28 Qyrkúıek, 17:07 597 0 Bilim Araılym Bımendıeva

Aǵylshyn kelisimshart quqyǵyna arnalǵan eńbek qazaq tilinde jaryq kórdi

Osydan eki jyl buryn Bı-bı-sı telearnasynyń jýrnalısi Stıven Sakýr Qazaqstanǵa kelip, elimiz týraly reportaj jasaǵan.

Tilshi jaqynda qurylǵan «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵyna arnaıy baryp, aǵylshyn quqyǵy qaǵıdalaryn basshylyqqa alatyn osy uıymnyń qyzmetkerlerimen kezdesti. Sonda Sakýr myrza sóz arasynda Qazaqstanda aǵylshyn quqyǵy qaǵıdalaryn oıdaǵydaı iske asyrýǵa bolatynyna kúmán keltirgen edi. «Bizdiń elde ózge quqyqtyq júıege tán erejelerdi tıimdi qoldanýǵa bola ma?» degen suraq týyndaıtyny zańdy. Desek te, aǵylshyn quqyǵynyń orny bólek.

Qazir aǵylshyn tiliniń halyqaralyq qatynas tiline aınalǵanyn, al iskerlik baılanys ornatatyn, mámile jasasatyn taraptardyń kóp jaǵdaıda aǵylshyn quqyǵy (ortaq quqyq) erejelerine senim artatynyn eskerý qajet. Mundaı úrdisten Qazaqstan da tys qalǵan joq. «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń óz qyzmetinde ortaq quqyq qaǵıdalaryna júginetini, ortalyqtyń resmı tili – aǵylshyn tili bolyp belgilengeni soǵan aıǵaq.

Qalaı bolǵanda da, qazir aqparattyq keńistikte «aǵylshyn quqyǵy», «ortaq quqyq», «aǵylshyn sottary» t.s.s. tirkester burynǵydan jıi ushyrasatyn boldy. Aǵylshyn quqyǵy ásirese kelisimshart quqyǵy salasynyń damýyna úlken yqpal etti. Qazaqstanda aǵylshyn quqyǵyna, atap aıtqanda kelisimshart quqyǵyna, qyzmet babymen bolsyn, jalpy málimet alý maqsatynda bolsyn, qyzyǵýshylyq tanytatyndar sany artpasa, azaıa qoımas.

Aýdarma arqyly osy salanyń qyr-syryn túsindirip, negizgi uǵymdary men termınderin qazaqshalaý qajet ekeni de daýsyz. Osy rette memlekettik «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasynyń «Jańa gýmanıtarlyq bilim. Qazaq tilindegi 100 jańa oqýlyq» jobasy aıasynda tanymal quqyqtanýshy Nıl Endrıýstiń «Kelisimshart erejeleri: Aǵylshyn quqyǵyna túsinikteme» atty eńbegi qazaq tiline aýdarylyp basyldy.

Bul kitap – qazaq tilinde aǵylshyn kelisimshart quqyǵy jóninde júıeli túrde málimet beretin tuńǵysh monografııa. Endi aýdarmashy tájirıbesine, aǵylshyn kelisimshart quqyǵy termınderin aýdarý erekshelikterine toqtalyp ótsek.

Quqyq, zań mátinderi ózge ádebı mátinderden, eń aldymen, leksıkalyq quramymen erekshelenip turady. Quqyq salasynyń qalyptasqan, mamandarǵa túsinikti, belgili bir uǵymdy dál sıpattap beretin óz termınderi bar. Zań mátinderi osyndaı termınderge baı.

Osy saladaǵy aǵylshyn termınderin qazaq tiline aýdarýdaǵy basty qıyndyq eki eldiń quqyqtyq júıeleriniń ártúrli bolýymen baılanysty. Bir-birine uqsamaıtyn quqyqtyq júıelerdi salystyra zerttep, zań mátinderin aýdarýǵa kirisetin adam sol eki júıeni eriksiz «kelistirýge» umtylǵandaı bolady.

