19 Qyrkúıek, 14:02 381 0 Áleýmet Anar LEPESOVA

Nurjan Maqsotuly: «Eń baqytty el» jobasynyń bereri mol

Qazaqstanda ákeler bala tárbıesi, otbasyndaǵy qundylyqtar jónindegi qoǵamdyq isterge, áleýmettik jobalarǵa kóp aralaspaıtyny úırenshikti jaǵdaı bolyp qalǵan. Ondaı sharalardyń basy-qasynan kóbine áıelderdi kóremiz. Degenmen ákeler ınstıtýtyn damytýǵa baǵyttalǵan úzdiksiz is-sharalar bul jaǵdaıdy birtindep ózgertip keledi. Mysaly, Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń qoldaýymen «Azamattyq bastamalardy qoldaý ortalyǵy» KEAQ-tyń granty aıasynda ákeler ınstıtýtyn damytýdyń jańa tásilderin  «EN BAQYTTY EL» qory usynýda. Qordyń ótkizgen semınar, áleýmettik trenıngter men master-klasstary qazaqstandyq ákelerdi bala tárbıesine kóbirek kóńil bólip, basqalarmen tájirıbe almasýǵa qyzyqtyra tústi. Sondaı sharalardyń birine qatysqan Atyraýlyq kásipker, bes balanyń ákesi Nurjan Ermuhanov konferenııa bul baǵytta áli talaı sharýa atqarylýy kerektigi týraly oı salǵanyn aıtady. Sondyqtan Atyraý oblystyq ákeler keńesiniń tóraǵasy retinde qazir qoǵamdyq isterdiń basy-qasynda júr.

 – Nurjan Maqsotuly, «Eń baqytty el» áleýmettik jobasyna qatysýdaǵy basty maqsatyńyz qandaı? Sizge joba ne beredi dep oılaısyz?

– Men ózim dástúrli otbasynda óskendikten, eń aldymen, eldi órkendetýdiń, kórkeıtýdiń tetigi úı ishinde beriletin tárbıege tikeleı baılanysty dep aıta alamyn. Sol sebepten «baqytty adam» tulǵasyn somdap shyǵaryp, «baqytty elge» aınalý úshin otbasynda tálim-tárbıege qatty kóńil aýdarý kerek dep esepteımin. Qazaqta «Bir jyldyǵyn oılaǵan el bıdaı egedi, on jyldyǵyn oılaǵan el aǵash egedi, Máńgiligin oılaǵan el urpaǵynyń júregine izgiliktiń dánin egedi» degen qanatty sóz bar. Bul boıynsha, eń aldymen, jas urpaqtyń júregine izgilik, meıirim, danalyq sııaqty jaqsy qasıetterdiń ushqynyn bala kezinen sala berý kerek. Sol kezde ol óse kele, eliniń qamyn oılaıtyn parasatty, óz basynan halyqtyń maqsat-muratyn joǵary qoıatyn kemel azamatqa aınalady. Ózim de úsh ul, bir qyz tárbıelep otyrǵandyqtan ári qoǵamdyq jumystarmen kóp aınalysyp, eldik, memlekettik mańyzy bar jobalardyń júzege asýyna atsalysyp júrgendikten, «Eń baqytty el» jobasy boıynsha da usynys-keńesterimdi ortaǵa salyp, oryndalýyna muryndyq bolýdy qajet dep sanadym. Bul joba aıasynda eldiń qorshaǵan ortaǵa degen saýattylyǵyn, oń kózqarasyn qalyptastyrý, urpaq tárbıesine kóńil aýdarý, bilim berýdiń ulttyq standarttaryn dástúrli negizde damytyp-jetildirýdi maqsat etip otyrmyn. Óıtkeni bulardyń mańyzy qazirgi jahandaný zamanynda burynǵydan da arta tústi. Biz basqa damyǵan eldermen ıyq túıistirip, teń dárejede turý úshin bilim, tárbıeni, ǵylym men tehnologııany ózimizdiń tabıǵatymyzǵa keletin dárejede kórkeıtýge tıispiz. Al joba maǵan ne beredi degenge keletin bolsaq, kókeıimde júrgen kóptegen máselelerdiń, oılardyń jaryqqa shyǵyp, shyndyqqa aınalýyna osy joba úlken septigin tıgizer edi dep oılaımyn.

