17 Qyrkúıek, 19:41 1141 0 Ádebıet "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Aqsorań quzdyń qııasy – aqsuńqar qustyń uıasy

«Bisimillá» – sóz basy…

Shyǵysta bir támsil bar: «Aqyndardyń qulaǵy ózinen qyryq jyl buryn týady» degen. Tipti, odan da asyryp: «Aqyndar halyqtan da uzaq jasaıdy» dep jiberetini taǵy bar… Asyly, has aqynnyń dabyraly daqpyrty, dabyldy dańqy tym alys jerlerge de ózinen áldeqaıda buryn jetedi. Eger aqyn Táńir-Taǵala ýá tábarakanyń óz peshenesine enshilegen Amanatyna opasyzdyq qylmasa, ıakı ataq-mansap-aqsha jolynda aqyndyq kıege túk qatysy joq sharýalarmen aınalysyp ketpese, daqpyrt óship, dańq qana keler ǵasyrlardyń enshisine kóshedi…

O kezde kúnde bereket, aıda aıal, jylda baıan bar edi-aý. Ýaqyt shirkin, qazirgideı – basy da belgisiz, aqyry da áıgisiz bir túpsiz qurdymǵa quıyp jatqan syldyrsuıyq  surǵylt topan emes-tin. Múlgigen taýlar qýysyndaǵy qııan qystaýda tún tylsymynda radıodan shalqyǵan tórt-bes kúı men bes-alty ánniń ózi demi kúrsin janyńnyń eń shyǵaı shıyr túkpirlerin sharlap, tar keýdeńde typyrlaǵan rýhyń syry tylsym ǵalamnyń eń shyǵan qıyr shalǵaılaryn kezip kete barar-dy. Al merzimdi baspasózge shyǵa qalǵan myqty óleńder áp-sátte sanańda mórlenip, sol sıqyrly sózderdi áp-sátte  máńgiliktiń tas taqtasynan oqyp turǵandaı áserge bólenetinsiń…

Buryn da bir jazǵanymdaı, sol jyly orta mektepti qutaryp, alys Almatydaǵy nán oqýdan qulap kelip, maıly qııan Mańǵystaýdyń Qaramandybas atalatyn taýshyqtarynyń arasynda tulpardyń kóz sharasyndaı kózgeldek qudyqtardan qaýǵalap jylqy sýaryp júrgen bir shaǵym-tyn. «Alagóz», «Dosankók» degen qos qylań, «Qarǵa» atty bir baran – júırik attardy alma-kezek minem. Qashsa, – qutylǵan, qýsa, – jetken, mashyryqtaǵyny maǵuryptaǵyǵa dýshar etken, tarǵyl tastan qarǵyǵan sýsha ketken beý, dáýren, ol kezde ıek asty – qııan shette maǵan jetkizbeı júrgen jalǵyz qashaǵan jaqsy óleń ǵana bolatyn… Sondaı kúnniń birinde Arqadaǵy Bolat atty dosymnyń haty jetsin. Hat – býaz, búıiri tym shyǵyńqy. Az ǵana aman-saýlyqtan soń qolmen jazylǵan «Arǵymaqtar» atty jyr ketsin!.. Soıqan jyr bylaı bastalady: «Sáýirbek aǵa! Ǵafý et suraǵanyma, – Arǵymaqtardyń da adamsha jylaǵany ma? Arǵymaqtar-aı, dáýirdiń mazaq qurbany, – Meniń de qanym qyr qany, qazaqtyń qany! Qundyz qyl quıryq surjekeı arǵymaqtar-aı! – Shynymdy aıtam, shynymdy, sandyraqtamaı!..» Men de shynymdy aıtaıyn, basynda myna ekpini surapyl jyrdy dosyma «qımaı» «qyzǵanyp» qaldym. Sońynan baryp avtoryn bilip «ýh» dep demimdi bastym. Joq, demim, órekpýim basylmady. Ol kezde Táken Álimqulovtaı klassıktiń «Tulparlar taǵdyry» kitabynan, atalmysh Sáýirbek Baqbergenovtiń eńbekterinen Absenttiń taǵdyrymen nedáýir tanys edim. Biraq mynaý jyrdan soń kúnde kórip júrgen arǵymaqtaryma múlde basqa kózben qaraı bastadym. Olardyń sabaý kirpikti tunyq kózderine úńilsem, ultymnyń sanqıly taǵdyry men jylqymnyń qym-qıǵash shabýyly elestep qoıa beretin boldy… Sóıtip júrip qımas dostarym – tulparlaryma «qosh, qosh» aıtyp Almatyǵa da attandym. Munda da – uly dalany dúbirlete quıyndatyp kelip, qalanyń tas kóshelerin alaman-tasyrǵa bóleı shapqan arǵymaqtardyń tuıaǵynyń astynda qalǵandaı kúı keshtim! Kókiregine sóz uıa salǵan jastyń kóbiniń aýzynda Aqsuńqarulynyń «Arǵymaqtary» júr. Ańqyldap aldymnan shyqqan asa qurmetti Ertaı Aqatulynyń aıtýynsha, bizden burynǵy bir shýlyǵan shaıyr Qarqaralyǵa baryp, Aqsuńqarulyn «pirindeı» qabyldap, «qol tapsyryp» qaıtypty! Onysymen qoımaı, «piriniń» biraz óleńin jattap alyp, biraz ýaqyt óz atynan oqyp astananyń jyrsúıer qaýymyn peri soqqandaı qylsa kerek…

