24 Qyrkúıek, 18:53 948 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Qazaq handyǵy tarıhyn júıelegen ǵalym

Ataqty Áz-Jánibek han bir joly óziniń ýázirlerine: «Dúnıede ne ólmeıdi?», – dep saýal qoısa kerek. Hannyń suraǵyna ýázirleri biraýyzdan «Aǵyn sý ólmeıdi, asqar taý ólmeıdi, Aspanda aı men kún ólmeıdi, Álemde qara jer ólmeıdi»  dep jaýap beripti. Sonda Jırenshe sheshen bárine qarsy shyǵyp: «Aǵyn sýdyń ólgeni, alty aı qysta qatqany, Asqar taýdyń ólgeni, basyn  bulttyń japqany, Aı men kúnniń ólgeni, eńkeıip baryp batqany, Qara jerdiń ólgeni, qar astynda jatqany.  Ajal degen atqan oq, bir Allanyń qaqpany, Dúnıede ne ólmeıdi? Jaqsynyń aty ólmeıdi, ǵalymnyń haty ólmeıdi», – degen eken. Mine, osyndaı atqa laıyqty tulǵamyz,  Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti Tarıh, arheologııa jáne etnologııa fakýltetiniń Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń meńgerýshisi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor – Bereket Baqytjanuly Káribaev.

Ǵylymmen aınalysyp, tarıhı derekter men arhıv qujattarymen jumys isteý jáne stýdentterge dáris berip, ǵylym men bilimdi ushtastyra bilý ońaı sharýa emes. Al ǵalym aǵa­myz osy eki salany qatar alyp júrgen búgin­gi kúndegi biregeı tulǵalardyń biri dep baǵa bersek, artyq aıtqandyq emes.

Qyzylorda qalasyndaǵy polıteh­nı­kýmda bilimin jalǵastyrady. Ony tá­mam­daǵan­nan keıin, 1983-1985 jyldary Keńes ás­keri qatarynda qyzmet atqarady. Keńes ás­keri qatarynda qyzmet atqaryp júrgen kezi­niń ózinde de KSRO tarıhy men saıasatyn óte jaqsy, ári tarıhı turǵydan taldaı bil­gendigin mynadaı oqıǵadan baıqaýǵa bolady. Bir­de Lenın bólmesine shamamen 80-ge jýyq jaýyngerlerge dáris ótip jatqan kapıtan sabaǵyna birneshe áskerı shendi adamdar ki­r­ip keledi. Olardyń ishinde sol ýaqytta Odaq­qa belgili general da bar edi. General: «So­vet úkimeti basshysynyń 1983 jylǵy soń­ǵy málimdemesin kim aıtady?» dep suraq qoıyp, báriniń nazaryn ózine aýdarady. Ge­neral suraqty ekinshi ret qaıtalap qoıady. Bi­raq ta Lenın bólmesine jınalǵan ofı­er­ler men otyrǵan birde-bir jaýynger jaýap bermedi. Úshinshi ret suraǵanda qatar­da­ǵy jaýynger Bereket Baqytjanuly orny­nan turyp, aldymen ózin tanystyryp, soń­ǵy qabyldaǵan Qaýlynyń tórt pýnktin aı­typ beredi. Jaýyngerdiń jaýabyna rıza bol­ǵan general Bereket Baqytjanulyna áskerı alǵys jarııalaıdy.

1985 jyly ásker qatarynda bolyp, jaýyngerlik boryshyn ótep kelgen bolashaq ǵalym aǵamyz S.M.Kırov atyndaǵy Qazaq Mem­lekettik ýnıversıtetiniń tarıh fa­kýl­tetine tórt pánnen emtıhan tapsyryp, 1-shi kýrs stýdenti atandy. Jas stýdenttiń ta­rıhshy-ǵalym bolyp qalyptasýyna ýnı­versıtet qabyrǵasynda dáris bergen pro­fessor-oqytýshy ǵalymdardyń septigi mol bol­dy. Sol bir stýdenttik shaqta tarıh pá­ni­nen kirispe dáris ótken Á.Hasenovke «Aǵaı siz dáris barysynda kóp aıtqan «qazaq» sózi qandaı maǵyna beredi?, Ol sóz qashan paıda bolǵan? jáne Qazaq handyǵy qashan qurylǵan?», – degen birneshe suraq qoıady. Sol kezde ustazy: «Bul máseleler áli kúnge deıin tarıh ǵylymynda tolyq zerttelip naq­tylanbaǵan, sondyqtan bolashaq tarıh­shy, ǵalym bolatyn sendersińder, ony zert­teý senderdiń úlesterinde», – dep jaýap berip­ti. Bolashaq ǵalym osy sátten bastap Qazaq handyǵynyń tarıhyn zertteýdi al­dy­na masat etip qoıady. Stýdent kezinde ǵy­­­­lymı izdenister men tarıhı derek­kóz­deri­­men jumys isteýi, stýdentter arasynda óte­tin ǵylymı konferenııalarda baıan­dama jasap, aldyńǵy oryndardy ıelenýi bo­lashaq ǵalymnyń ǵylymı kózqarasy men zertteý ádisin qalyptastyrdy.

