13 Qyrkúıek 2018, 12:03 1676 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

ShAHIDTAR RÝHY RIZA BOLSYN DESEK

«Túrkistan» gazetinde qarymdy qalamger, belgili jazýshy, Halyqaralyq «Alash» syılyǵynyń laýreaty Moldahmet Qanazdyń «Aryqbalyq ahıreti» atty  kólemdi maqalasy («Túrkistan» gazeti, №34 (1254), 23 tamyz, 2018 jyl) jarııalandy. Ómiriniń uzaq jyldary men shyǵarmashylyq áleýetin dańqty Janqoja batyr ǵumyrnamasyna arnaǵan jazýshynyń bul eńbegi de sol sabaqty taqyryptyń jańa bir tarmaq órbitken butaǵy ispetti kórindi. Aıtpaǵy tamyrly, derek-maǵlumaty dáıekti bul eńbek kóńilge kóp oı saldy.

Batyr Janqoja babamyzdyń biz biletin ǵumyr-taǵdyryndaǵy eń bir ereýil de qasiretti kezeń – 1856 jyldyń  sońy, 1860 jyldyń basy jáne ómiriniń aqyr sátine sheıingi ýaqyt. Bul kezeń HIH ǵasyrdyń orta sheninde orys jaýgershileri ish ólkelerimizge synalap kirip, sol jylansyrǵaq jyljýdyń boıynda beldi-beldi beketter – «Raıym», «Qazaly», Perovsk bekinisterin kótere qorǵandap, taban tireı ornyǵyp alǵan tusy edi. Sol qatardyń «Qazaly» forposty mańynda 1856-57 jyldary bolǵan batyrdyń el azattyǵy úshin aqtyq shaıqasy, sonan keıingi «árýaq qaıtqan, talap muqalǵan» sharasyz haldiń úsh jyly – áýlıeniń jan qınaǵan jalǵyzdyqta, oı-tolǵaqta ótkizgen asa qıyn ǵumyr-alaby boldy. «Qyzyldyń qumarshyǵyn ǵana janǵa talǵajaý etken», anyǵy, batyr-áýlıeniń myna jalǵandaǵy óz jan-qylýetine, ushan oı tuńǵıyǵyna ketken bir baıyrqa, basalqaly sáti kóriner edi ol. Jamanatqa jamanat jamap, sonan jany semirgen, el qasireti ústinde shen-shekpennen dámeli timiski kóńilder óz pıǵyldarynda jandary jaı tapqan ba – sumdyq qasirettiń salqyn lebi, batyr taǵdyry qandy oqıǵada sheshiler sát tym taqaý qalǵan edi...

Biz tarıhtaǵy talaı ereýil jaıttar men qandy-qasap oqıǵalarǵa ábden qanyqqan oqyrmanbyz. Tipti, myńjyldyqtar oqıǵalaryn kózben kórgendeı sezim men senimde júremiz. Al osydan bir jarym ǵasyr shamasy ǵana buryn, óz tórimizde burqap ótken, shyn máninde tól tarıhymyzda aýqymy zor, máni tereń jaıttardan shala-pula júretinimizdi osy ózimiz asa paryqtaı bermeımiz. Keshirimsiz kemshindigimiz deýge bolar edi. «Qolda bar altynnyń qadirin bilmegennen» de áregirek ústirtindik deý kerek osyny. Qazaq jeriniń keń aýmaǵynda taǵdyr talanyna jazǵan talaı batyrlyq pen erliktiń neshe úlgisin sonaý jastyq shaǵynan beri bastan keship kelgen Janqoja babamyzdyń has batyrlyq hám áýlıelik dárgeıge jetken rýhanı tolymdy tusy – osy jyldar edi. Shyn máninde, qýaty Syrym Datulynyń, Kenesary han kúresiniń qatarynda turǵan, al tereń qasireti men jan tebirenisteri qatparynda, demek, adam janynyń sezimdik ıirimderinde, bálkim, solardyń bárinen tereńirek ketken, rýhanı asa maǵynaly kezeń bul. Zertteýshi úshin, ásirese, jan seıisi – qalamger úshin tereń taqyryp...