Sondaı kúnderdiń birinde, jańylmasam, 83-tiń bas kezi, partııanyń organy «SQ»-nyń bir betin tolaıym alyp «Qurlyqtar» atty poemanyń jarııalanǵany. Yras, «poema» degennen góri bir taqyrypqa toptastyrylǵan kesek jyr-balladalar desek oryndy bolatyn sııaqty. Poemanyń ishinde arqyraı kisinep, shyrqyraı shaýyp baıaǵy «Arǵymaqtarym» júr… Sońynda, áli esimde, «Aqsuńqar Serik – jumysshy» degen esim-nám bar. Onyń ózi jyrdaı estiledi. Shynyn aıtý kerek, ol kezde maǵan «jumysshy» degen sonsha bir abyroıly ataq bolyp kórinbeıtin. Kúndelikti kózge úırenshikti munaıshydan, ulýtas karerlerinde, zaýyt-fabrıkalarda migirsiz mıtyńdap júretin kóp jumysshydan men eshqandaı romantıka, asqaqtyq sezinbeppin. Osynaý rýhtyń ustahanasynda somdalǵan keskekti maqam, eskekti ekpin sol qarabaıyr mamandyqtyń ózin tym shalqaqtatyp jiberip edi. Ol kezde, árıne atalmysh poema kompartııanyń bas gazetiniń qorjynynda bes jyl jatyp, rýhyna – fatıh, Aqseleý aǵamyzdyń jankeshtiligimen ǵana asý-asý belderden, keshý-keshý shólderden ótip bizge jetkeninen beıhabarmyz. Áıtse de, árbir joly ábden qasańdanyp qalǵan keńestik qaǵıdalarǵa qasarysa qaırat kórsetip, ár shýmaǵy siresip turǵan soıqan da susty júıege ysqyryna aıbat shekken mynaý ójet te ór sarynnyń syqıǵan «SQ»-nyń betterine tipti sáıkespeı turǵanyn, jas ta bolsaq, boljadyq… Mine, mynaý  úndisterdiń «Iaman taıpasynyń sońǵy tuıaǵynyń» jyry: «…Jerdi qan-jynǵa kim aralastyrdy?! Turǵan erinińdi jalaq qyp – Sary Altynyńdy – Sary Albastyńdy Ketermin máńgi talaq qyp! Kózińdi ash! Qara – molalaryńa! Qara bult torlady alapty! Neıtron deıtin Zobalańyńa Aıyrbastamaımyn Sadaqty! Aspandy senshe qusha almadym men... Jalaıdy berish dilimdi: Súıemin uly ushan dalam men kógildir keńistigimdi! Sol keńistikte qala bermekpin, Bir rýh jebep deneni. Dalada týdym. Dalada  er jettim. Dalada ólgim keledi!» Bul, shyndyǵynda, meniń, ıakı taǵdyry «Bar» men «Joqtyń» tarazysynda teńselip turǵan qazaq atty qasiretti ulttyń yshqynysy-tyn!..

Kóp uzamaı poema «Jıyrmasynshy ǵasyrdyń jıyrma sáti» atalǵan jeke kitap bolyp shyqty. Jup-juqa muqabaly kógis kitap jastyǵymyzdyń astynda tozdy. Alaıda ishindegi jyrlar kún ótken saıyn jaquttaı jarqyrap jyrsúıer jastardyń aýyzdarymen berisi – kúlemge, árisi álemge tarap júre berdi…

