21 Qyrkúıek, 13:13 442 0 Poezııa Baqytbek Qadyr

Ana tildiń Asyly

Ótkendi umytý – opassyzdyqqa tán. Óıtkeni, ótken kúnde belgi bar. Belgisiz ómir ótkizgen pendeniń perishtesi de jylaıtyn shyǵar. Endeshe aty zatyna saı, eńbegine esimi egiz qup jarasqan, tańdaıy taǵylym sózden tarshylyq kórmegen, jaǵynda jahut sózdiń janar taýy bar – Asyly Osman. Mańdaıy adamdyq pen adaldyqty, ana tildi ardaqtaǵan, jaqsy nıetpen jarqyldaǵan, bar tirligin til besigin terbetýge arnaǵan aq shashty arý ana, batyr ana, asyl ananyń ótken shaǵynan áńgime bastasaq baıandy bolar.

Dúnıeniń tórt buryshynan bir mazasyzdyq súrkeı-dúrbeleń dúldúldi úıirinen, bulbuldy butaǵynan, qulandy qulynynan, quralaıdy jylýynan, aıyrǵan aıǵaıy aıaqtalmaǵan, qyrshyndy qıǵan, tynyshtyqty qýǵan, adamy turmaq ań qusy aýǵan qıynshylyq qınaýy qylyshtyń júzi, myltyqtyń dúmi, bombynyń biltesinde turǵan aýyr kezeńder ótti. Azaby batpan, ókinishi órtteı basylmaǵan qyrqynshy jyldardyń enshisinde jyly kúnde uıasynan uzap, aıdynnan úrikken beıkúná beıbaqtardy baǵytsyz ushyrǵan aq tumandy adasqaq qus tirliktiń tirkesinde qos aqqý aq qanaty áli jetilmegen balapandaryn qanat qoltyǵyna basyp, endigi uıyqtar uıasyna damyldady.  Dalasy mamyrlar aıdyny qaıdan ekeni jumbaq úmitten úreı basym bolyp, otan men otbasy emes óz bastary sadaqa saparynda keledi. Ishteı aıtylǵan duǵa-tilekteri qabyl boldy ma, qaıdam ne ata-babasynan, qannan-gennen  jalǵasqan aq nıettiń keremet rýh-kúshi qorǵady ma, bulyńǵyr tumandaǵy buıdasyz kerýenniń bir tireýi endigi tirligin kóne túrkilerdiń arǵy kúnbılerdiń kezindegi Attılanyń arǵymaǵy aýnaǵan darhan qazaq dalasyna jartylaı keregelerin jaıady. Qoradaǵy malyna dastarqandaǵy dáninde, qolyndaǵy bárinde qonaǵynan aıamaıtyn aýyl turǵyndary jandary jasyp, jatyrqaı jaýtańdap turǵan týysqan ulttardy shyn júrekterimen jaqyn tartty. Tabaqtap et tarta almasa da, bir ýys tarysyn, aq dámin adal kóńilmen berdi.