 – Qazaqstanda ákeler nelikten áleýmettik jobalarda belsendilik tanytyp, tárbıe jumysyn birge úırenýge qulshynys tanyta bermeıdi?

– Iá, árıne, mundaı jaıttyń keń etek alyp otyrýy, shynymen de, qynjyltatyn másele. Bizde, árıne, barlyq otbasy ıesinde tárbıe, bilim, qoǵamdyq túıtkilderge qatysty ortaǵa salar oılary men ıdeıalary bar. Degenmen osylardy qoǵamdyq talqyǵa salýǵa kelgende kóbisi sheginshekteı beredi. Bul úshin memlekette ıdeıalardyń ashyq aıtylýy úshin keń alań jasalýy tıisti dep sanaımyn. Otbasyndaǵy ákelerdiń qoǵamdyq-saıası belsendiligin arttyratyn ýaqyt jetti. Biraq qazir, bir qýantarlyǵy, óziniń oı túkpirindegi aqyl-keńesterimen, usynystarymen bólisip, memlekettik deńgeıde bolmasa da, jergilikti dárejede, máselen, óz turyp jatqan aımaqtyń ósip-órkendeýi, kórkeıýi úshin birqatar jobalardy atqaryp kele jatqan azamattar sapy da kóbeıýde. El, memleket, aımaq, qorshaǵan orta, tárbıe, bilim, ǵylym t.b. kez kelgen adamnyń salǵyrt, beı-jaı qaramaýǵa tıisti máseleler bolsa, sonyń sheshilýi úshin qoldan kelgenge atsalysý – perzenttik paryz. Ári bul ózimizdiń týyp-ósken óńirimizge, ortamyzǵa, bala-shaǵamyzǵa da úlken rýhanı ári materıaldyq paıdasy tıetin bastama. Qazirgi kezde bılik tarapynan da Qazaqstannyń ár turǵynynyń qoǵamǵa ıgiligin tıgizetin ustanymyn, kózqarasyn bildirýine jaǵdaı jasalyp keledi. Osy múmkindikti barynsha tıimdi paıdalanýymyz kerek-aq. Ózime keler bolsam, es bilip, el isine aralasqaly, qoǵamdyq ári memlekettik qyzmet salasynda da bilgenimdi, túıgenimdi, úırengenimdi eldiń kádesine jaratyp kelemin. Týyp-ósken óńirim Atyraý óńiriniń kórkeıip-gúldenýine de qoldan kelgenshe úlesimdi qosýǵa talpynyp júrgen jandardyń birimin. Sońǵy ýaqyttarda baıqaıtynym, jas býynnyń sanasy oıanyp, elge, halyqqa rııasyz kómegin, járdemin tıgizgisi keletinder ulǵaıa bastady. Bul da bir qýantarlyq jaıt dep bilemin. Sebebi barlyq jaqsy nárse bir kúnde bola salmaıdy. Ol úshin satylaı turaqty jumys jasap, ıgi áreketterdi toqtatpaý kerek.

 – HHI ǵasyrda, otbasymen birge bolýǵa ýaqyt tapshy kezde ákeniń bala tárbıesindegi róli qandaı bolý kerek?