Sol 83-tiń kóktemi edi. Almatynyń, onyń ishinde «KazGÝ-gorodoktyń» kóktemi qandaı! Jumataıshylap aıtsaq, «shyrsha ınesi, yrǵaı búri sorǵalap», Naızaǵaranyń basynan Aı qorǵalap, Egizqaranyń arasynan juldyzdar jorǵalap, kúnimen jortyp shóldep kep, túnimen shabyt káýsaryna meldektep, tań aldynda talyp jyǵylyp em, áldekimderdiń kúbir-kúbir únderinen oıanyp ketkenim. Basymdy kótersem… basymda – qos Baýyrjannyń (Úsenın men Jaqypov) qasynda Aqsuńqar qustyń balasy otyr! Jazbaı tanydym! Uıqym shaıdaı ashyldy!.. Tasyr-tusyr jýynyp, apyl-ǵupyl kıinip, alas-kúles tanysa salyp, Abaı-Gagarın qıylysyndaǵy Baspa úıine tarttyq. «Jazýshy», álde «Jalyn»  baspasyna jańa kitabyn tapsyra kelipti. Aıtpaqshy, qasymyzǵa buryn bizder júzine shalys Qasymhan qosyldy, ol da elde-tin. Sonymen biz, Aqsuńqarulyn alǵa salyp oı, bir saıran keshtik-aý! Arqadan arqaly aqyn ózimizdi izdep kelgesin aıaqty ár jerden áltek-táltek basamyz. Bir túrli, álemge de Aqsuńqarulynyń  mólsherimen, óleńge de sonyń ólshemimen qaraı bastaǵandaımyz. Kóshedegi qumyrsqadaı jybyrlaǵan kóp pende túgili, jaıshylyqta dardaı kórinetin biraz aqyndardy aǵamyz: «Óı, ákeń, Almatynyń aqyndary ǵoı!..» dep belderinen bir-aq syzyp tastaǵasyn, olarǵa da nedáýir bıikten qaraıtyndaımyz. «Almatynyń aqyndary» degen jańada shyǵarylǵan «janazadaı» estiledi. Bizben birge syrahanaǵa barǵan eki-úsh aǵamyz álgi «jazaǵa» kesilip, «janazasy» kózapara shyǵarylyp, aramyzdan qýylyp-aq ketkeni. Biz de elirip alǵanbyz, «pirinen» bata alyp, «janaza shyǵarýǵa» daıyn bolyp qalǵandaımyz. Jazýshylar Odaǵyna jasaǵan «joryǵymyz» da asa abyroıly bolmady. Talaı adammen júz shaıysyp, aman shyqtyq-aý, áıteýir. Qaıran balańqy jastyq, qazaqtyń, qalsa, odaqtyń kúlli aqynyn aǵamyzdyń aýzymen baǵalatyp alýǵa jan etemiz. Esenınnen Esenǵalıǵa, Hlebnıkovten Keńshilikke,  Evtýshenkodan Ertaıǵa deıingi aralyqta biz taldamaǵan, «baǵalamaǵan» jan qalmady. Odaqtan shyǵyp kele jatyp, Aqsuńqarulynyń bir adas aqyny týraly surap em, ol da «Almatynyń aqyndarynyń» sapynda «alastalyp» kete bardy. Qudaı sheber, Bas poshtanyń janyna jete bergende álgi «alas» hám adas-aǵanyń jolyǵa ketkeni. Arqadan kelgen inisin tanystyryp em, aǵasy aq jaryla qýandy. Óziniń asyǵys ekenine ókinish bildirip, qaltasynan «qyzyl ondyq» shyǵaryp: «Ortalaryńda meni de bar dep esepteńder» dep qolyma  ustata berdi…

Birazdan soń Aqsuńqaruly:

Ózgeshe keskinde eken kezeńimiz,

Bizdiń de órt ishkendeı ózegimiz.

Qasymda Baýyrjan men Svetqalı,

Kelgendeı endi bizdiń kezegimiz, – dep, «Muqaǵalı. Hronıka – 1973» óleńinde sýrettegen «Panfılov gúlbaǵynyń irgesinde shól basyp» otyrǵanymyzda aǵamyzǵa ábden boı úıretken meniń oıyma áldebir qııańqy qýaqylyq kirdi. Ile-shala jańaǵy adas-aqyny týraly baǵasyn suradym. Aldynda ǵana «janazasyn shyǵaryp jibergen» aǵam endi múlde basqa rakýrstan baǵa bersin: «Almatynyń  aqyndarynyń ishindegi moıyny ozyǵy – sol!» degende syrtqa shyǵaryp kúle almasaq ta, keıin syrtynan máz-meıram bolyp aıtyp júrdik…

Sóıtip birde bala, birde dana Serik aqynmen aǵaly-inili bolyp tarastyq. Aqynnyń kelesi kitabynyń joly aýyrlaý boldy. Odaqta talqylaý ótti. Kirgeli turǵanymyzda Esenǵalı: «Serikti qorǵaý kerek» dep qaldy. Ózimizshe tapqan aqylymyz, úlken adam, járdemi tıer degen úmitpen Úsenın ekeýmiz «Aqsaqaldar alqasyn» basqaryp otyrǵan Áljekeńe kirdik: «Inińiz, jerlesińiz, asa talantty aqyn. Jıynǵa qatysyńyz. Pikirińiz qajet» degen sózimizge ol shaqshııa qarap: «Onyń maǵan ne keregi bar?!» dep shańq ete qalǵany… Shoshyna shyǵyndyq. Alaıda bar qarsylyq adyra qalyp, Aqsuńqarulynyń kitaby baspaǵa ótti. Qorytyndy sóz sóılegen avtor sońynda «Qasqyrdyń monology» atty jyryn oqydy:

Jek kórem ıtti!

Alysyp júrem,

Shabysym júrem!

Qaǵynyp…

Saıyn dalanyń taǵysymyn – men,

Ne degen ǵajap – taǵylyq! – dep bastalǵan adýyn jyrdyń

alapaty myna jazarmandar ordasyn ǵana emes, búkil Almatyny basyp bara jatqandaı hál keshtirdi-aı! «Ala tóbettiń astynda qalar – Kún týǵany ma aqyry… Nege úndemeısińder, qasqyr-babalar, – Qaǵynyp ketken jatyry?!

