28 Aqpan 2018, 22:48 2089 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qazaqtar qonaǵyna tulpar tartqan..

Shyǵys mádenıetine meılinshe den qoıyp, tarıhyn erekshe qulshynyspen zertteýge qulaı berilgen V.V. Velıamınov-Zernovty «Tarıh-ı Rashıdıde» kóterilgen ózine beımálim tyń málimetterdiń moldyǵy, baıandaý júıesi, tarıhı oqıǵalardyń hronıkasy qatty qyzyqtyrǵan. Sondyqtan ol óz zertteýinde Muhammed Huseıinniń Shaıbanı hannyń buıryǵymen 1508 jyly óltirilgenine, al Sultan Saıd hannyń 1533 jyly qaıtys bolǵany týraly derekterge de toqtalyp ótti. Muhammed Haıdardyń 1509-1512 jyldary Z.Babyrdyń qolyna baryp, onyń tárbıesin alǵanyna da toqtaldy. Munyń bári Muhammed Haıdardyń ómirindegi erekshe kezeń bolatyn. 1540 jyldan bastap Dýlatı ómiriniń kashmırlik kezeńi bastaldy. Ol 1540 jyly Kashmır ólkesin Babyrdyń balasy Humaıýnnyń ruqsaty boıynsha beıbit jolmen aldy. Osy ólkeni on jyldan astam derbes bılep, 1551 jyly qastandyqtyń qurbandyǵyna aınaldy. Babyr da, Dýlatı da paıǵambar jasyna jetpeı qaıtys bolǵan.

