11 Qazan 2018, 12:21 1142 0 Ishki saıasat Aıaýlym SALYQJANOVA

Onlaın-saýda qyzyp tur

 «ıfrly Qazaqstan» memlekettik baǵdarlamasynyń basty maqsaty – qazaqstandyqtardyń ómir sapasyn arttyrý ári ulttyq konomıkany ıfrlandyrý. Qujatty júzege asyrý sheńberinde 2020 jylǵa deıin ınternet qoldanýshylardyń sanyn 80 paıyzǵa deıin arttyrý, turǵyndardyń 95 paıyzyn ıfrlyq xabar taratýmen qamtý, azamattardyń ıfrlyq saýattylyǵyn 80 paıyzǵa deıin arttyrý kózdelýde.

«ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamasynyń negizi 2016 jyly «Zerde» ulttyq holdınginiń bazasynda ázirlengen. «ıfrly Qazaqstan» tek bir ǵana IT salasyn emes, qoǵamdaǵy ózge de salalardy damytýǵa baǵyttalǵan. Ol boıynsha JIÓ-degi IT-sektorynyń úlesin 2020 jylǵa deıin 5 paıyzǵa jetkizý josparlanǵan. Sonymen qatar, IT-sektorynda 150 myń jańa jumys orny ashylyp, dál osy saladaǵy eńbek ónimdiligi 37 paıyzdy qurap otyr. Al halyqtyń ıfrlyq saýattylyǵy 85 paıyzǵa deıin jetkiziletin bolady.

Jobanyń basty maqsaty – el konomıkasynyń básekege qabilettiligin arttyryp, halyqtyń ál-aýqatyn kóterý. Joba negizgi 4 baǵyt boıynsha júzege aspaq. Birinshi baǵyt – aýyl-aımaqty keńjolaqty ınternetpen qamtamasyz etip, Qazaqstannyń tranzıttik áleýetin arttyrý. Ekinshi baǵyt – konomıkanyń salalaryna (kólik jáne logıstıka, densaýlyq saqtaý, bilim berý, aýyl sharýashylyǵy jáne lektrondy saýda) ıfrlyq tehnologııany endirý. Úshinshisi – memlekettik organdar jumysynyń sapasyn arttyrý jáne tórtinshi baǵyt – IT-mamandardy daıarlaý.

Ekinshi baǵytqa, ıaǵnı konomıka salalaryna ıfrlyq tehnologııany endirý degenge búkil álemde qarqyn alyp kele jatqan onlaın-saýdany jatqyzamyz. Onlaın saýda – álemdik konomıkadaǵy jańa trend, saýda jasaýdyń zamanaýı túri. Izdegenińizdi dúken, bazar aralap júrmeı jáne oǵan arnaıy ýaqyt arnamaı, úıde otyryp-aq ınternetten qalaǵan dúnıeńizdi satyp ala alasyz. Ýaqyt únemdeýdiń tamasha múmkindigi. AQSh-ta atalǵan saýdanyń damyp ketkenine biraz bolǵanymen, Qazaqstanda endi-endi qarqyn alýda. Reseıde de onlaın-saýda jaqsy damyǵan. Elimizde júrgizilgen statıstıkalyq málimetke sensek, qazaqstandyqtardyń ınternet saýdalarynyń 90 paıyzǵa jýyǵy sheteldik ınternet-dúkenderde jasalady. Ásirese, arzan baǵada mıllıonnan asa taýar usynatyn qytaıdyń «Alibaba», osyǵan uqsas koreı kosmetıkasy men taýarlaryn satatyn «Joom» ınternet dúkenderine tapsyrys berýshiler kóp. Sondaı-aq, ınstagram jelisi arqyly da Qytaı, Reseıden kıim-keshek, sómke jáne taǵy sol sııaqty zattarǵa tapsyrys berý óte jıi kezdesedi. Bastapqy ekeýinde tapsyrysty jetkizý tegin bolsa, sońǵysynda ústine jetkizip berý aqysy qosylady. Otandyq saýdagerler de ınternettegi áleýmettik jeliler arqyly jarnama jasap, tanylýda. Tipti, qazir tutynýshylar da áleýmettik jeli arqyly izdep, taýyp baratyn bolǵan dúkenderge. Osy tusta onlaın-dúken men onlaın-jarnamanyń aıyrmashylyǵyn bólip qarastyrý qajet. Onlaın-dúken degenimiz – shynaıy dúkeni joq, taýarlaryn jelidegi paraqshaǵa ǵana ornalastyratyn dúken. Taýardy qolmen ustap kórý múmkin emes bul jaǵdaıda. Tapsyrys beresiz, alasyz. Taýar sapasy, túri, túsi siz elestetkennen basqa bolatyn bolsa, sózsiz tutynýshy quqyǵy buzylady. Biraq bizde ınternet saýdasyna arnalǵan zań joq ázirge. Eýropada ınternet arqyly sapasyz taýar satqandarǵa asa iri kólemde aıyppul salynady. Aıyppuldan qoryqqan uıymnyń ádiletti jumys isteıtini anyq. Al uıym ádiletti jumys istese, halyqtyń jappaı onlaın-saýdaǵa senetini belgili. Eki aradaǵy qarym-qatynas jaqsy bolǵanda, bul saýda túriniń el konomıkasyna tıgizetin paıdasy da zor bolmaq. Al bizde ázirge atalmysh saýda júıesinde tutynýshylar quqyǵy álsirep turǵandyqtan, eń alǵashqy jaýapkershilik tutynýshynyń ózine artylady. Demek, kez kelgen zatqa onlaın tapsyrys berer aldynda, satyp alýshy eń aldymen keri baılanysqa nazar aýdarýy tıis. Iaǵnı, kompanııanyń meken-jaıy, telefon nómiri, tipti saýdalaýǵa ruqsat beretin sertıfıkaty kórsetilýi tıis. Onlaın-dúkenderdiń kóbi «satyp alynǵan taýar keri qaıtarylmaıdy jáne aýystyrylmaıdy» dep kórsetip qoıady. Osyǵan da nazar aýdarǵan jón, sebebi bul jaýapkershilikti birden satyp alýshyǵa júktep qoıý degendi meńzeıdi jáne tutynýshy tarapynan birden-bir senimsizdik týǵyzady. Al onlaın-jarnamalaý degenimiz – belgili bir meken-jaıda ornalasqan, halyq kirip, taýardy óz qolymen ustap kóre alatyn taýar dúkenin áleýmettik paraqshaǵa ornalastyrý arqyly tanylý. Qazaqstanda onlaın-jarnamalaý keńinen etek jaıǵan.