Nege úndemeısińder? – Urlyq tún edi: Jatqanym mynaý – jaý ishi. – Aspannyń astyn dúrliktiredi, Úrgen ıtterdiń daýysy…»

Áste erlik ártúrli jaǵdaıda jasalady. Al rýhanı erliktiń qalaı jasalǵanyn kópshilik kóbine baıqamaı da qalady. Ondaı erlik júrekterden júrekterge, solar arqyly baryp túnekterge ótse kerek. Dúnıeni tunshyqtyrǵan túnekter sondaı erlikterdiń sáýlesi túsken soń ǵana serpile bastaıdy. Mine, Seriktiń atalmysh jyry da sondaı aıtýly erliktiń biri-tin. Sovet ımperııasynyń joıqyn júıesiniń astynda júrip ondaı jyrdy «kókeıinen Kúlteginniń jazýyn» oqı alǵan jan ǵana jaza alsa kerek-ti.

Mine, búgin Memlekettik syılyqqa usynylǵan «Kókeıimde – Kúlteginniń jazýy» atty kitapty oqyp otyrǵanymda Aqsuńqaruly týraly ilki oıyma oralǵan osy oqıǵalar edi. Syılyq demekshi, mundaı dárejeli qurmet, menińshe, shyǵarmashylyq ıesiniń jasyna nemese laýazymyna qaramaı kórsetilgeni jón. Qazirgi ólshemge salsaq, eger Mahambet, Maǵjan, Ilııas, Sultanmahmut, Qasymdar tiri bolsa, eshqashan bul syılyqty ala almasy anyq! Demek memlekettiń basty syılyǵy – tulǵanyń ult dilinde  qandaı rýhanı silkinister jasaǵanymen ǵana baǵalanýy tıis. Bilýimshe, Serik aqyn bul syılyqqa buryn da bir-eki ret túsip, «qulady». Serikteı aqyndy qulatý – Qulagerdi qulatý syndy abyroısyz is. Aqan seriniń tulparynyń shyńǵyrǵan úni mynaý tarǵyl taǵdyrly tarlan dalanyń qulaǵynan áli óshken joq. Qaıta ol ún Qazaqııanyń árbir «qulageri» qulap ne mert bolǵan saıyn ulǵaıa bermek.

Men aqynnyń jańa kitabynan sol bádbaqyt tulparlardyń ozanyn estidim… Ondaı ozan týǵyza alǵan aqyn óziniń kim ekenin jaqsy biledi. Bilgesin de onyń:

Dáldúrishter mıdy ashytty,

Jazǵandary taqpaq qur,

Óleń emes, shatpaq bul!

Kúlteginniń kóziniń qarashyǵyndaı,

Meniń jyrym mynaý eldiń dilin,

Únin saqtap tur! – deýge ábden haqysy bar.

Sózdiń basynda pámdedik, aqyn óz ǵasyrynyń árbir sátin qalt jibermeı baqylaǵanyn. Qur baqylap qoımaı ol sátterdiń sebebi nede, saldary qandaı ekenin mıdyń mıkroskopymen, júrektiń dúrbisimen úńilip, tamyrshydaı tap basady. Sen de sol óte názik «apparattar» túsirip bergen aqparattar boıynsha bolashaq ult pen adamzat taǵdyryna qandaı synalar qaǵylyp, nendeı synaqtarǵa tap bolaryn boljaldaısyń. Aqynnyń has mıssııasy da sol. Ol, biraq ylǵı ósip, migirsiz rýhanı izdeniste bolmasa, mundaı batpan da batpan, batpan júk, shyńdardan bıik otpan-júkti arqalap júre almaıdy. Ondaı talaısyz talanttardyń talaıyn sanamalap berýge bolar edi...

Áýlıeler eńbekterin izeýirlesek, rýh eki túrli bolady. Biri – saııara, ıakı  ósetin rýh, ekinshisi – sabyta, ıaǵnı óspeıtin rýh. Ekinshisi haıýandarǵa tán. Sondaı-aq toǵysharlar da osy topqa kirse kerek. Sebebi múbárak Paıǵambarymyzdyń aıtýynsha: «Adamnyń jaqsysy – perishteden abzal, jamany – haıýan, bálkim, haıýannan da tómen!»

Al ǵalamnyń, adamzattyń, Alashtyń, qazaqtyń qaıǵysy men qasiretin júregine júk, súıegine múk qylyp alǵan aqyn shirkinde qandaı degbir, qandaı maza bolsyn?! Ol tynymsyz izdenisimen ózine enshili saııara-rýhyn jetildirip, sol arqyly ultyn kelesi bir bıikke kótergenin ózi de sezbesten alasapyranǵa, uıtqymaǵa, quıynǵa, haosqa toly ǵumyryn keshe beredi. Sóıte tura «Poet – velıchına neızmennaıa» dep salmaqtanatynyn, «poet – syn garmonıı» dep árýaqtanatynyn qaıtersiń?.. Uly Blok aıtqan osynaý qaǵıdalardy Aqsuńqaruly da moıyndaıdy. Biraq ol izdegen úılesim ylǵı da kúıresimge aınalyp kete beredi. Sebebi aqynnyń túpsanasyna syrtqy kúshterdiń yqpalymen asa aýyr soqqylar, joıdasyz shabýyldar jasalǵan! Ol irgesi shatynap, kóbesi qaqyrap turǵan Rýh Qamalyn aman saqtap qalý úshin kún-tún demeı yshqynady. Jaıdyń tasyndaı sapaǵa ıe sózdermen qamalynyń irgesin bekitip baǵady. Óıtkeni onyń Júrek-Otany ylǵı qaterde! Odan erteń ulyq sotta Otany úshin jaýap alynatynyn jan-tánimen sezedi.