V.V. Velıamınov-Zernov «Tarıh-ı Rashıdı» 1-kitabynyń 39-taraýynan úzindiler aýdardy. Bul taraýda Esenbuǵa hanǵa ámirlerdiń qarsylyq kórsetýi, Ábilqaıyr hannyń Joshy áýletinen taraıtyn sultandarǵa shabýyl jasaýy baıandalady. Qazaqtarǵa qatysty tyń málimetter! V.V. Velıamınov-Zernovke de eń keregi sol bolatyn, sondyqtan ol bul taraýdy tolyq túrde emes, óziniń zertteýine qajetti-qajetti degen jerlerin parsy tilinen tikeleı aýdaryp aldy. Jánibek pen Kereı sultandar Ábilqaıyr hannyń qysym kórsetýinen yǵysyp, Moǵolstanǵa keldi. Esenbuǵa bulardy jaqsy qarsy alyp, Moǵolstannyń batys jaǵyndaǵy Shý men Qozybasy degen jerdi berdi. Ǵalym orysshasynda: «Otvel ım kraı Djý ı Kozy-Bashı, kotorýıý sostavlıaet zapadnýıý okraıný Mogolıstana» (II chast, str. 139) dep aýdardy. Shýdy Djý dep qate jazyp, onyń ózen ekenin keltirmegen. Qazaq sultandarynyń derbes bılik etý dáýiri 1465 jyldan bastalady. Al 1533 jyly qazaqtar Ózbekstannyń kóp bóligine bıligin júrgizdi. Kereı hannan keıin Buryndyq han boldy, odan soń Jánibek hannyń balasy Qasym han boldy dep aýdarǵan. V.V. Velıamınov-Zernov Qasym hannyń bıligi búkil Deshti Qypshaqqa júrdi, qaraýyndaǵylarynyń sany mıllıonnan asty dep tárjimalaǵan. Odan keıin balasy Mamash, odan soń Qasym hannyń nemere inisi Tahır han bılik etti, onyń bıligi kezinde qazaqtar bytyrap ketti, odan keıin onyń inisi Buıdash han kezinde qazaqtar jıyrma myńdaı bolyp qaldy. «Posle 940 (1533,4) g. ne stalo ı Býıdash, ı vsled za tem kazakı sovershenno ıschezlı», – (str. 140) dep aýdarady. Shyǵystanýshy ǵalym «Tarıh-ı Rashıdıdiń» qazaqtarǵa qatysty, qazaq handaryna baılanysty jerlerin parsy tilinen durys aýdaryp, óz eńbeginde paıdalanǵan, onyń osy parsy tilinen aýdarǵan materıaldary keıinnen qazaq handyǵyn zertteýshi ǵalymdar, tarıhshylar úshin taptyrmaıtyn qundy málimetke aınaldy. Sebebi Qazaq handyǵyna qatysty eń qajetti derekti «Tarıh-ı Rashıdıden» parsy tilinen aýdaryp bergen alǵashqy aýdarmashy osy V.V. Velıamınov-Zernov bolatyn. Qazaq tarıhı ǵylymy onyń bul eńbegine qaryzdar dep bilemiz. Shyǵystanýshy ǵalym 2-kitaptyń 32-taraýyn «O prıklıýchenııah Sýltan Saıd hana» dep aýdarǵan. Sultan Saıd hannyń saıası ómiriniń bastapqy kezeńin, 1512 jylǵy oqıǵany aýdarǵan. Odan keıin 33-taraýda «O kazahah, ıh vladelah, prıchın pochemý ım dano ımıa kazak, ı ıh padenıı» dep aýdarǵan. Parsy tilinen aýdarylǵan teksti qashqar tilindegi aýdarmasymen salystyra otyryp, tolyqtyryp tárjimalaǵan. Máselen: «Gıreı han, Janıbek sýltan ı drýgıe, s nebolshýıý tolpoıý lıýdeı (v Kashgarskom perevode slova: s nebolshýıý tolpoıý lıýdeı propýeny) bejalı ot Abýlhaır hana v Mogolıstan» (str. 151). Shyǵystanýshy ǵalym búkil Deshti Qypshaqqa bıligin júrgizgen Ábilqaı­yr hannan Joshy áýletiniń keıbir sultandary qaýiptene bastaǵanyn bylaı aýdarǵan eken: «Nekotorye sýltany ız roda Djýchıeva, opasaıas s ego storony bedy dlıa sebıa, reshılıs zaranee predotvratıt ee» (str. 151, II chast). V.V.Velıamınov-Zernov Kereı han men Jánibek sultannyń Ábilqaıyrdan jaryla kóshýiniń sebebin naqtyraq aýdaryp jetkize bilgen. Bul tekst Tashkentte jaryqqa shyqqan 1996 jylǵy orys tilindegi basylymda bylaısha tárjimalanypty: «... to nekotorye sýltany ız roda Djýchı, kotorye ýchýıalı nosom pronıatelnostı zapahı bed ot nego, reshılı ego ýbrat» dep aýdarypty (1996g., str. 342). Osy tekstiń qazaqsha aýdarmasy: «Joshy áýletinen shyqqan keıbir timiskishil sultandar odan keler bir páleniń ısin sezip qalyp, ony ornynan taıdyrmaq boldy» (2003j., 305-bet). Shynynda bul jerde sál durys aýdarylmaǵanyn baıqaýǵa bolady. V.V. Velıamınov-Zernov múmkindiginshe parsylyq nusqadaǵy mazmunyn qarapaıym etip dálirek bere bilgen. Biz 1996 jylǵy Tashkent, 2003 jylǵy qazaqsha basylymyndaǵy «timiskishil» degen sózdiń dál berilmegenin eskerip, «Joshy áýletinen shyqqan keıbir sultandar ózderiniń kóregendigimen bir búliktiń bolar ısin sezetin, al [jurt] odan keler báleniń aýyrtpalyǵyn barynsha jeńildetý jolyn oılap qamyǵyp júretin», – dep aýdarǵan edik. («Tarıh-ı Rashıdı», A., 2015. 382-bet).

Shyǵystanýshy ǵalym mátindi aýdarý ústinde sózdiń maǵynasyn, semantıkalyq mánin tereń túsinip sezingenin baıqaısyz, sonyń nátıjesinde sóılemderdiń aýdarylý sapasy da jaqsy ári jatyq. V.V. Velıamınov-Zernov ózi sóz etip qozǵap otyrǵan máselege barynsha jaýapkershilik tanytady, oqyrmandardyń, shyǵystanýshy ǵalymdardyń aldynda eńbeginiń abyroıly bolýyna barynsha kúsh-jiger jumsaıdy. Onyń aýdarmasy erkin oqylady, sebebi ol kóp tildi jetik bildi, ásirese, shyǵys tilderine óte júırik ári suńǵyla, ári stılıst, sóılemderi jatyq bolyp kelýi de zańdylyq edi.

