarmyz. Endi osy sýretterdiń qaı-qaısysy da Murat murasyn shırek ǵasyrdan astam ýaqyt boıy zerttep kele jatqan bizdiń nazarymyzdan tys qalmaq emes. Eger joǵaryda aıtylǵandaı, báıgege toǵyz sýretshi qatyssa, onda qalǵan alty sýret te tabylar dep úmittenemiz.  

Ázirge Murattyń «Úsh qııany» sekildi osy úsh portret oı tolǵaýymyzǵa túrtki boldy...

 

Baýyrjan OMARULY,

QR UǴA korrespondent-múshesi,

fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor

 

Sońǵy jańalyqtar