Men, oqyrman retinde biraz ýaqyt batyr ǵumyrynyń sońyna halyq qasiretiniń úlken qandy núktesi bop qoıylǵan osy oqıǵany (batyrdyń Qazaly mańyndaǵy sońǵy shaıqasyn) ǵalym T.Shoıynbaevtyń naqty, qysqa málimetteri arqyly janym aýyra qabyldap, sol derekterge biraz tushynyp kelgen adam edim. Al M.Qanaz sózi bul tanymdy buzǵan joq, óz shyndyq-deregimen árirek, bıigirek bir bilik pen tanym tuǵyryna aparyp ornyqtyrǵandaı boldy. Jáne bul avtor jaǵdaıdyń adamdyq bolmysy men adamı syryn qazbalaı aıtyp jetkizdi. Batyrdyń adamdyq bolmysy, adamı syry – áýlıe ómirbaıanyna táýbeli-yqylasty urpaq úshin asa qundy tarap qoı. Bul sezim jazýshynyń alǵashqy «El qorǵany – Er Jákem» (2008 j.), 2014 jyly jaryq kórgen «Janqoja Nurmuhammeduly – 240» kitaptarynyń resmı-qatqyl, tarıhı-kelte, dabyraly batyrlyq oqıǵalar baıandaýlary qatparynan kórkem sóz, kórkemdik órnekteýler, psıhologııalyq zerdeleýlerde shań berip, bastaý ala bastaǵan bir adamı názik tin bolatyn.

Dástúrine berik avtor bul atalmysh maqalasynda da barlyq tarıhı ýáj, derek-dáıek, tipti, daqpyrtty deıdisóz joramaldardy bir destede jaımalap, taǵy da baıypty zerde, saraptaý mehnatyn júrgizgen eken. Arhıvter men derekkózderde birde aıqyn, birde bulyńǵyr ısharalar artyna buqtyrylǵan málimetterdi beri tarta, rettilik pen qısyn tarazysyna sala otyryp, tek aqıqat tuǵyrly shyndyqqa júginedi, aqıqatyna adalynan sóz saptaýǵa tyrysady. Moıyndatar derektilik senimi jáne batyr-áýlıeniń adamı jan qasiretin uǵýdyń qanaǵattaný sezimin ákeletin rýhanı tushyný da osy jaıttardan týyndap jatyr.

«Osydan 160 jyldan asa ýaqyt buryn, Syr boıynda, Qazaly mańyndaǵy Aryqbalyqta patshalyq Reseıge degen halyqtyń yzaly tolqýy shyrqaý shegine jetip, zamanaýı qarýmen jaraqtanǵan, ózinen kúshi basym jaýmen ashyq aıqasqa shyǵyp, qan sýdaı aqqan-dy. Ol – Aryqbalyq ahıreti bolatyn...» degen sózdermen bastalatyn eńbektiń oı-saryny áli de Qazaq shejiresi bederinde anyq, tolyq orny men baǵasyn ala almaǵan, tarıhı-moraldik túıindi tujyrymy jasalmaǵan tarıhı uly oqıǵa, eleýsiz-eskerýsiz ketken esil erler árýaǵy haqyndaǵy kúızelisti kóńilden týyndap jatyr. Másele qordaly da sabaqty. Bir jarııalanym tóńireginde biraz oı qýzata, bizge de qolǵa qalam alǵyzǵan osy salmaqty jaıt.

«Óli árýaq rıza bolmaı, tiri baıymaıdy» degen tájirıbelik ýáji myqty ǵaqylııa da bul jerde óńsiz tartyp turǵan sekildi. Másele Jaratqannyń jalpaq jalǵanynda jer basyp júrgen tirilerdiń moınyndaǵy paryz degen aýyr salmaq bop túsip tur.