V.V. Velıamınov-Zernov qazaqtarǵa qatysty materıaldy odan ári aýdarýdy maqsat etip, «O sobytııah, slýchıvıhsıa posle bıtvy Sýıýnchık hanom, ı o poezdke Sýltan Saıd hana k Kasım haný» degen taraýyn aýdarady. Bul 2-kitaptyń 34-taraýy bolatyn. 1996 jylǵy Tashkentten shyqqan orys tilindegi basylymda bul taraýdy «Glava 34. Ýpomınanıe o sobytııah, kotorye proızoshlı posle bıtvy Sýındjık hana, ob otezde Sýltan Saıd hana k Kasım haný k kazaham» dep aýdarypty. Al bizdiń jańa aýdarmamyzda bul taraý parsy tilinen: «Súıinshik (Súıindik) hannyń shaıqasynan keıingi bolǵan oqıǵalar týraly. Sultan Saıd hannyń qazaqtarǵa, Qasym hannyń aldyna barýy jaıynda áńgime», – dep aýdaryldy.

M.H. Dýlatı 1513 (14) jyly Saıd hannyń Qasym hanmen Shý boıynda kezdeskenin osy taraýda baıandaıdy. Muhammed Haıdar syrqattanyp, bul kezdesýge qatysa almaı qalady. Biraq Saıd hannyń áńgimesiniń jelisi boıynsha qazaq hanymen kezdesýdi «Tarıh-ı Rashıdıde» tamasha etip sýrettep jazady. Shyn máninde bul shaǵyn taraýdy qysqa novella dese de bolady. Muhammed Haıdar jazýshylyq sheberlikpen osy kezdesý ústindegi Qasym hannyń kelbet-keskinin, onyń ishki dúnıesin, iriligin, taý tulǵasyn ádemi etip sıpattaıdy. Qasym hannyń Saıd hanǵa áńgime ústinde aıtqan sózin V.V. Velıamınov-Zernov: «Kasym, kogda prıvelı loshadeı, obratılsıa k haný ı skazal: «Stepnıakam bez konıa jızn ne v jızn; etı dva konıa dlıa menıa – samye nadejnye ızo vseh; oboıh podarıt ne mogý; no vy – dorogoı gost, vyberıte sebe lıýbogo, tolko drýgogo ostavte mne». Prı etom Kasım opısal dostoınstva oboıh loshadeı», – dep jatyq aýdarǵan (str.166). Qazaq halqynyń qonaq kútý salt-dástúrin, jomarttyǵyn Qasym han beınesi arqyly Dýlatı sheber sýrettegen. Osy sóılemdi ózbekstandyq aýdarmashylar: «Kasım han skazal: «Lıýdı mogýt jıt blagodarıa sıle loshadı. Ý menıa krome etıh dvýh loshadeı, net drýgıh, kotorye ýstraıvalı by menıa, poetomý ıa ne mogý podarıt obeıh. Poskolký Vy ıavlıaetes moım dorogım gostem, vyberıte tý [loshad], kotoraıa ponravıtsıa Vam, a drýgýıý ostavte mne», ı on opısal kajdýıý ız nıh» (1966 g., str. 352). V.V. Velıamınov-Zernov jylqyǵa qatysty «dostoınstva obeıh» degen mátindi kúsheıte túsetin sóz qoldanady, al ózbekstandyq aýdarmashylar: «opısal kajdýıý ız nıh» dep tárjimalaǵan. Osy teksti biz shyǵystanýshy ǵalymnyń aýdarmasynyń maǵynalyq dáldigin salystyra túsý úshin keltirdik. Óıtkeni parsy tilindegi bir teksti eki aýdarmashy da óz betinshe aýdarǵan, aýdarmashylar biriniń sózin biri qaıtalamaıdy.

Biz «Tarıh-ı Rashıdıdiń» jańa aýdarmasynda osy kórinisti bylaısha tárjimaladyq: «Qasym han sózin odan ári jalǵastyryp: «Túz (sahara) halqy – jylqynyń kúsh-qýatyna qaraı tirshilik etedi. Mende osy eki arǵymaqtan basqa ózime laıyq senimdi at joq, sondyqtan ádet-ǵurpymyzǵa oraı ekeýin birdeı sizge tartý ete almaımyn. Al endi siz qadirli qonaǵym bolǵandyqtan, osy ekeýiniń birin tańdap, qabyl alyńyz», – dedi. Ol attardyń árqaısysyn jeke-jeke sıpattap shyqty. [Saıd] han onyń bireýin aldy» (2015, 387-b.).

