24 Qyrkúıek, 12:57 584 0 Zań Ahmet ÓMIRZAQ

Qarý saýdasyna «qamqorlyq» jasap júrgen kim?

«Saýda muraty – utý» desek te, saýdalaýǵa bolmaıtyn nárseler bar, máselen, memlekettik qu­pııany satý, adam saýdasy, qarý saýdasy degen sekildi. Biraq esil-dertin mol baılyq alyp, aq­shaǵa qunyqqandar eshbir qylmystan shimirikpeı zańdy buzyp, tipti memleket qaýipsizdigine zor nuqsan keltirip jatady. Bul oraıda, sońǵy jyldary elimizde qarý satýǵa baılanysty derekterdiń ara-tura bolsa da baıqalyp qalyp jatatyny alańdatarlyq jaǵdaı.

Árıne, álemde qarý saýdasy joq emes, biraq onyń bári memleketaralyq kelisimderge saı júrgiziledi. Al eger sol qarýdy memle­kettiń baqylaýynsyz jeke adamdar satatyn bolsa, ol – qylmys. Biraq zańsyz qarý-jaraq satýmen aınalysatyndar ony jaqsy biledi, sóıte tura qaýipti saýdaǵa táýekel etip, qylmystyq iske qol urady.

Zańsyz qarý saýdasyn iri uıymdasqan qyl­mystyq toptar uıymdastyratyny belgili. Óıtkeni elden qarýdy jasyryn alyp shyǵý, ony ózge elder arqyly belgilengen jerge jetkizý ońaı emes. Munyń báriniń aldyn ala isti búge-shigesine deıin oılastyrý arqyly júzege asatynyn boljaýǵa bolady. Sebebi bul ispen aınalysý asa qaýipti.

Degenmen, Qazaqstanda jurtqa málim bolyp jatqan qarý satýǵa baıla­nys­­ty aqparattarda elimizdiń bedeline nuq­san keltirerlikteı daýly ister bol­ma­ǵa­nymen, ózge elderde beti ashylǵan keıbir qyl­mystyq isterge qazaqstandyqtardyń qatysy barlyǵy kóńilge kirbiń túsirip jatady. Máselen, osydan 11 jyl buryn Taı­­­­landtyń Bangkok áýejaıynda ustalǵan Il-76 ushaǵynyń bortynda 35 tonna qarý-ja­raq bolǵan. Ony basynda Qazaqstanǵa tıesili dep aıtylǵanmen, keıin ushaqtyń buryn bizdiń eldiń reestrinde bolǵany jáne ushaq ustalmastan eki aı buryn Grýzııaǵa satylǵany anyqtaldy. Alaıda ekıpajdyń bes múshesiniń (bireýi Belarýs azamaty) tór­teýi Qazaqstan azamattary bolyp shyq­qan. Árıne, ekıpaj músheleriniń ushaqtaǵy qarý-jaraqqa qatysy bolmaýy múmkin, biraq olardyń elimizdiń azamattary retinde álemge belgili bolýy ózge elderdi tiksintkeni anyq.

Qarý-jaraq satý qylmysyna baılanysy kóp jaǵdaıda qolǵa túsetin-der – shetten kelip, elimizge qarý saýdalaıtyndar bolyp shyǵady. 2009 jyly elimizdiń arnaýly qyzmet ókilderi Izraıl azamaty Borıs Sheıkmandy zańsyz qarý satýmen aınalysty degen dálelmen tutqyndady. Araǵa bir apta salyp bul jaıynda Izraıl qorǵanys ónerkásibi ókili sol eldiń «Maarıv» gazetine suhbat berip, Sheınkmannyń Qazaqstanda ızraıldyq «Soltam», TAAS, «Elbıt» jáne «Aeronotıks» sııaqty birneshe iri áskerı-ónerkásiptik keshen kásipor­ny­nyń atynan qyzmet etip júrgeni jaıynda aıtqan. Onyń málimdeýinshe, «2007, 2008 jyl­dary atalǵan fırmalarmen 300 mıllıon dollarlyq saýda kelisimin jasasý ar­qyly Qazaqstan Reseı men Amerıkada joq jańa qarý-jaraqtarǵa ıe bolǵan» kó­rinedi. Keıin belgili bolǵanyndaı, 1991 jyl­ǵa deıin Qazaqstanda turǵan 61 jastaǵy Bo­rıs Sheınkman keıin otbasymen Izraılge qonys aýdarýyna qaramastan ózi kó­bine Qazaqstanda turyp kelgen eken.