Aýdarma barysynda birden kózge túsetin jaıt – jalpy qoldanystaǵy aǵylshyn sózderiniń zań mátinderinde ádetten tys maǵynada jumsalýy (mysaly, instrument – aspap, qural emes, resmı qujat; action – áreket emes, talap-aryz). Aǵylshynnyń authority degen sózi ádette «ókilettik», «bılik», «bedel» nemese «ókiletti organ», keıde «ruqsat» degen maǵynany bildiredi. Al aǵylshyn quqyǵynda bul sóz «sot sheshimi», «preedent» degen maǵynada qoldanylady. Authority termıni tek sot sheshimderin ǵana emes, sonymen qatar zańdardy, jarlyqtar men ákimshilik qaýlylardy da qamtıdy. Osylardy jınaqtap, authority termınin kontekstke qaraı «quqyqtyń qaınar kózi» dep te aýdarýǵa bolady.

Aǵylshyn kelisimshart quqyǵynyń contract (kelisimshart) offer (oferta) acceptance (akept) sııaqty negizgi uǵymdarymen qatar consideration degen tirek termıni bar. Eki ne odan kóp taraptyń kelisimshart jasasý jaıy sóz bolatyn mátinderde osy consideration termıni jıi ushyrasady. Jalpylama maǵynada bul sóz bir nárseni «muqııat qaraý», «talqylaý», «oı eleginen ótkizý» degendi bildiredi. Al kelisimshart quqyǵynda bul sóz kelisýshi taraptyń qarsy tarap paıdasyna qandaı da bir áreketke barýǵa (barmaýǵa), aqy tóleýge t.b. mindettemesin bildiredi. Qazaq tilindegi termınologııalyq sózdikterde, normatıvtik-quqyqtyq aktilerde bul termınniń «yńǵaılaspa qanaǵattandyrý», «qarsy usynym» (qarsy tarapqa degen maǵynada), «bir-birine bir nárse berý» degen balamalary kezdesedi.

Aǵylshyn tilindegi zań termınderiniń deni, sonyń ishinde jańa ǵana atalyp ótken tirek termınderi – latyn, franýz tilinen engen kirme sózder. Qazirgi quqyq salasynyń sózdik qoryna kirgen franýz sózderi aǵylshyn tiline beıimdelip, tańbalanýy men dybystalýy jaǵynan ózgeriske ushyraǵan. Degenmen latyn sózderiniń birazy mundaı ózgeriske túspeı, sol qalpynda jazylyp, aıtylyp júrgen jaıy bar. Aǵylshyn tilinde qandaı da bir quqyqtyq uǵymdy, doktrınany latyn sózderi men sóz tirkesteri kómegimen qysqa da nusqa jetkizýdiń dástúri berik saqtalyp keledi. Mysaly: pacta sunt servanda (lat. «sharttar oryndalýy tıis» – sharttyń mindetti kúshi); prima facie (lat. «bir qaraǵanda» – basqasha dálel, teristeıtin aıǵaq keltirilmese, durys, shyn dep qabyldanatyn derek, tujyrym); quantum meruit (lat. «atqarylǵan jumysqa ádil aqy tóleý» – kórsetiletin qyzmetter úshin tólenetin soma sol qyzmetterdiń obektıvti qunyn eskerip eseptelýi tıis); dictum (kópshe túri dicta – isti qaraǵan sýdıanyń normatıvtik sheshimge jatpaıtyn paıymy. Dictum sotta qaralǵan istiń máni boıynsha shyǵarylǵan sheshimge jatpaıdy, degenmen basqa sýdıalar oǵan mindetti túrde kóńil bóledi, is boıynsha sheshim shyǵarǵanda basshylyqqa alady).

Aǵylshyn tilindegi zań mátinderinde dýblet sózder de az emes, mysaly: terms and conditions, null and void t.b. Osyndaı maǵynalas sózderdiń qatar turyp, dýblet retinde qoldanylýy – quqyq tiline tán stıldik erekshelik. Kezinde kirme sózdiń maǵynasyn naqtylaı túsý úshin qasyna dál sondaı maǵyna beretin balamasy jazylǵan. Aǵylshyn dýbletteri osylaı paıda bolǵan degen tujyrym bar. Osy jaıtty eskerip, atalǵan tirkesterdi qazaq tiline bir sózben-aq aýdarýǵa bolady: terms and conditions – talaptar men sharttar emes, talaptar (bul tirkes kelisimshart talaptaryn bildiredi); null and void – mańyzsyz jáne zańdyq kúshi joq emes, jaramsyz nemese zańdyq kúshi joq (bul da kelisimshartqa qatysty aıtylatyn tirkes).