Syrttan keldiń dep synamady, qorǵady, syılady. Osy qudaı qonaqtardyń ishinde Osyman áýleti ary taza, antyna berik, Álı shańyraǵy bar bolatyn. Túlki qursaq turmys keshirip jatsa da, halyqtyń ashyq qabaǵyna rıza bolǵan jańa kelgen kósh el pıǵylyn sezdi. Erteńgi bolashaqtarynan túńilmedi. Ómirge jańa arman, senim, talappen qarady. Álıqyzy Asyl Osymannyń týǵan ólkesi atalǵan Ońtústik Qazaqstan oblysy, Túlkibas aýdany, Jańatalap  aýyly edi. Átteń, taǵdyr-aı! Aq sábılerdi ana meıirinen, nege tym erterek qyzǵandy ekensiń. Álde alty sábıdi anasynan aıyryp, balalardyń ákesi Álıdi syńar aqqýdaı suńqyldatyp, jalǵyz qaldyryp, synaıyn dediń be? Aq nekeli jarynyń tósegin kirletpegen, kirshiksiz sábıleriniń endigi qadamyna qaıaý salǵysy kelmegen qaısar áke basyna oramal baılamasa da, túzde qaısar áke al úıde opaly ana bola bildi. Qara torǵaılaryn ystyq baýyryna, qudyret qushaǵyna basty. Qanattyǵa qaqtyrmaı, tumsyqtyǵa shoqyttyrmaı jetim ediń degizbeı, aram as jegizbedi. Etek-jeńderin kirletpeı jetektep aparyp, mektep qushaǵyndaǵy ardaqty ustazdaryna amanattady. Bilim arqyly baqtary ashylsa degen áke úmiti aılar aýnap, jyljyǵan saıyn úkilene tústi. Sol urpaqtarynyń úlgisi retinde Asyl anamyz qyzǵaldaq-qyrmyzy, balǵyn shaǵynan áke kózinen bir kórkem úmitti kóretin. Áýeli sol jalǵyz jarylqaýshy ákesin qýantý úshin oqýyn qunyǵa-berile izdene Jańatalap aýylynyń sýynan ba, álde nýynan ba, aýasynan ba? darhan dalasynan ba, talaptyń taıyna qamshy basty. Bolashaq baǵyn qyrattan emes, kúmis qanat qyran samǵaǵan quzbasynan, shyń basynan baıqady. Almaty qushaǵynda qulpyra-qýana júrip bilim aldy. Aýyldaǵy kórshi qarııalardyń, dýaly aýyzdy aqsaqaldardyń batasy darydy ma, úkili qyz óz qurbysynyń aldy boldy. Alataýǵa qaraǵan saıyn marqum anasynyń buldyr elesi bult ústinen bas barmaǵyn kórsetkendeı, rıza bolǵandaı áser etetin. Kúmis qary kúnge shaǵylysqan, Alataýdyń asqarynan áke úmitin, áke talabyn, armanyn ańǵaratyn. Sol sebepti de jupar ıisti átirge qaraǵanda aqyl kitabyn alýǵa asyǵatyn. Bı keshterine barýdan buryn Áýezovtyń tańǵajaıyp talantymen tanysýǵa, Abaı arqyly álemdik ulttyń ujdanyn súıýge umtylatyn. Bilip, oqyp, bilimi tereńdegen saıyn tunshyqtyrmaıtyn ǵajaıyp qasıetti teńizge boılaı tústi. Bilimdi boıjetken baqyt baspaldaǵyn ustazdyqtan bastady. Asyly óz talǵamyna salsa ǵylym-tehnıka, óndiris kúshke úles qosqan agronom jáne basqa mamandyqqa at basyn burar edi. Áke ótinishine, «ıá» dep jaýap bergen ıbaly qyz adam janynyń arly kásibi aǵartýshylyq bilim berýden, urpaq tárbıeleýden tartynbady. Sol shaqtarda da qoǵamdyq oılar, zaman, otan keleshegi, ulttar taǵdyry sııaqty uzatylar qyzyń ishtegi armanyndaı, kóz-jasyndaı móltek-móltek oılar zııaly arýdyń júregin syzdatatyn. Kóp ultty ortada shejireshi-shertpe kúı, tózimdiligi tókpe kúı ǵajap taǵdyrly, ǵajap minezdi tabıǵatpen tamyry birge soqqan soryn baqytynyń astyna jasyratyn jaýynger qaısar, opaly qazaq halqyna ǵashyq bolǵan. Qarakóz qazaq tilin tirliginde óz ana tili retinde qabyldaǵan. Áke men aýyl tárbıesi aıtqyzbaı-aq