Onyń sondyqtan: «Al, myrzam, kel de, alshańda, aı-hoı, alshańda! Aldyńda seniń aqjol ǵoı qaıda barsań da. Astanadan da aqshanyń ıisi shyǵady, Alashtyń ıisi qaı jaqqa ketken, al, sonda?!» – dep tańdana hám shamyrqana suraq qoıýy zańdy.

Onyń sondyqtan: «Bazar degen – qaptaǵan qara shybyn! Qara shybyn quj-quj-quj... Qarasy – myń. Aqyn, oǵan qarasań, qara basyp, Kózden aǵyp ketedi qarashyǵyń!!!» – dep túrshigýi tabıǵı.

Onyń sondyqtan: «Qaıda qarap júrgem? Kókti túrdim de, Ánge salyp,  Aıǵa qarap júrdim be? Úsh júzimniń úsh myń jyldaı jıǵanyn, Úsh joıyt kep satyp aldy bir kúnde!» – dep ah urýy qylapsyz.

Onyń sondyqtan: «Elden tartyp, jınap alǵan mal qandaı! Kún kórip kór endi soǵan jaldanbaı?! Alshańdaıdy,Azattyqty Allanyń aldynda bop, Ózi surap alǵandaı!..» – dep yzalanýy laıyq...

Amerıkanyń HIH ǵasyrda ǵumyr keshken oıshyl aqyny Ralf Ýoldo Emerson adamdy tazartatyn ári qaharman etetin dúnıeni ǵana poezııaǵa jatqyzýǵa bolatynyn jazady. Osy qaǵıda bizdiń keıipkerimizge qarap, qadap aıtylǵandaı áser beredi. Shynynda, Aqsuńqaruly poezııasy ult aldyndaǵy ardyń tazalyǵyna hám kez kelgen sátte sol ult jolynda keýdeńdegi jalǵyz basyńdy qyrqyp berýge daıyn bolýǵa úndeıdi.

Ol sondyqtan da: «Zaman-aı, sýyq sur – óńiń, – Otqa da, sýǵa salasyń.

Kenesarynyń basyn ap, túkti júregin, – Júregime jerlep, – Qaı jaqqa qańǵyp barasyń?! Neńdi izdep júrsiń tórtkúl dúnıeni tútip jep, – Osynaý qyrǵyn-súrginnen? – ...Keýdemde áli túkti júregim lúpildep, – Basymdy izdep júrmin men!..» nemese: «Toıy da kóp, asy kóp. – Shetterinen máz bop kári, jasy kep; Qabyma, áne,  salyp jatyr qıqýlap: «Mynaý – bizdiń Han Keneniń basy!» – dep; «Mynaý – aqyn Mahambettiń basy!» – dep; «Mynaý – batyr Keıkimizdiń basy!» – dep. – Jóńkiledi jolymda hám sońymda, – Maǵan uqsas  bir jeri bar onyń da. – «Kimsiń?» – desem, «Men – qazaqpyn!» – deıdi ol, – Qazaqtyń basy – qolynda!» – dese, senesiń. Senip qana qoımaısyń, seniń rýhyń – sol babalar Uran-Ot jaqqan shyńdardyń basynda basyńdy qolyńa ustatyp turyp atoı salady! Al búgingi poezııaǵa, kúlli qundylyqtarynyń bási kemip, barsha qasıeti aıaqasty bolǵan qazaq syndy halyqqa budan artyq ne kerek?!