Saıd hannyń Qasym hanmen kezdesýi jónindegi taraýdy shyǵystanýshy ǵalym ádemi aýdarǵan, M.H. Dýlatıdiń oıyn sheber jetkizgen, oqıǵanyń barysyn satylap, áńgimeniń ishki yrǵaǵyn, Qasym hannyń qımyl-qozǵalysyn orys tiline jaqsy aýdarǵan, aýdarmany tushynyp oqısyz. Saıd han men Qasym hannyń arasyndaǵy jas aıyrmashylyq edáýir, Saıd han otyzdardaǵy jigit bolsa, qazaq hany jetpisterdi alqymdap qalǵan, biraq ekeýiniń arasyndaǵy suhbat syılastyq, qurmet kórsetý, qazaqy salt-dástúrinde qonaq kútý, dostyq jaǵdaıynda ótedi.

Dýlatı Qasym hannyń «Túz halqy jylqynyń kúsh-qýatyna qaraı tirshilik etedi» degen óte tereń maǵynaly sózin keltiredi, osy sóz qazaq halqynyń búkil bolmys-bitiminiń, ómir saltynyń tereń tujyrymy syndy.

V.V. Velıamınov-Zernov Qasym hannyń Saıd handy qymyzben syılaıtyn sátin de orys tiline óte oramdy etip jetkizgen: «Vmeste s tem podnes on emý chashý prevoshodnogo krepkogo kýmyza, ı skazal: «Pozvolte mne ýgostıt vas, eslı vy otvedaete, to sdelaete mne bolshoe odoljenıe» (str. 166). Qymyzǵa qatysty aýdarmashy qoldanǵan «prevoshodnogo krepkogo» degen tirkes ulttyq sýsynymyzdyń erekshe sapasyn kótere túsken. Ádemi, súısinip oqıtyn joldar ǵoı bul. Qymyz dese qazaqtyń qany qyzbaı ma? Aýdarmashy «sharap» degen sózdi de qoldanbaǵan, babyna keltirilgen qymyzdy orys tiline ádemi beınelep, tamasha-aq jetkizgen.

V.V. Velıamınov-Zernov ózi jumysyna paıdalanyp otyrǵan parsy, túrki, qashqar tilderindegi qoljazbalardy muqııat salystyryp, parsy tilindegi mátindi meılinshe maǵynalyq turǵydan aýdarǵan. Onyń aýdarmasy jolma-jol aýdarma emes, tekstologııalyq izdeniske negizdelgen tvorchestvolyq tárjima. Aýdarmasynda orys tiliniń baı múmkindikteri paıdalanylǵan, baıandaýy, sóılemdi erkin jetkizip otyrýy jaǵynan qalamy da ushqyr, aýdarma mátinderdiń ortasynda kishi shrıftpen, petıtpen túsindirme jasap otyrady, oqyrmanǵa, ǵylymı qaýymǵa túsiniktirek bolý úshin. Onyń bul ádisi de oryndy, sebebi bettiń tómengi jaǵyna bul túsindirmeler syımas ta edi.

V.V. Velıamınov-Zernov ǵalym, zertteýshi ǵana emes, kóp tildi erkin meńgergen, zertteý jumystaryna da, aýdarmasyna da boıyndaǵy ǵalymdyq qasıeti men shyǵarmashylyq qabiletin sheber ushtastyra bilgen talantty tulǵa. Ol eńbekqor, óz kásibin, qolǵa alǵan sharýasyn adal atqaratyn obektıvti ǵalym. Ol til arqyly shyǵys mádenıetin boıyna tereń sińirgen izdenimpaz, óz isine jan-dúnıesimen barynsha berilgen naǵyz patrıot, ónege tutatyn ǵulama.

«Tarıh-ı Rashıdıdi» óz zertteýlerine aýdaryp paıdalana otyryp, ǵalym shyǵys mádenıetine, onyń tarıhyna tereńdep den qoıdy. Onyń aýdarmasy men zertteýinen Qazaq tarıhyna degen erekshe bir súıispenshilikti de sezinbeý múmkin emes. Sh.Ýálıhanovtaı daryndy uly dalanyń perzentine dostyq, ǵalymdyq, azamattyq súıispenshiligi qandaı bıik bolsa, ózi qulaı unatqan «Tarıh-ı Rashıdıdiń» avtory Muhammed Haıdar myrzaǵa degen uly qurmeti de aıryqsha bolǵanyn onyń tamasha zertteýinen anyq ta aıqyn baıqaımyz, sezinemiz de.

