16 Qarasha 2017, 10:42 1307 0 Ekonomıka Anar LEPESOVA

Balbyraǵan baǵlan eti

Indýstrıaldy-ınnovaııalyq damýdyń 2015-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasyndaǵy basym baǵyttardyń biri – óńdeý ónerkásibin barynsha damytý. Bul maqsatta óńirlerde naqty sharalar qolǵa alynyp, elimizge sheteldik ınvestorlar kóptep kele bastady. Máselen, Almaty oblysynda olardyń qatysýymen 19 joba júzege asýda. Qolǵa alynǵan ister nátıjeli bolsa, aldaǵy ýaqytta Ile aýdanynda 2 iri et óńdeý kesheni iske qosylady.

Sheteldik ınvestorlar bul maqsatqa 23 mlrd teńgeden astam qarjy saldy. Oblystyq kásipkerlik jáne ındýstrıaldy-ınnovaııalyq damý basqarmasynyń basshysy Marjan Murattyń aıtýynsha, Almaty oblysynda 4 mıllıon qoı bar. Biraq túlik etin óńdeý óndirisi jaqsy damymaǵan. Jańa kásiporyndar osy olqylyqtyń ornyn toltyrmaq. 2 et óńdeý kesheni 600-ge jýyq adamdy turaqty jumyspen qamtamasyz etedi. Onda maldyń etimen qosa júni jáne terisine deıin óńdelmek. Tolyq óńdeý ıkly boıynsha jumys isteıtin bul zaýyttar kórshiles Jambyl jáne Ońtústik Qazaqstan oblystaryna da qyzmet kórsetetin bolady.

Et óńdeý ónerkásibin damytý jumystary Aqmola oblysynda da qarqyndy júrgizilýde. Alǵashqy nátıjeleri kóńil kónshiterlik. Máselen, Aqkól qalasyndaǵy bıyl kóktemde ǵana iske qosylǵan shaǵyn et óńdeý zaýyty qazir Astanaǵa aıyna 2 tonnaǵa jýyq shujyq jóneltip otyr. Bul – óndirilgen ónimniń 75 paıyzy. Al qalǵany Aqmola jáne Qaraǵandy oblystaryna satylady.

Nebári jarty jyldyń ishinde kásiporyn birshama jetistikterge jetip úlgergen. Atap aıtqanda, zaýyt osy aıdyń basynda Almaty qalasynda ótken kásibı degýstaııa baıqaýynyń bas júldesin ıelendi. Astana qalasynan júz shaqyrym qashyqtyqtaǵy bul zaýyt Aqkól qalasynyń shetkeri aýmaǵynda ónimdi tasymaldaýǵa yńǵaıly bolý úshin kúre jolǵa jaqyn jerde ornalasqan. Qazir munda 20 shaqty adam eńbek etedi. Solardyń biri – tehnolog Andreı Franevtiń jumysy kásiporyndaǵy mańyzdy qyzmetterdiń biri. Tipti, ol zaýytqa jumys istegen alty aıdyń ishinde shujyqtyń birneshe jańa túrin oılap tapqan.

– Bizde óndirilgen shujyqtardyń 70 paıyzy memlekettik standarttarǵa saı shyǵarylsa, qalǵan 30 paıyzy – ózimizdiń shyǵarmashylyq jumys. Sondaı 7 túrli shujyq qazir tutynýshylardyń kóńilinen shyǵyp júr. Jalpy, qazir ehta shujyq ónimderiniń 16 túri shyǵarylady. Aldaǵy ýaqytta olardyń qataryn jartylaı daıyn ónimdermen de tolyqtyrý josparlanyp otyr, ‒ deıdi zaýyt tehnology Andreı Franev.

Kásiporyn basshysy Vıktor Efımovtyń aıtýynsha, aldaǵy ýaqytta kásiporyn ónimniń túrlerin de, kólemin de kóbeıtpek. Zaýyt aldyndaǵy eń úlken mindet – jylyna 200 tonnadan astam ónim óndirý. Óndiris oshaǵy bul mejeni 2018 jyly eńseremiz dep otyr. Aımaq suranysyn qanaǵattandyryp qana qoımaı, sheteldik naryqqa jol salý da kásiporyn kózdegen maqsattardyń biri.