Sheınkman isine baılanysty sol tusta buryn Qazaqstannyń qor­ǵa­nys vıe-mınıstri bolǵan general-leıtenant Qajymurat Maermanov ta ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń qyzmetkerleri tarapynan ustalǵan edi. Ol Qazaqstanǵa ız­raıl­dik áskerı kásipornynyń múddesin kóz­dep kelgen Borıs Sheınkmanmen ja­sal­ǵan qarý-jaraq kelisiminde zań buzý­shy­lyq­tarǵa jol bergen, para alǵan dep aıyptaldy. Degenmen, eki eldiń arasyndaǵy tutqyn­dar almasý jaıyndaǵy kelisimge oraı, Sheınkman jazasyn óz elinde óteýge Izraıl tarapyna tapsyrylǵan. Bul is bizdiń ás­kerı­­­lerdiń arasynda Otannan góri óz bas paı­dasyn kózdeıtin shendilerdiń bar ekenin kór­setken jaǵymsyz jaǵdaı boldy.

Keıbir qarý satýshylar Qazaqstandy shetelge qarý-jaraq ótkizetin dáliz re­tinde paıdalanǵysy keletini bar. Mysaly, osydan eki jyl buryn Aqtaýda Qa­zaq­stan arqyly Iranǵa qarý-jaraq ótkizbek bol­ǵan Ázirbaıjan azamaty qolǵa túsken. Ol qarý satý kezinde ustalǵan. Tergeý kezinde ol óziniń kinásizdigin dáleldep, alǵashqy sot­ta aqtalyp shyqqan. Degenmen prokýra­tý­ra ókilderiniń talap etýimen is qaıta qa­ra­lyp, onyń qarý satýdy uıymdas­tyr­ǵa­ny áshkerelenip, alty jyldaı ýaqytqa sot­talǵan.

Áreketterin qansha jasyryn ja­sa­ǵanymen zańsyz qarý-jaraq saý­da­syn qyzdyratyndar arnaýly oryndardyń na­zarynan tys qalýy qıyn. Ótken jyly Ulttyq qaýipsizdik komıteti Almaty, Shymkent jáne Qyzylorda qalalarynda atys qarýyn zańsyz satýmen aınalysqan qyl­mys­tyq toptardy quryqtady. Olardyń 8 Kalashnıkov avtomaty jáne 2 tapanshany sat­qany jáne  destrýktıvti dinı aǵymdardy ustanýshy jáne qylmys álemi ókilderimen tu­raqty baılanysy bar adamdar ekeni anyq­talǵan. Solaısha, qabyldanǵan shara­lardyń nátıjesinde qarý-jaraq pen oq-dárilerdi Qazaqstan aý­maǵyna ákelý jáne ótkizýdiń zańsyz ar­nasynyń joly kesilgen.

Syrttan zańsyz túrde qarý satyp alý­shylar men syrtqa qarý satý­shy­lardyń agressııalyq áreketter jasap, el ishinde búlik shyǵarýdy kózdeıtini aıdan anyq. Osydan úsh jyl buryn Almatyda adam­dardy tóńkeris jasaýǵa shaqyrǵan top, po­lıeılerge jáne sheneýnikterge jospar qu­ryp, uzaq ýaqyt daıyndalǵan. Keıin olar qu­ryqtalǵan soń olardyń josparlary, shabýyldy qalaı uıymdastyrmaq bolǵany týraly aıtqandary jarııalandy. Olar aldymen qaltaly azamattardy qorqytyp-úrkitip qarjy bopsalaýdy, sóıtip qolyna túsken qarajatqa qyrǵyz elinen qarý satyp almaq bolǵan. Eger ózderiniń jasyryn áreketteri ashylyp qalǵan jaǵdaıda bar ki­náni moınyna alatyn adamdy taýyp, daıyn­dap qoıǵan kórinedi. Sóıtip, kúshtik qury­lymdarǵa, memlekettik qyzmet ókil­deri­ne shabýyl jasaýdy oılastyrǵan. De­gen­men arnaýly qyzmet ókilderi olardy uzaq ýaqyt syrttaı baqylaǵan, josparlaryn bilip, daýystaryn jasyryn kameraǵa ja­zyp otyrǵan. Biraq maqsattary júzege as­paı, syrttan qarý-jaraq ákelip, elge bú­lik salǵysy keletinderdiń joly bolmaı qal­dy.