V.V. Velıamınov-Zernov óziniń tórt tomnan turatyn belgili zertteý eńbegi arqyly qazaqtyń uly perzenti Muhammed Haıdardy Otanyna, týǵan eline qaıta oraltty. Ol M.H. Dýlatı murasyn zertteý, aýdarý arqyly Reseıdiń ǵylymı, zııaly qaýymyna Qazaq handyǵynyń saıası arenaǵa qaı jyly shyqqanyn aıtty, qazaq memlekettiliginiń tarıhyn jazyp, kózi qaraqty qaýymnyń nazaryn aýdardy. Qazaq handyǵynyń da ósý, órkendeý dáýirin, sodan keıin quldyraý, álsireý kezeńderin hronologııalyq turǵydan tereń paıymdady. Ol qazaqqa otar, mádenı damý jaǵynan artta qalǵan halyq dep qaramady, bir kezdegi órkenıettiń bastaýynda turǵan dástúri berik halyq dep tanyp bildi. Shyn máninde, Muhammed Haıdar myrzanyń uly eńbegi ataqty shyǵystanýshy ǵalymnyń rýhyn kóterip, onyń shyǵys eline degen kózqarasyn túbegeıli ózgertip jibergenin baıqamaý múmkin emes. «Tarıh-ı Rashıdıdi» aýdarý ústinde onyń ishteı túlegeni zertteý jumysynyń mazmunynan baıqalady.

Shyǵys mádenıetin zertteý onyń boıynda shyǵys halyqtaryna, eń aldymen qazaq halqyna degen súıispenshiligin eseleı tústi.

Onyń Oraz Muhammed sııaqty Qasym handyǵynyń talantty hanynyń ómirin zertteý jolyndaǵy ǵylymı soqpaǵy Qadyrǵalı Jalaıyrdy tereń zertteýge alyp kelse, al Oraz Muhammedtiń ata tegin zertteý jumysy «Tarıh-ı Rashıdı» syndy uly muramen keziktirdi.

Bul kitap V.V. Velıamınov-Zernovtyń ómirindegi, bálkim, alǵashqy ushyrasqan kórkem til, aqyndyq shabyt, ǵalymdyq júıelilikpen tereń negizdelip jazylǵan teńdessiz shyǵarma da edi deýge bolady. Oǵan sebep XVI ǵasyrda jazylǵan mundaı keń tynysty, ushan-teńiz tarıhı qundylyqtar, dúnıeni dúr silkindirgen tarıhı oqıǵalar tereń sýrettelip baıandalǵan kórkem ádebı-memýarlyq shyǵarma Eýropa jerinde joq bolatyn. Eki-úsh ǵasyrdaı ýaqyt ótkennen keıin baryp qana mundaı muralar jazyla bastady.

Muhammed Haıdar myrza 1499 jyly dúnıege kelgen bolsa, orystyń uly aqyny A.S. Pýshkınniń ózi 1799 jyly – úsh ǵasyr ótken soń týypty.

Al M.H. Dýlatı odan úsh ǵasyr buryn Uly Moǵol ımperııasynyń padıshahy Z.Babyrmen shyǵys elinde uly reformany júzege asyryp, qaıta órleý dáýiriniń negizin qalap jatty. Olar shyǵys órkenıetiniń bastaýynda turǵan tulǵa boldy, adamzat balasynyń aqyl-oıy men mádenıetin sarqylmas qazynamen baıytty. «Babyrname» men «Tarıh-ı Rashıdıdi» boıyna sińirgen V.V. Velıamınov-Zernov bul eki uly parasat ıesindeı qaıratker tulǵalardyń Shyǵys pen Batysta da dúnıege áli kele qoımaǵanyn jaqsy bildi, sondyqtan da ol «Tarıh-ı Rashıdı» syndy muranyń barlyǵyna qatty qýandy ári mundaı rýhanı qazynaǵa tánti de boldy. Bul týyndynyń óz zertteýine qajetti taraýlaryn qulaı berilip, qyzyǵa súısinip oqyp, erekshe súıispenshilikpen qulshyna aýdarýy da sol sebepten edi.