– Qazir, jańa tehnologııalardyń, ınternet pen smartfonnyń úıdegi turmystyq tehnıkanyń bir bóligine aınalýy, bir jaǵynan, bilim-ǵylym, aqparat almasý, baılanys salasyn edáýir damytyp, jetildirdi. Degenmen, ekinshi jaǵynan, bul ýaqyt tapshylyǵyna da ákelip soqtyrýda. Buryn dástúrli otbasynda ata-ana úıde balalardyń oqýy, tárbıesi úshin arnaıy ýaqyt bólip, olardyń oıyn, pikirin tyńdaýdy bir ádet, daǵdy dep biletin. Qazir kóp otbasynda ata-ananyń tárbıesine arnalatyn bos ýaqyttyń ornyn kompıýterdiń, ınternettiń basqany, ókinishke oraı, shyndyq bolyp tur. Ásirese mundaı kezde jaýapkershilik ákelerdiń moınyna kóbirek túsedi. Jas bolsyn, eresek bolsyn, barlyq adamnyń taǵdyry – ómirdiń qaıtalanbas órnegi. Taǵdyr kún saıyn, saǵat saıyn adamǵa mán tosady. Adam ony sát saıyn júzege asyrýǵa mindetti. Shákárim atamyz «Qapy ótkizbe sol kezdiń bir saǵatyn, Ókinishi qalmaıdy ketse aǵatyń» degen eken. Iaǵnı, qandaı jaqsy nárseni bolsyn ýaqytynda istemeseń, onyń arty úlken ókinishke soǵýy múmkin. Sondyqtan otbasynda áke ár balaǵa ómirinde úlken mánniń kútip turǵanyn, oǵan qol jetkizý úshin tárbıe, bilim men ǵylymdy tereń ıgerýi kerek ekenin uqtyrýy kerek dep oılaımyn. Áke, qandaı zamanda bolmasyn, otbasynda jetekshi adam. Ol qazir de osy rhlinen jańylmaı, adaspaı, otbasyna qatysty barlyq máseleni birlese, tize qosa otyryp saý aqylmen sheshýge tıis.

 – Siz balalarmen úıde qandaı taqyryptarda jıi áńgimelesýge tyrysasyz?

– Men balalarymmen, aldymen, olardyń qyzyǵatyn salasy boıynsha, sodan keıin tárbıe ustanymdary negizinde suhbat qurýǵa tyrysamyn. Ár bala bir jas óskin sııaqty, onyń artyq-kem minezderin jóndep, túzep otyrý – áke úshin mańyzdy mindet. Bala «uıada ne kórse, ushqanda sony iledi». Sondyqtan balalarymnyń eldiń qamyn oılaıtyn, azamattyq paryzyn bıik qoıatyn, bilimdi, tálimdi tulǵaǵa aınalýy úshin maǵynaly, rýhanı taqyryptarda kóbirek áńgime órbitýge tyrysamyn. Bul turǵyda qazaqtyń dástúrli tárbıelik mırastaryn kóbirek kádege jaratýdy jón dep sanaımyn. Olar salt-dástúr, ádet-ǵuryp, joralǵylar. San túrli ádet-ǵuryp, salt-sana bir júıege túsip, úzilissiz qaıtalanýy arqyly ulttyq sanamyz, rýhanı, tarıhı jadymyz – rýhanı, ulttyq qundylyqqa aınalyp, halqymyzdyń bolmysyn qalyptastyrady eken. Osy ulttyq qundylyqtarymyzdy damytyp, ony ulttyq dástúr retinde urpaqtan urpaqqa jetkizip, tilimiz ben dilimizdi olardyń sanasyna sińirip, ozyǵyn damytyp jetildire alsaq qana urpaǵymyzdy aman saqtap, rýhanı jaǵynan jetildire alamyz.

 – Ákeniń qyz bala men ul balanyń tárbıesindegi rólin bólip qarastyrsaq, qandaı aıyrmashylyqtardy kórýge bolady?

– Qazaqta «Áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen maqal bar. Iaǵnı er balanyń tárbıesi kóbinese ákeden alatyn ulaǵaty men tálimine baılanysty órbıdi. Er bala kóbinese túzde júretindikten eldik, qoǵamdyq jumystardyń mán-mańyzyn, salmaǵyn jastaıynan bilip ósýi tıis. Sondyqtan ony jas kezinen sondaı isterge baýlýǵa mán beriledi. Al qyz balaǵa qonaq dep qaraǵandyqtan, ári jat jurttyq dep qurmet tutatyndyqtan, oǵan úı ishindegi qolóner jumystaryn úıretýge nazar aýdarylady. Meniń úsh ulym eseıip, hat tanıtyn kúıge jetkendikten, negizinen olarǵa beriletin tárbıeni óz moınyma alǵanmyn. Al qyzym ázirge sábı bolǵandyqtan, oǵan da óskesin dástúrli qazaq otbasyndaǵy úlgige saı izgi qasıetterge baýlýdy qolǵa alamyz degen nıetim bar.