1990 jyly «tarıh jáne qoǵamtaný pán­deri­niń oqytýshysy» mamandyǵy boıynsha úzdik dıplommen ýnıversıtetti aıaqtaıdy. Bolashaǵynan úmit kútken fakýltettiń pro­fessor-oqytýshylary ony jas maman re­tinde tarıh fakýltetiniń Qazaq KSR ta­rıhy kafedrasyna assıstent qyzmetine alady. Sol kezden kúni búginge deıin Bereket Baqytjanuly atalmysh kafedrada oqytý­shylyq qyzmet atqaryp keledi. Ol assıs­tent, aǵa oqytýshy, doent, professor syn­dy qyzmettik satylardan ótti. 2016 jyl­dan beri ýnıversıtettegi Qazaqstan ta­rıhy kafedrasynyń meńgerýshisi qyz­metin atqaryp keledi.

Kafedradaǵy alǵashqy qyzmet jyl­daryn­da oǵan ustazdary ǵylymı-zertteý jumystarymen aınalysýdyń, dıssertaııa ta­qyrybyn tańdaýdyń qajet ekenin esker­tedi. Marqum professor N.Masanov: «Eger ejelgi jáne ortaǵasyrlardaǵy Qazaqstan tarıhynyń máselelerimen aınalysatyn bolsań, onda sol kezeńderdiń jazba derek­te­rin júıeli túrde jetik bilýiń kerek», – dep keńes beredi. Ustazynyń aqylynan soń, 2–3 jyl boıyna ǵylymı aınalymdarǵa túsirilgen Qazaqstan tarıhynyń barlyq derekterin jınap, tanysady. Ǵalymnyń eń al­ǵashqy maqalasy «XV ǵ. sońy – XVI ǵ. ba­syndaǵy Orta Azııadaǵy oqıǵalarǵa baı­la­nys­ty Qazaq handyǵynyń júrgizgen syrt­qy saıasaty» atty taqyryppen 1993 jyly ýnıversıtet qabyrǵasynda jańadan ǵana tarıh serııasymen shyǵa bastaǵan «Ha­bar­shy» jýrnalynyń №1 sanynda jaryq kóredi. Osy sátten bastap ǵalym aǵamyzdyń ǵylymı maqalalary merzimdi basylymdarda jıi jarııalana bastaıdy. Ol 1996 jyly UǴA akademıgi, professor B.Kómekovtiń ǵy­lymı jetekshiligimen «XV ǵ. sońy – XVI ǵ. I shı­regindegi Qazaq handyǵynyń Maýeren­nahr memleketterimen saıası qarym-qa­ty­nasy» atty taqyrypta kandıdattyq dıs­ser­taııasyn sátti qorǵady. 1999 jyly doent ataǵyna ıe bolady. Al 2010 jyly  UǴA akademıgi B.Kómekovtiń ǵylymı keńes­shiligimen «Qazaq handyǵynyń qurylý ta­rıhy» atty taqyrypta doktorlyq dıs­ser­taııasyn qorǵap, 2011 jyly professor ataǵyn alady.

B.Káribaev jalpy sany 600-den astam ǵy­lymı, ǵylymı-kópshilik jumystar men oqý, oqý-ádistemelik quraldardyń avtory. Onyń ishinde jeke monografııalyq kitap­tyń, 40-tan asa avtorlyq ujymmen jazyl­ǵan kitaptardyń, 4 tarıhı anımaııalyq fılm­niń senarııiniń avtory.

Ǵalym aǵamyz óziniń doktorlyq dıssertaııasyn jazýda aldyna negizgi bes prınıpti qoıdy. Birinshiden, qazaq handyǵynyń qurylý tarıhy Qazaqstanda jazylýy kerek, ekinshiden Qazaqstan aza­maty jazý kerek, úshinshiden qazaq tilinde ja­zylý kerek, tórtinshiden Ulttyq ýnı­ver­sıtettiń ǵylymı keńesinde qorǵalyp, be­sinshiden ulttyq sıpaty bar belgili bas­padan kitap bolyp jaryqqa shyǵarý kerek de­gen prınıpterdi oryndady. Kezinde tarıhshylar Qazaq handyǵynyń qurylǵan mer­zimine qatysty túrli boljamdar ja­sa­ǵany tarıhtan belgili. Sondyqtan ǵa­lym aǵamyz zertteýshiler keltirgen bol­jamdardyń árqaısyna jeke-jeke toqtalyp, olardy «nege ǵylymı orta qabyldamady?» degen suraqqa jaýap izdedi, zerttedi jáne tal­daý jasady. Alaıda osy derekterdiń bári­niń núktesin qoıyp, óziniń nusqasyn dálel­degen aǵamyzdyń ustazy Klavdııa Pıýlına bolatyn. Ol barlyq boljam­dar­dy zertteı kele M.H.Dýlatı jazyp qal­dyr­ǵan derekterdi negiz etip aldy. Al M.H.Dýlatı «qazaq sultandarynyń bılik ete bastaýy Hıjranyń 870 jyldary bastalady» dep jazady. Bul bizdiń jyl sanaýymyz boıynsha 1465–1466 jyldarǵa sáıkes keledi. Mine, «us­tazy myqtynyń, ustamy myqty» degen­deı, ǵalym aǵamyz ustazynyń pikiri jáne kóptegen izdenistiń nátıjesinde jınaǵan de­rekteri boıynsha dáleldep shyqty. Elba­sy, Tuńǵysh Prezıdenti N. Nazarbaev osy derekke súıene otyryp, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyn atap ótý týraly sheshimge keldi.