Batys Qazaqstan oblysyndaǵy «Batys Marqa Lamb» JShS úshin de eksportqa ónim shyǵarý bir kezderi arman bolǵan edi. Qajyrly eńbektiń arqasynda kásiporyn búginde Reseıden bólek, Iran, Qytaı naryǵyn baǵyndyryp úlgerdi. Zaýyt tamyz aıynda alǵash ret ózi daıyndaǵan 18 tonna jańa soıylǵan baǵlan qozy etin Tegeranǵa jóneltti. Aqjaıyq aýdanynyń ortalyǵynda ornalasqan «Batys Marqa Lamb» JShS ókili Raqymjan Smaǵululynyń aıtýynsha, qazaqstandyq óndiris orny Irandaǵy et ónimi boıynsha eń iri «Sanaıe» kompanııasymen kelisimshart jasasqan.

– Biz Iran eline tuńǵysh ret eksportqa et shyǵaryp otyrmyz. Irandyq áriptesterimizben jasasqan kelisimshart boıynsha aldaǵy bir jyl ishinde 1500 tonna tońazytylǵan qozy etin jetkizýimiz kerek. «Sanaıe» kompanııasynyń basshylyǵy etti aptasyna úsh ret jóneltýimizdi talap etip otyr. Buǵan biz de tehnıkalyq turǵydan daıynbyz, – deıdi Raqymjan Smaǵululy.

Jylyna 5 myń tonnaǵa deıin tońazytylǵan qozy etin daıyndaı alatyn qýaty bar kásiporyn 2015 jyly iske qosylǵan bolatyn. Jalpy quny 2,8 mlrd teńgege baǵalanǵan kásiporynda 1,6 mlrd teńgeniń qural-jabdyǵy ornatylǵan. Bes gektar aýmaqty alyp jatqan óndiristik keshende bári de tolyǵymen avtomattandyrylǵan. Mal soıý jáne et óńdeý jelisinde qoı soıýdan bastap et óńdeýge deıingi joǵary tehnologııalyq talaptar saqtalady. Aýysymyna 1 400 bas qoı soıylady. Daıyn ónim tapsyrys berýshige tońazytylǵan túrde nemese jiliktelip, qorapqa salynǵan kúıinde jetkiziledi. Munda 3 aıdan 1 jasqa deıingi qozy soıylyp, etin muzda qatyrmaı, tońazytyp qana vakýýmdy qaptamada saqtaıdy. Mundaı tásilmen saqtalǵan jas et tabıǵı qundylyǵyn joımaı, óte dámdiligimen tutynýshy talǵamynan shyǵady eken.

– Qazaqstandaǵy mal eti óte qunarly. Sondyqtan eki el arasyndaǵy dostyq baılanysty paıdalanyp, áriptestik qatynas ornatyp otyrmyz. Aptasyna úsh márte marqa etin qabyldaýdy josparlap otyrmyz. Bul jumys jyl boıyna jalǵasady. Mundaı áriptestik eki jaqqa da tıimdi dep oılaımyz, – deıdi ırandyq kompanııanyń ókili Hadı Hadadze.

Irandyq kompanııamen yntymaqtastyq ornaýyna, Elbasynyń Iran Islam Respýblıkasyna issaparmen baryp, sol eldiń basshylyǵymen kezdesýi, sonyń nátıjesinde eki el arasyndaǵy qatynastyń odan ári bekýi sebep boldy. Ekinshiden, óńirde mal sharýashylyǵy jaqsy damyǵan. Aımaqtaǵy et ónimderiniń sapasy kópke málim. Endi turaqty tutynýshylar qataryn kóbeıtip, otandyq ónimdi shetel naryǵyna turaqty túrde eksporttaý úshin qajetti jaǵdaılar jasalmaq.

Sońǵy jańalyqtar