 – Kópbalaly ákesiz. Tárbıe jumysynda qataldyq tanytýǵa májbúr bolatyn kezder bola ma?

– Iá, árıne, keıde ul balalarǵa qataldyq tanytýǵa týra keledi. Óıtkeni keıde olar erkelik kórsetip, aıtqanyńdy, tapsyrǵan isińdi júrdim-bardym qarap isteýi de múmkin. Sondaı kezde jumsaqtyq tanytpaı, oǵan durys tárbıe berý úshin qattylaý minez kórsetý birneshe ret basymnan ótti. Qazaqta tuńǵysh ul – keıingi ini-qaryndastarynyń qamqorshysy, ata-anasynyń kómekshisi, oǵan «Aǵasy bardyń – jaǵasy bar» dep arqa súıeıdi. Al kenje ul – qara shańyraq ıesi. Basqa úlkenderi enshi alyp, bólek otaý quryp jatsa da, kenje ul áke-shesheniń qolynda qalady. «Ulǵa otyz úıden tyıym, san úıden syn» demekshi, er jigitke aıtylar syn kóp, qoıylar talap joǵary. Men úshin uldarymnyń dara, myqty, qaısar, bilimdi, ónerli, aqyldy, sanaly tulǵa bolyp ósýi óte mańyzdy. Ol úshin, árıne, olardy shıratyp, qaırap, túrli synaqtardan ótkizip otyrýdy ádetke aınaldyrǵanmyn. Er jigit jigerin janyǵan saıyn quryshtaı berik bola túsedi. Sondyqtan olarǵa qataldyq tanytý – ózderiniń keleshegi úshin óte paıdaly dep bilemin. Al eger anasyna kómekterin kórsetip, jyly sózderin arnap jatsa men de balalaryma áke retinde rızashylyǵymdy bildiremin. Keıde dostary sııaqty sóılesemin, keıde alysyp oınaımyn, keıde úlken adamsha aqyldasamyn. Anasyn, ájesin, qaryndasyn, jalpy qyz balany syılaýdy, olarǵa qamqor bólýdi úıretip kelemin. Árdaıym boıyndaǵy jaqsy qasıetterin aıtyp, jigerlendirip, senim bildirip otyramyn.

Úılenerdiń aldynda bolashaq jaryma – Azızaǵa bergen 2 ýádemmen bóliseıin: birinshi – qandaı jaǵdaı bolsa da eshqashan bolashaq jaryma jáne balalaryma qol kótermeımin! Ekinshi – Allanyń bergen ǵumyrynda, qandaı jaǵdaı bolsa da aramyzda mahabbat pen meıirim, syılastyq pen senim bolatyn qaǵıdany ustanamyn degenmin. Allaǵa myń shúkir, 10 jyldan asqan ýaqyt ishinde ýádemiz buzylmaı, berekeli otbasy, kóp balaly áke-ana atanyp kelemiz. Sońǵy jyldary elimizde úılenýden ajyrasý sany kóbeıgeni erekshe alańdatady. Ár otbasynyń bereke-birligin saqtaý maqsatynda kóptegen qoǵamdyq, qaıyrymdylyq, rýhanı is sharalar atqaryp,  mektep oqýshylarymen, stýdentter jáne jas otbasylarmen kezdesip, sanasy men rýhyn, mádenıeti men ómirlik qulshynysyn arttyrý jolynda jumys istep kelemin. Jaqynda Qazaqstan Respýblıkasy Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrliginiń bastamasymen, "En baqytty el" Qoǵamdyq qorynyń uıymdastyrýymen ótkizilgen «Ákelik ınstıtýtty qoldaý jáne damytý" boıynsha  Zoom konferenııasyna qatystym. Osy konferenııada Aqtóbe oblysy ákeler keńesi meniń jumystarymdy jaqsy biletinin jáne óz óńirlerinde osyndaı qyzmet  jasaǵysy keletinderin jetkizdi. Nıetterine úlken raqmet aıtqym keledi.

 – Suhbat bergenińiz úshin biz sizge raqmet aıtqymyz keledi!

Sońǵy jańalyqtar