Jal­py, elge syrttan qarý-jaraq ákelý nemese syrtqa satýǵa ty­rys­­qandardyń talaıy ustalyp, qylmystyq jaýapkershilikke tartylyp jatyr, ondaı teris áreketterdiń áli kúnge tyıylmaı jatýy oılandyrady.

Qaraý-jaraq máselesinde qatań ba­qy­lanýǵa tıisti nysandardyń bastysy ás­kerı mekemeler. Ókinishke qaraı, ol jaq­tan da ara-tura shı shyǵyp jatady. Osy jyl­dyń basynda Túrkistan oblysynda ke­lisimshart boıynsha boryshyn ótep júr­gen áskerı sarbazdyń qarý-jaraq alyp qa­shyp ketkeni jaıyndaǵy aqparat búkil el­di tańǵaldyrdy. Keıin anyqtalǵanyndaı, ol Túrkistan oblysy Badam eldi mekenindegi 10216 áskerı bólimde áskerı boryshyn ótep júrgen áskerı bólimniń kishi serjanty, kezekshiniń kómekshisi A.Balǵynbaı bolyp shyqty. Ol kezekshilik aýysymy kezinde áskerı bólimdi óz betinshe tastap ketken já­ne sodan keıin bólimde qarý-jaraqtyń je­tispeıtindigi belgili bolǵan. Sóıtip, ol 30 da­na AK-74 avtomatyn, 27 dana Makarov pıs­toletin, 2 dana Makarov travmatıkalyq pıs­toletin, 420 dana 5.45 mm kalıbrli oqty, 24 dana 9 mm kalıbrli oqtardy alyp ketken. Biraq qashqyn ásker sol kúni ustalǵan. Usta­lamyn degensha ol eki tapanshany 120 myń teńgege satyp úlgergen. Tergeý barysynda ol bul qylmysty bir ózi jasamaǵany, oǵan ta­ǵy eki adamnyń kómekteskeni belgili bol­ǵan.

Aıdyń-kúnniń amanynda eldi qor­ǵaıdy dep júrgen adamdar el qor­ǵaıtyndar qolyna ustaıtyn qarýdy satýmen aınalyssa, elge odan asqan qaýip bar ma? Demek, budan qazaq áskerıleriniń qul­qyn qatal tártippen ǵana tolyq túzeý múm­kin emestigin, olarda shynaıy patrıotızmdi qalyptastyrýǵa kúsh salý kerektigi kórinedi.

Qarý satý máselesin qatańdatý, onyń ishinde el azamattaryna arnalǵan qa­raý-jaraq dúkenderin baqylaý qajettigin elimizde bolǵan birneshe terrorıstik áre­ket­terdiń saldary kórsetti. Máselen, 2016 jyl­dyń 5 maýsymynda radıkaldy dinı aǵym­da júrgen qyryq shaqty adamnyń qarý-jaraq dúkenin basyp alyp qarýlanyp, sol qaladaǵy ulttyq ulan ornalasqan áskerı bólimshege shabýyl jasap, áskerı qarý-jaraq qoımasyn basyp almaq bolǵan áre­keti eldegi qarý-jaraq dúkenderin qorǵaý keregin kórsetti. Óıtkeni jekemenshik qarý-jaraq dúkenin op-ońaı tonap, qarýlanyp al­ǵan lańkester áskerı bólimsheniń qaq­pasyn avtobýspen soǵyp, qıratyp jasaǵan shabýylynyń nátıjesinde áskerı qyzmetin ótep jatqan eki ofıer men bir qatardaǵy jaýynger qaza tapty, birneshe áskerı qyz­metker jaralandy.