Bereket Baqytjanuly 1998 jyly «Ege­men Qazaqstan» gazetiniń tapsyrysymen Qa­zaq tarıhyndaǵy Kereı han, Jánibek han, Bu­ryndyq han, Qasym han jáne t.b.jeke ta­rıhı tulǵalarǵa baılanysty serııaly ja­rııalanymdar jarııalady. Sóıtip, 1998 jyl­dyń aıaǵynda «Egemen Qazaqstan» gaze­tiniń tarıhshylar arasynda tuńǵysh laý­rea­ty atandy. 2015 jyly «Kitap mádenıetin damytýǵa qosqan zor úlesi úshin» altyn me­dalimen jáne «2015 jylǵy JOO úzdik oqy­týshysy» medalimen marapattaldy. 2016 jyly «Qurmet» ordenimen marapattaldy. Sonymen birge «Jalańtós batyr», «Buharbaı batyr» jáne taǵy basqa on shaqty medal­dary­nyń ıegeri. B.B.Káribaev 2015 jyly Qa­zaq handyǵynyń 550 jyldyǵynyń mere­kesin daıyndaý jáne ótkizý jóninde quryl­ǵan úkimetaralyq komıssııanyń qu­ra­mynda ju­mys istedi. 2017–2019 ál-Fa­rabı atyn­daǵy QazUÝ janyndaǵy «ta­rıh», «ar­heo­logııa jáne etnologııa» jáne «túr­kolo­gııa» ma­mandyqtary boıynsha fılosofııa dok­tory (PhD) ǵylymı dárejesin beretin ǵy­lymı keńestiń tóraǵasy, al 2018–2020 jyl­dary Ulttyq ǵylymı keńestiń múshesi bo­lyp istedi. B.Káribaev 50-ge jýyq halyq­aralyq jáne respýblıkalyq ǵylymı kon­ferenııalarǵa qatysyp, onda XIII–XVIII ǵa­syrdaǵy Qazaqstan tarıhynyń etnıka­lyq, saıası, memlekettilik tarıhy másele­leri, qazaq tarıhyndaǵy tulǵalar tarıhy jó­nin­de baıandamalar jasady.

Ǵalym aǵamyz tek Qazaq handyǵynyń qu­rylý tarıhyn zertteýmen shektelip qal­ǵan joq, onyń zertteý dıapazony aýqymdy. Ol HIII ǵasyrdan – HVIII ǵasyrlar aralyǵyn qamtıtyn, zertteýdi qajet etetin ózekti má­selelermen aınalysýda, atap aıtsaq Al­tyn Orda dáýirindegi saıası, etnıkalyq, jeke tulǵalar tarıhy, XIV–XV ǵǵ. Qazaqstan aý­maǵyndaǵy memlekettik qurylymdar tarı­hy, Qazaq handyǵynyń qurylýy men kúsheıýi tarıhy, XV–XVIII ǵǵ. qazaq tarı­hynyń máseleleri, Qazaq etnogenezi men «qazaq» etnonıminiń máseleleri, Qazaq tarı­hyndaǵy tulǵalar ta­rı­hy, Qazaqstan aýma­ǵyndaǵy mem­le­kettilik tarıhy. Bereket Baqytjanulynyń zertteýinen týyndaǵan eńbektiń kólemi mol, mazmuny tereń ári ózekti. Onyń zertteýleri nátıjesinde dú­nıege kelgen ǵylymı murasy sanalatyn eń­bekteri qazaq tarıhyndaǵy qundy eńbek­ter.

Elýdi eńsergen el aǵasy 2020 jyldyń ta­myz aıynda Ulttyq Ǵylym Akademııa­sy­nyń akademıgi atandy.

 

Gúlnár Qozǵanbaeva,

ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Qazaqstan tarıhy kafedrasynyń doenti, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

Sońǵy jańalyqtar