Qasıet, qundylyqtardyń aıaqasty bolýy degennen shyǵady, qazir eldiń bárine áıgi, Táýelsizdik alǵaly din atyn jamylǵan qaterli aǵymdar qudaısyz qoǵamnan qaljaýrap shyqqan halqymyzdyń basyn dań qyldy. Tipti, memleketti saqtaýshy, ulttyń amandyǵyn qorǵaýshy, urpaqtyń erteńin qamdaýǵa tıisti negizgi organ bıliktiń ózi mynaý áady qaterge áli kózin jumyp qarap otyrǵandaı nemese solarmen ymyralasqandaı... Al osynaý qanquıly dushpanǵa qarsy attandap shyǵýǵa tıisti qalamgerler qaýymy, beıne qaıynaǵasynyń atyn tergegen ıbaly kelindeı bul máselege kelgende, basyn buǵyp qalady. Ultty tamyrynan joımaq bul qandy qara baltanyń júzine qaımyqpaı qarap, shimirikpeı qarsy turǵan azdyń ishinde taǵy da Aqsuńqaruly bar. Ol: «Men qajydym – Dini de ólgen, dili ólgen – Saqaldardan! – Túrin qara túnergen?! – Janym meniń artyq pa edi Abaıdan?! – Sol Hakimniń jolymenen júrem men!» «...Men turmyn qandaı qaıqańda? – Óksigim ishke syımaıdy, sonsoń, aıtam da: Munaıdy berdim Qytaıǵa, tildi orysqa, – Qudaıdy berdim nege men Ýaqap-Saıtanǵa?! Qara párenje – Jelbirep jelge etegi, – Qara jylandaı qaıqań da qaıqań etedi. – Abaıǵa barmaı, albasty basqan bu qazaq, – Allaǵa qalaı jetedi?!» – dep qabyrǵańdy qaýsata saýal qoısa, demek aqynnyń da qabyrǵasy osynaý qasiretten qanshalyqty qaqyrap turǵanyn sezesiń. Ol qaıǵynyń taby ózegińdi ótteı órttemese, onda qazaqtyǵyńda aqaý bolǵany!..

Al mundaı qaıǵydan beren kıingen eren talant ómirbaqı basyn taý men tasqa uryp ótedi. Ol jas kezinde qandaı albyrt bolsa, egdergende de salǵyrt bolyp qala almaıdy. Ondaı býyrqanǵan qýat jerge syımaı atqyǵan lavanyń yshqynysynan ytqyǵan magmadaı dúnıeni qaıta túzedi. Asyly, kisenúzgen shyǵarmashylyq ıesine ol qýat eki taraptan beriledi. Uly Góte aıtqandaı, biri – Jaratýshy ıeden, biri «mefıstofeldik», ıakı ibilisı kúshten.

Qudaılyq ilimnen jurdaı qoǵamda ósip, osy eki qýattyń arasynda janushyrǵan talaı aqyn saıtanattyń otyna párýanasha órtenip ketkenin endi kimnen jasyramyz? Keshe ǵana:

Men de osy jurtymmen bir tús kórdim,

Ýyn daǵy baldaı kórip ishkenmin.

Arýaqtaı – aıaq-qolym salbyrap,

Aspannan kep aıyqtyrǵyshqa túskenmin!.. – dep júrgen aqyn

kenetten Jumeken aǵasymen syrlasyp:

Shalqyǵan joq sharap iship-shatysyp,

Barlardaǵy qan bazarǵa qatysyp.

Bilip aldy bir pendeniń ishinde,

Pýshkın –

Dantes jatatynyn atysyp!

 

Júrmiz birde ústem bop ta, teń de bop,

Júrgen joqpyz rahattan kende bop:

Pýshkın jeńgen kúni bir sát – adam bop,

Dantes jeńgen kúni – kúıki pende bop! – dep dildegi «fitirı

ımannnyń» arqasynda aqıqattyń qupııa qaqpasyn ashyp tastaıdy. Al bul qaqpany ashý baqyty kim kóringenge buıyrmaǵan! Ol – tórkin-túrkin tanyǵan, altyn qulpyn – halqyn-ultyn tıtteı júregine syıǵyzǵan Arshylanǵa ǵana buıyrmys sybaǵa! Árıne, bul jerdegi «Pýshkın», «Dantes» uǵymdary adam boıyndaǵy biri órge, biri kórge súıreıtin eki kúshtiń obrazǵa oranǵan beınesi ekeni túsinikti.

Aqıqattyń qupııa qaqpasyn ashqan aqyndy Qudaı-Taǵala qalǵyǵan taýlardy jańǵyryqtyrýǵa, múlgigen baýlardy dúrliktirýge jiberetin sııaqty. Sondyqtan da onyń tóbesinen qıqý ketpeıdi. Zamannyń qabaǵy qatýlansa-aq, ondaı aqyndardy soqqyǵa jyqqan ne túrmege tyqqan, tipti bolmasa, 9 mysqal qorǵasyndy júregine ne mıyna quıa salyp qutylyp otyrǵan.

Aryǵa barmaı-aq Abaıdan bastaıyqshy... Basqa aryzqoılardy bylaı qoıǵanda, Qunanbaıulynyń sońynan bir ǵana Úzikbaı Bóribaıuly degen aǵaıyny otarlaýshy orys ókimetiniń ákimdigine on jyl boıy tynbaı aryz aıdaǵan! Bul, álbette Abaıdy qurtý, tym bolmasa, jigerin jasytý arqyly Ulttyń belin syndyrý úshin tereńnen oılastyrylǵan surqııa saıasat-tyn. Qudaıǵa emes, orys laqtyrǵan súıekke qul bolǵan úzikbaılar, bar bolǵany, jat qolyndaǵy jeksuryn quraldar ǵana-tyn...