Endi osy termınderdi aýdarý tásilderine toqtalyp ótsek. Jalpy, zań mátinderin aýdarý kórkem aýdarmaǵa tán tapqyrlyq pen tehnıkalyq aýdarmaǵa tán termınologııalyq dáldikti talap etedi desek, artyq aıtqan emes. Aýdarmanyń ózge salalarynda qoldanylatyn ádis-tásilder zań termınderin aýdarýda da qoldanylady. Quqyq salasyndaǵy aýdarmada jıi qoldanylatyn mynadaı tásilderdi bólip kórsetýge bolady: sózbe-sóz aýdarý (kalkalaý), transferenııa (transkrıpııa), balama tabý, sıpattaý jáne túsindirme berý.

Sózbe-sóz aýdarý (kalkalaý) – aýdarmanyń eń kóne ári eń qarapaıym tásili. Ol – termınologııadaǵy qıyndyqtardy eńserýdiń keń taraǵan amaly. Aǵylshyn kelisimshart quqyǵy ortaq quqyq júıesine kiredi. Mundaǵy «ortaq quqyq» – aǵylshynnyń common law degen termıniniń sózbe-sóz aýdarmasy. Alaıda bul termınniń qazaq tilindegi resmı qujattarda «jalpy quqyq» dep orys tilinen («obee pravo») sózbe-sóz aýdarylǵan, oqyrmandy shatastyratyn nusqasy da kezdesedi. Osy common sózi aǵylshyn quqyǵynyń búkil Anglııaǵa (zań júzinde Anglııa men Ýelske) ortaq ekenin bildirip turǵandyqtan, «ortaq quqyq» degen nusqanyń durys ekenin atap ótý qajet.

Transferenııa (keıde bul ádisti transkrıpııa dep te ataıdy). Bul – túpnusqa tildegi sózdiń aýdarma tilinde (ózimizdiń quqyqtyq júıede) balamasy tabylmaǵanda qoldanylatyn tásil. Iaǵnı shetel termıni aýdarma tiline transferenııalanady – kirme sózge aınalady. Mysaly: estoppel – estoppel (narazylyq bildirý quqyǵynan aıyrý); magistrate – magıstrat (Anglııa men Ýelste birinshi, tómengi ınstanııa sottarynyń sýdıasy, tatýlastyrýshy sýdıa); precedent – preedent (sottyń buryn qaralǵan is boıynsha shyǵarǵan sheshimi, osy sheshimge basqalardyń silteme jasap, ony basshylyqqa alýy); representor – reprezentor (málimdeme jasaǵan, qarsy tarapty sendirgen tarap). Aýdarma tiline shetel sózderiniń enýine qarsylyq bildirip júrgen mamandardyń bul tásildi quptaı qoımas. Bul tásilge júginýge májbúr bolǵan aýdarmashylar ózderiniń «jeńilgenin» moıyndaǵandaı bolady-mys. Qup. Degenmen aýdarmada transferenııa (transkrıpııa) ádisin qoldanbasqa bolmaıtyn jaǵdaılardyń da bar ekenin esten shyǵarmaǵan jón. Bul tásil saýda belgilerin, adam attaryn, toponımderdi, merzimdi basylym attaryn, kompanııa attaryn t.b. durys jetkizýdiń birden-bir quraly.

