13 Sáýir 2018, 15:45 1572 0 Óner Dınara MYŃJASARQYZY

Álem áıelmen ádemi

Belgili jýrnalıst, «Túrkistan» gazetinde talaı jyldan beri qyzmet etip kele jatqan áriptesimiz Tańsulý Aldabergenqyzynyń «Áıelmen álem ádemi» atty kitabynyń tusaýkeser rásimi ótti. Elimizge tanymal qalamgerler men óner qaıratkerleriniń jarlary aıtqan syrǵa toly áńgimesi jınaqtalyp, kitap bolyp shyqty. Bul – jýrnalıstiń buǵan deıin jaryq kórgen «Áıel - Álem» atty eńbeginiń jalǵasy ispettes dúnıe.   

Qazaqstannyń halyq jazýshysy Qaltaı Muhamedjanov «Túrkistan» gazetine basshylyq jasaǵan kezde «Áıel – álem» arnaıy betin ashý ıdeıasyn usynyp, onyń turaqty shyǵyp turýyn qup kóripti. Ol 2001 jyly alǵashqy shyǵarylymyna jazǵan betashar sózinde: «Er – eldiń ıesi, áıel – úıdiń kıesi» degen sóz bar qazaqta. Degenmen de búgingi áıel otbasy, oshaq qasynyń aınalasynda qalyp qoımaı, alysqa qaraıtyn boldy. Bul erlerden erekshelenip, erlermen qatar turyp, erdiń isin istep júr degen sóz emes. Áıel qashanǵydaı ózine tán minezimen, ózine ǵana tán qasıetimen qazaqı tirshiliktiń tamyryna qan quıyp keledi. Áıel baqytty bolsa, bárimiz baqyttymyz» degen eken. Mine, sodan beri áıel janynyń tereń tuńǵıyǵyna boılap, qazaqtyń birtýar azamattarynyń adal jarlarynyń kelbetin ashýǵa tyrysqan Tańsulý Aldabergenqyzy qanshama keıipkermen syrlasty, syr aqtarysty.

Kitaptyń tusaýyn úsh býyn ókili – belgili jazýshy Kámıla Qudabaeva jáne tanymal jýrnalıster Gúlzeınep Sádirqyzy men Gúlzına Bektasova kesti. Avtordyń kitabyn qolyna alǵan jýrnalıst Gúlzeınep Sádirqyzy: «Tańsulýdyń bul kitabyn qalam ustaǵan qyz-kelinshekterdiń, áıel-analardyń aýylyndaǵy eleýli oqıǵa,  kóp jylǵy eńbektiń jemisi dep bilemin. Zadynda, názik jandarǵa, ásirese, qazaqtyń áıeline jaýynger janr sanalatyn jýrnalıstıka salasynda otbasyn da, bala tárbıesin de, aǵaıyn-týǵanǵa baýyrmaldyqty da, dos-jaranmen syılastyq qarym-qatynasty da birge alyp júrse de, báribir bir jaǵy aqsap jatady. Al Tańsulý sonyń bárin birge alyp, bireýin de aqsatpaı júrgen jýrnalıst. Tórt  balany dúnıege ákelip,  olardy ósirip, búginde baqytty áje bolsa, júregin jaryp shyqqan eki kitaby da – rýhanı perzentteri. Ár áıel – bir álem. Mine, sol ár áıeldiń álemin jaratylysy bir áıelden artyq kim túsiner?! Kitapta qansha keıipker bolsa – sonshama óz dara joldary bar taǵdyr ıeleri», – dedi.

Kileń qolyna qalam ustaǵan qyz-kelinshekter bas qosqan shara emin-erkin pikir almasý alańyna aınaldy. Áıel – ana, áıel – jar, áıel – dos. Qashanda erin baǵalap, óz baǵasyn arttyryp otyrǵan áıel qaýymynyń qoǵamdaǵy, shyǵarmashylyq saladaǵy róli týraly áńgimeniń tıegi aǵytyldy. Aqyn-jazýshynyń jary bolýdyń baqytty sátterinen syr shertken kitap keıipkerleri tárbıelik máni zor estelikterimen bólisti.

Al áıel taqyrybyndaǵy shyǵarmalary arqyly oqyrman qaýymnyń júregine jol tapqan jazýshy Beksultan Nurjekeuly kitaptyń alǵysózinde: «Tańsulýdyń suhbattarynan baıqalatyn basty erekshelik: suraı biledi jáne tańdaı biledi. Sondyqtan suhbat bergen adam barynsha aqtaryla sóıleıdi. Mundaǵy jazylǵan san oılar, alýan pikirler, baýyrmaldyq pen otbasylyq jarasymdylyqtar ári súısintedi, ári saǵyndyrady...» dep júrekjardy lebizin bildirgen eken.

Shynynda da, «Áıelmen álem ádemi» – ataqty adamdardyń aýyly men otbasyn aralap qaıtatyn ıgi sapar sekildi eńbek. Úsh bólimnen turatyn kitaptyń birinshi bóliminde suhbattar, ekinshi bólimde ulttyq dástúr men tárbıe jáne otbasy máselelerin qozǵaıtyn maqalalary toptassa, úshinshi bólimde qazaq ónerpazdarynan ár kezde alǵan suhbattary jınaqtalǵan. Kez kelgen keıipkerdiń áńgimesinen ómirde sabaq bolatyn, maqsatqa jetý jolynda úlgi kórsetetin dúnıe taba alasyz. Avtordyń ustanǵan baǵyty da, kitapty shyǵarýdaǵy maqsaty da sol. Osy basqosýda belgili ánshiler Baǵdat Sámedınova, Baıan Saǵymbaeva, Sáýle Janpeıisova ánnen shashý shashyp, ádemi rýhanı keshtiń sánin keltirdi.

 

 

Sońǵy jańalyqtar