V.V. Velıamınov-Zernov ekinshi aýdarǵan taraýdy «O novoı poezdka hana (Sýltan Saıda) v Mogolıstan, o tom kak on otvel nazad mongolov ız Mogolıstana v Kashgar, ı o nekotoryh sobytııah slýchıvshıhsıa v to vremıa» dep aýdarǵan. Bul Tashkentte shyqqan orys tilindegi basylymda 76-taraý dep alynǵan. Tashkenttik aýdarmada «Poslednıaıa poezdka hana v Mogolıstan, pereselenıe mogolov ız Mogolıstana v Kashgar ı nekotorye sobytııa, ımevshıe mesto v te dnı». V.V. Velıamınov-Zernov aýdarmasynda Rashıd sultan 1525 jyly Moǵolstanda bolǵan edi, 1526 jyly Qashqarǵa keldi dep jylyn dál kórsetip aýdarsa, ózbekstandyq aýdarmada jyly kórsetilmegen. Osy taraýdy V.V. Velıamınov-Zernov qazaqtarǵa qatysty taraý bolǵandyqtan asa mán berip aýdarǵan, onyń ústine túsindirme berip, onda taldaý jasaıdy. Onyń bul túsindirmesi, joǵaryda aıtqandaı, kitabynyń ishinde teksten keıin petıtpen terilip berilgen, onyń bul ádisi oıyn dáleldeý úshin óte durys qoldanylǵan, sonymen qatar ózi aýdarǵan tekstiń parsysha, qashqar (uıǵyr) tilindegi nusqasyn da bergen, munysy zertteýshiler úshin qajet bolǵan jaǵdaıda, paıdalansyn degen maqsattan týǵan.

Osy taraýda Tahır han jaǵdaıdyń ózgerýine baılanysty Moǵolstanǵa ketýge májbúr bolǵanyn, sodan ol Qashqarǵa kelgenin, bul jerdegi qyrǵyzdardyń jartysy oǵan qosylyp, myna jaǵdaıdan Rashıd sultan qorqyp, qys sońynda Atbasyǵa qaraı jylystaıdy. Atbasyǵa jetpeı Saıd han balasy Rashıd sultanmen kezigedi. Rashıd sultannyń janyndaǵy qyrǵyzdar Moǵolstannyń shyǵys jaǵyna ózbektermen birge ketken qyrǵyzdarǵa qosylmaq bolady.

Saıd han Qashqarǵa baryp, qyrǵyzdardy Atbasyǵa alyp keledi de, ózi Qashqarǵa ketedi. Al Muhammed Haıdardy Moǵolstanǵa qaldyrdy. Saıd han beıbit kelisimge kelýge dánekershi bolsyn dep nemere ápkesi Sultan Nıgar hanymdy alyp kelgin dep tapsyrma berip, Muhammed Haıdar myrzany Qashqarǵa jiberedi. «Tarıh-ı Rashıdıdiń» avtory qaıta oralǵanǵa deıin qyrǵyzdardyń ózbekterden bólinip shyqqanyn esitip, olardy ózine qaratýdy maqsat etedi de, joryqqa Aqsaıdan shyǵady. Bir beketteı jer júrgende jolda Rashıd sultan aýyryp qalady. Sol jaqta Qoja Nura da júrgen eken, bul belgili kemel ǵulama bolatyn. Onyń aty-jónin ózbekstandyq aýdarmashylar Qoja Nuran dep alǵan, al V.V. Velıamınov-Zernov ony Qoja Nura dep parsylyq transkrıpııadan túsirgen, biz de «Tarıh-ı Rashıdıdiń» dýshanbelik parsylyq nusqasy boıynsha Qoja Nura dep berdik. Osy Qoja Nuranyń shıpaly deminen Rashıd Sultan úsh kúnde aıyǵyp ketti dep jazady Muhammed Haıdar myrza.

Qoja Nuraǵa kitaptyń sońǵy taraýlarynda M.H. Dýlatı arnaıy toqtalady – ol bólek áńgimeniń taqyryby. Qoja Nuranyń shıpaly demin V.V. Velıamınov-Zernov: «Blagodarıa prısýtstvııý ı molıtvam svıatogo bolezn v trı dnıa sovershenno prekratılas» (II chast, str. 199). Al ózbekstandyq aýdarmada: «Kogda ego blagoslovennaıa noga ı ojıvlıaıýee dyhanıe dostıglı togo mesta, to bolezn v trı dnıa smenılas vyzdorovlenıem», – dep tárjimalanǵan (1996 g., str.476). Shyǵystanýshy ǵalymnyń aýdarmasy túp nusqany dál bere alǵan ári ol shyǵystyq em-domnyń ereksheligi jóninde jaqsy biletindigin baıqaımyz, «Molıtvam svıatogo» degen sóılemi Qoja Nuranyń shıpalyq demin dál beretin tirkes dep sanaımyz, ózbekstandyq aýdarma da jatyq berilgenin atap ótý kerek.