Shetel termınderin qyzmet aıasyna, sıpatyna qaraı aýdarýdyń taǵy bir keń taraǵan ádisi – balama tabý. Durys balama tabýdyń bir joly – mádenı sıpaty bar sózdi, shet eldiń quqyqtyq júıesine tán termındi aýdarma tilinde túpnusqadaǵy mádenı sıpatynan aıyrý, jalpylama sıpattaǵy sózge aýystyrý. Máselen, aǵylshyndardyń quqyqtyq leksıkonynda tribunal degen sóz bar. Bul sóz qazaq tilinde de qoldanylady. Alaıda bizde bul sóz, kóbinese, áskerı qylmyskerlerdi jaýapqa tartý maqsatynda arnaıy qurylǵan sot organyn – tótenshe sotty bildiredi (mysaly, Nıýrnberg trıbýnaly, Gaaga trıbýnaly). Sondyqtan aǵylshyn tilindegi mátinde kórsetilgen sot organynyń atalǵan tótenshe sottarǵa qatysy joq ekeni belgili bolsa, tribunal termınin «trıbýnal» dep kirme sózge aınaldyrmaı, ózimizge túsinikti «sot», «arnaıy ıýrısdıkııa soty» dep aýdarǵan durys. Óıtkeni aǵylshyn tilinde tribunal sózi túrli deńgeıdegi sottardy bildiretin jıyntyq termın retinde qoldanylady. Sondaı-aq bul termın kontekstke qaraı «sýdıa» nemese «arbıtrajdyq sot» sózderiniń sınonımi retinde jumsalýy múmkin, mysaly: Employment Appeal Tribunal – Eńbek daýlary jónindegi apellıaııalyq sot.

Zań termınderin sıpatyna qaraı balamasyn taýyp, anyqtama berip aýdarýǵa da bolady. Aǵylshyn kelisimshart quqyǵynda taraptar jasasqan mámile mindetti túrde jazbasha rásimdelýi kerek degen jalpy talap joq. Kelisimsharttardyń keıbir túrleri ǵana (mysaly, jer satý, jerge menshik quqyǵyn tabystaý týraly mámileler) jazbasha jasalýy tıis. Mundaı kelisimsharttardy deed, keıde specialty dep ataıdy. Bulardy «dıd», «speshaltı» dep transkrıpııalamaı, qazaq oqyrmandaryna túsinikti bolatyn tirkester arqyly aýdaryp, túpnusqa sózdi qasyna jaqshaǵa alyp jazýǵa bolady: resmı shart, resmı kelisimshart (deed, specialty). Resmı sharttyń  covenant degen de ataýy bar, ony qazaqsha «mór basylǵan shart» dep berýge bolady.

Aýdarma barysynda shetel termınderi men uǵymdarynyń bizdiń quqyqtyq júıede, normatıvtik-quqyqtyq aktilerde qoldanylatyn maǵynalas nusqalaryna da kóńil bólýge týra keledi. Biraq aýdarmada birizdilik saqtaımyz degenge salynyp, termınderdiń bárin avtomatty túrde bizdegi balamalarmen almastyryp tastaýǵa bolmaıdy. Máselen, «arbıtraj» (arbitration) sózin alaıyq. Qazaq tilindegi normatıvtik-quqyqtyq aktilerde «arbıtraj» sóziniń «tórelik» degen aýdarmasy qoldanylady («tórelik sot»). Aǵylshyn kelisimshart quqyǵyna arnalǵan bul eńbekte atalǵan termındi qoldanýdyń sheteldik (halyqaralyq) tájirıbesin eskerýdi jón kórip, sondaı-aq onyń qazaq tilinde, atap aıtqanda kásibı ortada, Qazaqstan qol qoıǵan halyqaralyq sharttarda, mamandandyrylǵan uıymdardyń ataýlarynda da keńinen qoldanylatyn túsinikti termın ekenin eskerip (Qazaqstandyq halyqaralyq arbıtraj, AHQO Halyqaralyq arbıtraj ortalyǵy), aýdarmada «arbıtraj» degen nusqany qaldyrdyq.

Kórip otyrǵanymyzdaı, aýdarma daıyn balamany oılanbaı qoldanýdy emes, izdenýdi, bar balamalardy salystyryp taldaýdy, ishinen jumys maqsatyna, aýdarylatyn qujat mazmunyna saı keletin ońtaıly nusqany anyqtaýdy qajet etedi. Osyndaı júıeli jumys durys jolǵa qoıylyp, qyzyǵýshylyq tanytqan barlyq taraptardyń qoldaýyn tabady degen úmittemiz.

Erlan Ysqaqov, aýdarmashy

Sońǵy jańalyqtar