Qarý satý máselesinde eń sońǵy shýly oqıǵa osydan onshaqty kún buryn áleýmettik jelilerde taraǵan beınejazbaǵa qatysty dep aıtar edik. Jeńil avtokólik ishinde túsirilgen beınejazbada qyzǵyl sary kýrtka kıgen er adam túsinikteme beredi. Onyń sózine qarap, zańsyz qarý satý ús­tinde qolǵa túsken adam ekeni baıqalady. Bel­gisiz er adam ótken jyldyń qazan aıynan bastap UQK-degi bir adamdarmen baıla­ny­syp, Prıozersk qalasyndaǵy reseılik ás­kerı bólimsheden jeti «KamAZ» júk kó­ligine qarý (zymyrandyq qondyrǵy) tıege­nin jáne shekaradan ótkizgenin aıtady. Tip­ti, Omski qalasyna deıin jetkizgenin, bi­raq ary qaraı ol qarýlardyń qaıda kete­tinin bilmeıtinin aıtady. Sondaı-aq ol ózi­ne tıesili aqshasyn alý keregin, onyń As­ta­nada jatqanyn, ol aqshany Bekbolat Ti­leý­hanov kelgesin alatynyn, onyń ini-
le­rin, ózin de tanıtynyn ashyq aıtyp otyr.

Árıne, mundaı isterde elge aty belgi­li azamattardyń atynyń atalýy qo­ǵamǵa ózgeshe áser etedi. Sondyqtan Par­la­ment Májilisiniń depýtaty Bekbolat Ti­leý­­han ol másele boıynsha málimdeme ja­sady.

«Iá, ol beınetaspany kórdim, óte jaqsy spektakl jasaǵan! Beıne bir adam ustalyp, sol jaýap berip otyrǵan sııaqty. Kádimgi, anyq-qanyq adamdardyń aty-jónin aıtady. Endi, qısynǵa syımaıtyn nárseni aıt­qan, jala bolǵanda da... Osy máselege baıla­nysty, meniń abyroı-bedelime nuqsan kel­­tiretin osyndaı adamdardy tabýdy, ana jer­de aty atalǵan famılııalardaǵy barlyq aty atalǵan tulǵalardy anyqtaýdy men ótinemin, Ulttyq qaýipsizdik komıtetinen, basqa da quqyq qorǵaý oryndarynan...», – dedi B.Tileýhan. Qazir bul másele boıynsha eshteńe belgili emes, ana aqparat berip otyr­ǵan qarý satýǵa qatysy bar degen kúdikpen ustalyp otyrǵan adamnyń aıtqandarynyń oń ne teris ekeni anyq emes. Biraq ol qoǵam­nyń kókiregine kúmán kirgizip ketkendeı boldy...

Sosyn qarý satýǵa baılanysty eldiń kókeıinde júrgen áńgimeniń biri – bizdegi áskerı qoımalardaǵy jarylystar. Jasyratyny joq, Keńes Odaǵy kezinde Qy­taımen qyrǵı-qabaq bolǵan jyldarda, odan keıin Aýǵanstandaǵy soǵys kezinde eli­mizge ákelingen qarý-jaraqtar kóp. Son­daı-aq Eýropadaǵy qaýipsizdik sharalaryna baı­lanysty búkil Shyǵys Eýropadan shy­ǵarylǵan áskerı tehnıkanyń basym bóligi KSRO kezinde Qazaqstanǵa ákelingen-di. Endi bul kúnde solardy saqtaý ońaı bolmaı tur. Ony qatań kúzetý kerek. Oǵan kóp kúsh jum­salady. Biraq Qaraǵandyda bir ret, Arysta eki ret áskerı qoımalar jarylyp, onyń sal­dary da halqymyzǵa biraz zııanyn tı­gizdi.

Elimiz qoımalarynda jatqan – shyq­qanyna kóp bolǵan qarý-jaraqtardy satý kerek degender de boldy, óıtkeni mıl­lıondaǵan qarý-jaraqtar men oq dárilerdi saq­taý úshin memlekettiń mıllıardtaǵan qa­rajaty ketip jatqany anyq. Tipti, eskirgen qarýlardy joıýdyń ózine de shyǵyn ke­tedi. Bul da úlken másele.

Arystaǵy áskerı qoıma jarylǵanda el arasynda «satylǵan qarý-jaraq­tyń ornyn bildirmeý úshin qoımany bireýler jarǵan» degen de áńgime júrdi. Biraq fak­timen dáleldenbegen nárseni shyndyq deý­ge kelmes, dese de ondaı áskerı qarý-ja­raq­tar saqtalatyn oryndardy memleket qa­tań baqylaýǵa almasa, kúnderdiń kúninde ur­lap qarý satatyndar tabylmasyna kim ke­pil?

Sońǵy jańalyqtar