Álgi  aryzdardy oqyp otyrsań, Alla saqtasyn, bul jalǵanda Abaıdan asqan jaýyz, Abaıdan ótken azǵyn joq dep qalardaısyń!.. Uly aqyn: «Qaıran sózim qor boldy...» nemese «Jany aıaýly jaqsyǵa qosamyn dep, árkim bir ıt saqtap júr yryldatyp...» dep keletin jan-kúıgi sózderin osyndaılardyń qorlyǵyna shydamaı aıtqan ǵoı. Alaıda tarıh tarazysynda Abaı kim, úzikbaı kim?! Al Allanyń «Mızan-Tarazysynda» ultynyń hákimin, adamzattyń aqynyn paraqor-kápirdiń uńǵysyna baılap bermekke jan etken jalaqor-jáhildiń múshkil háli qandaı bolar?.. Já, oǵan biz tóreshi emespiz, tek qana «haýf ýá rıja» seziminen týyp jatqan qorqynysh qoı bul. Qalaı bolǵanda da Abaıdyń «tolyq (kámil) adam» bolyp qalyptasýyna úzikbaılar da eńbek sińirdi. Aqyn sol jattyń aıtaǵyna úrgen saldaqy satqyndarmen, janbaqy jutqyndarmen egese júrip eseıdi, alysa júrip kemeldendi...

73 jastaǵy áýlıe Shákárim aqsaqaldy Qarasartovtyń otrıady qalaı óltirgeni aıan. Kólbaı Toǵysovtyń degeni bolǵanda, Maǵjandy 1918 jyly 25-aq jasynda Ombyda omby qardy aqynnyń kúreń qanymen boıap atqyzyp tastar edi. Maǵjannyń taǵy bir jerlesi Ábdrahman Baıdildın izinen súmeńdep erip júrip aryz aıdady. Álbette ony osyndaı súmelek hálge jetkizgen jat qara kúsh-tin. Adam Júrek atty ıman-tarazysyn buzyp alǵan kúni kim-kóringenniń súıegine úretin qarǵyly qara ıtke aınalyp shyǵa kelmek... Keıin «qazaq poezııasynyń aqsaqalynyń» sebebimen 60-jyly aqtalýǵa tıisti Maǵjannyń asyl poezııasy taǵy 28 jyl boıy qabirde jatty... Jyr-Qulager Ilııastyń túrme ishinde turyp aıtqan ah urǵan sózi: «Balam etikshi bolsyn, tek aqyn bola kórmesin!..» edi. Qaıran jyr tulparyna mundaı Kerez-Sózdi aıtqyzǵan álgi kóleńkedegi kórbaqtardyń aryzy-tyn! Al ózi soǵystan jaralanyp, dert taýyp oralǵan, sábıi aýrý, astanasynan baspana buıyrmaı qańǵyǵan Qasymnyń ústinen 1954 jyldyń ózinde ǵana 28 aryz-maqala uıymdastyrylǵan! Eger Stalın tiri bolǵanda, aýrý aqynnyń súıegi ıtjekkende tońǵa oranyp joǵalýy ábden múmkin-tin! Týǵan elinde tonǵa oranyp júrýge tıisti ardaq aqynnyń kórgen kúni osy boldy. Kelesi jyly «shoq shaınap, ot búrikken» qaıran Qasym dáril-fánıdi talaq etti! Mine, ólim tósegine bas qoıǵan aıaýlysyn aıamaǵan qatygezdiktiń shekten shyqqan kórinisine ne deýge bolady?! Bul juqpaly indet shamaly ýaqytta aıyqpastaı bolyp ult boıyna merezdene sińip alǵan.

Aqsuńqarulynyń: «...Akademık boldy-aý, bir aǵataıym, – «Qasym degen –  ultshyl» dep qaqsap júrip...» – deıtini sodan. Nadan da – haıýan! Haıýannyń da eń jaman túri! Haıýannan aıyrmashylyǵy, ol adamdarǵa arnalǵan kúlli zamanaýı ıgilikterdi ıelene alady. Ol – akademık, ǵalym, depýtat, mınıstr, múftı, elshi, kásipker, zańshy, ánshi, «bolashaqshy», eń berisi – bloger, arysy bir memleketke prezıdent bolýy da múmkin! Biraq ınsandy ımanǵa keltiretin jol bolsa, ol jolda qaırat qylǵan jan bolsa, oǵan ymyrasyz has dushpan – sol! Sebebi ol jol munyń haıýanı-haramy jolyn jabady! Eger haramy jol jabylsa – kúlgin topyraqtyń qatparlarynda kómilgen qazyna-kómbe ashylady; múlgin taýlardyń jaqparlarynda órilgen bádizderdiń bederi kórinip, «Kúlteginniń jazýy» kúńirengen ún shyǵara bastaıdy; Dádám Qorqyttyń máńgilik ómirdi ańsaǵan saryny estiledi; Áýlıeler Sultany Áziret Sultannyń máńgilik mahabbatpen qaýyshtyratyn hıkmetteri men «Haı zikiri» óli júrekterdi dir etkizip oıatyp, dúr etkizip tiriltedi! Óli júrekter tirilse, «adam» atyn arqalap júrgen ólekselerge jerde oryn qalmaıdy. Haramy haıýannyń aram túısigi ony jaqsy biledi. Qara kúsh – qara qus. Qara qus eshqashan aqsuńqar qustyń balasynyń Arqadaǵy eń bıik shyń Aqsorańnyń ushan bıiginde qanatymen bultty jyrtyp, topshysymen shyqty búrkip jalt-oıyn salyp júrgenin kóre almaıdy. Kóredi, biraq kórgisi kelmeıdi. Ondaıda ol kózin jumyp almaıdy, jaýyn jyrtyp-jyrtyp tastaýǵa sharǵasy kem. Óıtkeni Qashaǵan aqyn aıtpaqshy: «Qus úlkeni – qaraqus, – Denesi dardaı, kúshi joq. – Onyń kúshi joqtyǵynyń sebebi – Tyrnaǵynyń úshi joq!» Sondyqtan ólekselerden qalǵan súıek-saıaqpen ǵana qorek aıyratyn beıbaq sol kúńsigen-múńsigen qalpynda aqsuńqar qustyń topshysy talǵanyn, qanaty qaıryla synǵanyn ǵana kútedi. Túte-tútesin shyǵaryp mújisem degen kókseý bolady kór-kókeıinde. Alaıda ol «armanyna» jete almaǵan sorly óz uıalastarynyń jemtigine aınalǵan kúıi tirliktegi saparyn aıaqtaıdy. Sebebi meniń áýlıe shaldarymnyń kýálik etýinshe: «Ylashyn-suńqar jún tókse, – Shenine quzǵyn jolamas!..» Júnine jolaı almaı júrgen sormańdaı súıegine qaıdan jaqyndasyn?! Aqsuńqar qustyń súıegi Aqsorańnyń basynda qalsa kerek-ti! Óıtkeni onyń uıasy sol shyńnyń qııasynda-dúr! Sóıtip has dushpanynyń óligi de buıyrmaıdy mystany pıǵyldy ystany qara beıbaqqa!..