ushtasyp, úndesip ujdanyna qanat bitirdi. Keıin kele jomart jyldar Asyl arýdan syıy men kádeli sybaǵasyn aıamady. Eńbegimen el isine aralasty. Maı ornyna maqal men mátel jegen qazaqtaı sheshen, shejire ulttyń ana tili týraly arpalysty. Ana tildiń aıdynyn bireýler ylaılaǵysy kelgende qarabaýyr qasqaldaqtaı, qyzǵyshtaı qorǵady. Sózdik qordyń qara ormanyna órt qoıǵanda qarlyǵash júrek qanatymen sý seýip sóndirdi. Bar zeıinin qazaq ultynyń tilin zertteýge jumsady. Qazaq ana tilimen birge tynystap, birge samǵady. Otbasynan otanǵa baqyt tiledi. Kóp ultty eldiń berekesiniń, tutastyǵynyń tiri ańyzyna aınaldy. Qarlyǵash júrekti qyzynyń qadirin bilgen qazaq halyqy «Asylym» dep júregimen súıdi. Asyl qyzy qazaǵynyń ana tilin júreginde terbetti. Myqyndylar kóp jıylǵan minberlerde analyq tilegimen Álııa men Mánshúk tirilip kelgendeı, jetim baladaı ógeılik kórip jaýtańdaǵan qazaq tili, otan tili úshin adal júrekpen batyl pikirler aıtty. Ana tildiń qadirin bilmeıtin jandardy qazaq tiline qurmet kórsetpeıtin otandastarymyz bolsa osy qushaǵy qut, kıeli jerdiń aq peıil eldiń dáminen qoryqsyn. «Qazaq jerinde ómir súredi ekensiń, qazaq tilinde sóıleýge qaqylysyń, ol seniń azamattyq boryshyń», - dep talaı májilis-jıyndarda ortaǵa saldy. Buqara halyqqa ǵana qatty aıtyp qalmastan, segiz kózdi shendilerge de jáne qoı kózdi saıası sahynadaǵy ulty qazaq al tili saqaý basshylarǵa da Asyl anamyz qyzyl tildiń qaratamaq naızasyn jandy jerine qadady. Qazaqtyń ana tili úshin qara shashyn aǵartqan, kóptegen ǵylymı eńbekterdiń avtory qazaq ǵumyrynda ǵasyrlar qazynasy qasıetti mura on tomdyq qazaq sózdik qoryn qurastyrý alqasynda qyzmet atqardy. Bilimin ortaǵa salyp, kókirek sandyǵyn ashty. Bilgenin aıamaı, bilegin sybanyp, adal qadammen dańyqty jumys atqardy. Sonymen qatar júz jasyna jarasatyn júzden astam ǵylymı eńbekteri esti halyqpen qaýyshty. Qazaqsha, oryssha, túrikshe sózdikterin kitap retinde qurastyrdy. Ult pen ulystardyń urpaqtaryna tabylmas oqýlyqty óz qolymen tapsyryp, taǵy bir olqylyqty toltyrdy. Qazaq tiliniń sınonım jáne omonımdik asa baı til ekenin Áýezov shyǵarmalaryn ashyp otyryp, ǵylymı túrde taǵy bir dáleldep kórshi túrki tildes týystar men alystaǵy aq jaǵaly aǵaıyndardy tańdandyryp-tamsandyrdy. Tildik júıe sózdik qordyń qorlanbaýyna, ulttyq ıdeıanyń rýhanı jańǵyrýdyń, Qazaqstandaǵy ult pen ulystardyń bereke-yntymaǵyna jarqyn úlgi janashyr bolǵan uly tulǵa. Qazaq tili úshin erekshe eńbek sińirgen Asyl apanyń eńbegi el ishi ǵana emes dúnıejúzi qazaqtary, alystaǵy qandastarymyzǵa esimi ańyz bolyp tarady. Álemdik aqyldy áıelder qatarynan oryn alǵan «Memlekettik tilge qurmet birlestiginiń  tóraıymy», «Qazaqstan halyqtar assambleıasynyń múshesi», belgili qoǵam qaıratkeri, professor, «Ǵalym», memlekettik «Dostyq» jáne «Parasat» ordenderiniń ıesi, qazaq dalasynyń súıikti qyzy otanymyzdyń opaly qaıratkeri ana tildiń asyl janashyry, Álıqyzy Asylym Osyman anamyzǵa ultyn, otanyn súıgen urpaqtary atynan zor densaýlyq, baqyt tileımin!

 Erjanat BAIQABAI, aqyn

Sońǵy jańalyqtar