Jalpy, onlaın-saýda túrli kedergiler, sheshimin tappaǵan máselelerdiń kóptigine qaramastan, qarqyndy damýda. Óıtkeni ınternet arqyly satý da, satyp alý da – óte yńǵaıly. Bankter de onlaın qyzmetin damyta bastady. Qazir tólem kartasyn ınternet arqyly tapsyrys berip aldyryp, kommýnaldyq qyzmetterdi komıssııasyz yńǵaıly tóleı alasyz. Keıbir bankterdiń janynda ınternet-dúkender jumys istep, onlaın-kredıt berile bastady. Bul onlaın-kommerııanyń usynýshyǵa da, tutynýshyǵa da qolaıly ekenin kórsetedi. Biraq bul salanyń birneshe túıtkili bar. Alǵashqysy – logıstıka. Qazaqstanda halyq sany az, al jeri keń-baıtaq. Osy sebepten satýshylar taýardy óńirlerge jetkizýge qınalady. Aýyldarda tólem kartasyn paıdalaný kórsetkishi tómen. Aqsha alatyn bankomat, tolyqtyratyn termınal joq. Bankterdiń barlyǵy ınternet tólemge múmkindikti qosyp úlgergen joq nemese komıssııa joǵary. Sondyqtan onlaın-saýdanyń «kórigin qyzdyryp» otyrǵandar – iri qalalardyń turǵyndary. Bul máseleni sheshý úshin «Qazposhta» nemese basqa da tasymalmen aınalysatyn kompanııalar jańa servısterdi usynýy jáne halyq arasynda túsindirý jumystaryn júrgizýi kerek.

Ekinshi másele – servıs. Áleýmettik jelilerde bazardaǵy 1000 teńgeniń saǵatyn 10 myń teńgeden satatyndar, oǵan aldanyp qalatyndar bar. Keıbir kishigirim onlaın-dúkenderdiń usynǵan taýarynyń sapasy tómen. Tutynýshylar taýar men aqshasyn keri qaıtara almaıtyn jaǵdaılar kezdesedi. Nátıjesinde, tutynýshylarda onlaın satyp alýǵa senim azaıady. Úshinshi máseleniń tutynýshylarǵa qatysy az, biraq bul da – osy salaǵa qatysty túıtkildiń biri. Statıstıka. Salada kóleńkeli oıynshylar kóp. Instagram sııaqty áleýmettik jeli arqyly satatyndar, bir kúndik saıttar jeterlik. Iri oıynshylardyń ózi jabyq. Naqty bir statıstıkalyq málimetterdi alý qıyn.

Jalpy alǵanda, onlaın-saýda salasynda óte qarqyndy damý bar. Sońǵy 3 jylda onlaın-kommerııa naryǵynda iri oıynshylar paıda boldy. Qarjy toptary, jekelegen bıznesmender ınvestıııa sala bastady. Memleket kásipkerlerge ónimin sheteldik onlaın alańdarda satýǵa múmkindik berip otyr. Qaı jaǵynan alsaq ta, bul naryqtyń damýǵa múmkindigi baryn kórsetedi.

Sońǵy jańalyqtar