Osy taraýda Tahır hannyń janynda (bir mıllıondaı adamnan) eki júz myńdaı adam qalǵan edi dep, jazady kitap avtory, hannyń bıligi quldyraı bastaǵan bolatyn. Ol óte qatygez bolǵandyqtan qasyndaǵy adamdar kete bastaǵan edi. Jurt onyń qatygezdigine sebepshi inisi Ábilqasym sultan dep sanap, ony óltirdi de, sodan birden Tahır handy tastap, bytyrap ketti. Ol balasy ekeýi jalǵyz qalyp, sodan qyrǵyzdarǵa baryp qosyldy. Bul habardy Saıd han Qashqarda estıdi. Moǵoldar hanǵa endi Moǵolstanda qalý qaýipti, sebebi qyrǵyzdar ózbekterge (qazaqtarǵa) baryp qosyldy, olardyń sany óte kóp, qarsy shyǵý qıyn dep úgitteı bastaıdy. V.V. Velıamınov-Zernov moǵoldar degendi monǵoldar dep shatastyryp aýdarady (str.202). Han sodan keıin moǵoldardyń bárin Rashıd sultanmen birge Qashqarǵa kóshirtedi.

V.V. Velıamınov-Zernov qyrǵyz-qaısaq dep bizdiń jazyp júrgenimiz Muhammed Haıdardyń qazaqtary bolatyn dep kórsetedi óziniń túsindirmesinde. Al qazaqtar naǵyz qyrǵyzdarmen eshqandaı qatysy joq dep jazady, qazaqtardy qyrǵyzdarmen shatastyrmaý kerektigin aıtady. Shyǵystanýshy ǵalym «Tarıh-ı Rashıdıdiń» eki birdeı qoljazba nusqasyn tereń zerttegeni sondaı, asa mańyzdy degen máselege basa mán berip, tipti, «Tarıh-ı Rashıdıde» naqtylap, ashyǵyraq baıandalmaǵan mátinderge deıin nazar aýdarady. Ol túsindirmesinde: «Eslı avtor «Tarıh-ı Rashıdı» pıshet, chto ego Kazakı okolo 940 (1533,4) godý ıschezlı sovershenno, to on vyrazılsıa slıshkom rezko. Ego kazakı ne ıschezlı, a tolko na vremıa soshlı so seny. Imenno onı, a ne kakıe-lıbo drýgıe Kazakı-predkı nyneshnyh Kazakov, ılı, chto toje, Kırgız-Kaısakov» (str.228).

Mine, «Tarıh-ı Rashıdıdi» aýdarýshynyń jasaǵan shynaıy qorytyndysy aına-qatesiz durys bolatyn. Óıtkeni onyń qyrǵyz-qaısaqtardyń búgingi qazaqtar ekenine eshqandaı kúmáni bolmady. Ol: «1456 jyldan 1537-38 jyldardyń aralyǵynda, osy seksen jyldaǵy Muhammed Haıdardyń basty keıipkerleri: Joshylyq Kereı men Jánibek, sirá, baýyrlas, biraq kimniń balasy ekeni belgisiz. 1456 jyldar shamasynda ómir súrgen, Kereıdiń balasy Buryndyq, Jánibektiń balalary Ádik pen Qasym, Ádiktiń balasy Tahır», – dep jazady shyǵystanýshy ǵalym.

«Muhammed Haıdar jazǵan Jánibek pen Ádik, Qasym handyǵynyń burynǵy qyrǵyz-qaısaq hanzadasy Oraz Muhammedtiń ata tek shejiresinde aıtylatyn sol Baraqtyń balasy Jádiktiń ózi», – dep jazdy V.V.Velıamınov-Zernov. Sóıtip V.V. Velıamınov-Zernov Oraz Muhammedtiń ata-babalarynyń M.H. Dýlatı jazyp otyrǵan Jánibek pen Ádik ekenin anyqtaıdy da, buǵan eshqandaı kúdik keltirmeıdi. Bul shyǵystanýshy úshin úlken jańalyq boldy, «Tarıh-ı Rashıdı» avtorynyń shyǵarmasyna qaltqysyz senýiniń de negizinde ózi anyqtaǵan osynaý tarıhı derekter jatqan edi.

Sonymen talantty ǵalym, kórnekti shyǵystanýshy ǵulama V.V. Velıamınov-Zernovtyń biz toqtalyp otyrǵan eńbeginiń tarıhı mańyzy nede degen suraqqa toqtalyp óteıik.