Maqalada avtordyń atap kórsetken merzim mejesinen beri de bir jarym ǵasyrdan astam ýaqyt ótipti. Jabýly qazan – áli jabýly... Óz tarıhymyzda biz úshin, urpaq úshin alaqol saıasatqa salatyn jaıttar bolmasa kerek edi. Al Janqoja batyr, áýlıe ómiriniń eń qasiretti kezeńi, tómengi Syr eliniń azattyq jolynda jan berisken asa eleýli kúres oqıǵasy – bederi jermen jeksen bolǵan málimsiz beıitteı kózden de, kóńilden de tym alysta, eleýsizdeý óship bara jatqany qalaı? Bul – ókinishti jaıt! Maqalanyń óz sózimen aıtsaq: «Elim, jurtym dep atqa qonǵan osy árýaqtarymyz soǵys ústinde birden aqıretke jónelgen Aryqbalyq bul kúnderi egis alqaby, mal órisi, tipti, dońyz tuıaǵynyń asty da boldy dep estımin. El aman, jurt tynyshta bizdiń munshalyq boıkúıezdigimizdi ata-babalarymyzdyń adal qandary, ahıretı árýaqtar keshire alar ma eken?»

Sońǵy eki ǵasyr shamasy tarıh oıabyn alsaq, elim dep eńiregen Syrym Datuly kúresi, Kenesary han joryqtary, 1916 jylǵy ult-azattyq qozǵalys, Jeltoqsan kóterilisindeı – qazaq tarıhyndaǵy shoqtyǵy bıik oqıǵa ǵoı bul.

Avtor tarıhı derek-dáıekter arqyly bekemdelgen sol kúndi  – 1857 jyldyń 9 qańtaryn – qazaq azattyǵy jolyndaǵy halyq kúresiniń bir Kúni, Qazaly jerinde bozdaqtardy eske alyp, aza tutyp, rýhtaryna quran baǵyshtaıtyn kún etip belgileýdi usynady. Sonaý árýaqty jerde erler rýhyna eskertkish kóterý máselesin aıtady. Osy tus atalmysh eńbekten taǵy bir úlken pikir suranyp tur: «Bile bilgen jurtqa Qazaly ár úıi, ár kóshesi zamanalardan syr tartqan tutasymen tarıhı qala. Al 1856-1857 jyldardaǵy halyq kóterilisinde qorshaýǵa alynǵan osy qalada – tarıhı oqıǵa oshaǵynda eleýli bir belgi turar bolsa, kóne shahardyń mán-mazmuny odan ári baıı túser edi», – deı kelip, avtor óz ıdeıasyndaǵy rýhı eskertkish-belginiń ózi kóńilde aıshyqtap-bádizdegen naqty tańba, sıpattaryna sheıin baıyptap jetkizip, toqtalyp ótedi.

«Saıyn dalanyń eń sońǵy uly batyry, áýlıe Janqoja ómiri osymen támamdaldy» degen, uly babamyz ǵumyrnamasyna asa tánti orys zertteýshisi I.V. Anıchkovtyń sońǵy sózi bar edi. Silkingen urpaq sanasy sol ókinish sózin joqqa shyǵara, batyr-áýlıeniń el jady men júregindegi rýhı ómirin izgi tilek, ımandy áreketter izdenisterinde kóterip áketkenine jańa tarıhymyz, jalpaq jurtymyz kýá edi. El senimine baǵyp aıtsaq, buǵan árýaq razy! Al sonaý, halyqtyq sıpattaǵy qandy tarıhtyń rýhanı bir tańbasy áli qoıylmaǵany – kóńilge kóleńke salady.

Paryz salmaqty, ıman tekti azamat sózin – zertteýshi-jazýshy M.Qanaz usynysyn qoldap, árýaq rýhyn jerge taptatpaǵan izgi dástúrimizde, «Aryqbalyq qandy qyrǵyny» – qazaq azattyǵy jolyndaǵy halyq kúresiniń shahıd qurbandaryn Qazaly jerinde jadyly el, alǵysty urpaq eske ala táý eter bir qasterli oryn ashylyp, kúni belgilense degen tilekti biz de osy ún qosýymyzben el, basshylyq nazaryna usyndyq.

Arymyzǵa salmaq salǵan bir syndy suraq bizden jaýap kútip jatyr.

 

Saılaýbaı JUBATYRULY,

jazýshy, qoǵam qaıratkeri,

«Parasat» ordeniniń ıegeri

Sońǵy jańalyqtar