Birinshiden, V.V. Velıamınov-Zernov eń alǵash Reseı ǵalymdarynyń ishinde «Tarıh-ı Rashıdıge» nazar aýdaryp, óziniń irgeli zertteý jumysyna eń senimdi derek kózi retinde paıdalandy.

Ekinshiden, shyǵystanýshy ǵalym «Tarıh-ı Rashıdıdiń» qazaqtar, qazaq handary týraly baıandalatyn taraýlaryn alǵash ret parsy tilinen – túpnusqasynan orys tiline aýdardy. Sóıtip, ol «Tarıh-ı Rashıdıdi» alǵash zertteýshi ári onyń taraýlaryn aýdarǵan ǵalym retinde ǵylymı ortaǵa tanyldy.

Úshinshiden, V.V. Velıamınov-Zernov M.H. Dýlatıdiń «Tarıh-ı Rashıdı» atty kitabyna qatysty, bul eńbekti óz zertteý eń­bekterinde paıdalanǵan, soǵan súıengen shyǵys ǵalym-jazýshylarynyń shyǵarmalaryna izdenisiniń arnalaryn asha túsý úshin arnaıy toqtalady, kóptegen ǵalymdardyń eńbekterin atap ótedi, munyń «Tarıh-ı Rashıdıdiń» tarıhı mańyzyn kórsetýde zor mańyzy bar edi.

Tórtinshiden, V.V. Velıamınov-Zernov «Tarıh-ı Rashıdıdi» aýdara otyryp, M.H. Dýlatıdiń ata tegin, ómiri men qyzmetin zerttedi, sonymen qatar Reseı memleketindegi Qasym handyǵynyń, onyń hany qazaq Oraz Muhammedtiń ata tegin, shejiresin zerttep, qazaqtyń hanzadasy han tuqymynan taralǵanyn dáleldeı tústi. «Tarıh-ı Rashıdıdi» ol úshin eń mańyzdy tarıhı shyǵarma, qundy tarıhı derek kózi boldy, shyn máninde shyǵystanýshy ǵalym úshin bul teńdessiz, baǵa jetkisiz eńbek edi.

V.V. Velıamınov-Zernov Qasym handyǵyn, onyń hany Oraz Muhammed ómirin zertteý arqyly Qazaq handaryna qatysty kóptegen derek kózderin saralap, óte qundy málimetterdi óz zertteýinde keltirdi, onyń eńbeginde bizge beımálim, tyń dúnıeler mol bolatyn. Sondyqtan, ol «Tarıh-ı Rashıdıdi» aýdarýshy ǵana emes, onyń avtorynyń saıası, shyǵarmashylyq, tarıhı ómirin zertteýshi ǵalym da boldy. V.V.Velıamınov-Zernovtyń eńbegi arqyly orys tildi ǵalymdar, zertteýshiler qazaq jazýshysy M.H. Dýlatıdiń tarıhı eńbegin tanyp bildi. Qazaqtyń belgili tarıhshylary M.Tynyshbaev, S.Asfendıarov, T.Rysqulov ózderiniń eńbekterinde V.V. Velıamınov-Zernov aýdarǵan «Tarıh-ı Rashıdıde» aıtylatyn tarıhı málimetterdi paıdalandy. Al jazýshy-tarıhshy M.Maǵaýınniń «Alasapyran» atty tarıhı romanyna osy V.V. Velıamınov-Zernovtyń eńbegi negizgi tarıhı derek kózi, oqıǵalardyń arqaýy boldy. Ókinishke qaraı, osyndaı asa qundy eńbek osy ýaqytqa deıin qaıta basylǵan emes, qozǵaýsyz qalyp keledi.

V.V. Velıamınov-Zernovtyń eńbegi sheteldik shyǵystanýshylar, orıentalıster úshin óte baǵaly kitap boldy. Ol alǵashqy dýlatıtanýshylardyń biri retinde baǵalanyp, zerttelýge tıis dep sanaımyz. Onyń M.H. Dýlatı týraly zertteýleri men «Tarıh-ı Rashıdıdiń» qazaqtarǵa qatysty birneshe taraýlaryn parsy tilinen tikeleı orys tiline jatyq etip aýdaryp, zerttep, nasıhattaýy bul eńbekti ǵylymı aınalymǵa qosyp, joǵary baǵalaýy zertteýshiler úshin ónegeli, taǵylymdy is bolyp qala bermek.

 

Muhtar Qazybek,

jazýshy, dýlatıtanýshy

 

Sońǵy jańalyqtar