Eger bir qyzyǵýshy shyǵyp, zertteı qalsa, Qasymnan keıingi ústinen eń kóp aryz jazylǵan aqyn sol Qasym týǵan – qasıettiń nury men qasirettiń qanyna qatar ılengen topyraqtan jaralǵan Aqsuńqaruly ekenine shúbám joq! Aqynnyń 60 jyldyq toıynda zalǵa «bomba qoıyp» jyr-merekesiniń shyrqyn buzǵan qarasurqı sumpaıylar ony qorlaımyn dep júrip qysqa qoly túgil sholaq qııaly jetpes zaý bıikke qalaı kóterip alǵandaryn bilmeı de qaldy. Asyly, jas shaǵynda izinen ańyz órip júrse, egdergende sońynan aryz erip júrse, has aqyn – sol! Onyń:

Men týasy keremetke kenelgem,

Shýlatýǵa týǵam tynysh kósheni.

Bir doentke tamaq taýyp berem men,

Bir qyrttardyń bolyp qańqý-ósegi... – deýinde sezimdi selt

etkizer, kózińdi mólt etkizer shyndyq jatyr. Keshe Qasym tırandar taqqa mingen ımperııalardyń júzine kózin aıyrmaı qarap turyp:

Eı, tákappar dúnıe,

Maǵan da bir qarashy;

Estımisiń sen meni,

Men – qazaqtyń balasy! – dep alapatyn asyrsa, búgingi onyń bólesi:

Alashtyń taý men tasyna

Talystaı tańba basylyp,

It pen qus shyqty basyńa,

Basyńnyń joǵyn basynyp!.. – degen aıbaraǵyn tanytady. Bular  

tulyntutqan órlik pen julynjutqan erlikten ǵana týatyn zada-sóz! Mundaı sózdi aıta alǵan aqyndardy týǵan el Aı astynda máńgi jasaryna ımanym kámil! Ol sózdiń sáýlesin áýemdi jaılaǵan qara qustar túgili, álemdi baılaǵan qara kúshter de sóndire almaıdy!..

Men Mádı men Qasymnyń, Serik pen Janat, Mırastyń Qarqaralysyna jıi baram... Jaqynda «Qarqaraly basynda qaharman Kenesary hannyń qamaly bar» degendi estip saparǵa shyqtym. Shyń basyndaǵy úsh jaǵy birdeı aran-quz, bir jaǵyna tas órilgen qamalǵa qarap turyp tánti boldym: «Muzdaı temir qursanǵan qatygez kápirge qarsy ymyrasyz shaıqasqa shyqqan qaıran baba qasıetti qazaq dalasynyń ár pushpaǵyn aldyrmas qamalǵa aınaldyryp baqqan eken-aý!..» Qamaldyń ústinde qanaty batyp bara jatqan kúnniń qanyna malynyp, janary qııa tastardaǵy sáýlege shaǵylyp shyrq aınala aqsuńqar qus ushyp júrdi… Quddy bir, sol keshegi eli men jeriniń azattyǵy úshin qan keship ketken esil erlerdiń ólmegen rýhyndaı!.. Memlekettiń eń joǵarǵy syılyǵyna túsip jatqan Aqsuńqaruly aǵam esime túsip jaqsy joralǵyǵa jorydym. Saryarqanyń asqar bıigi Aqsorań jaqtan qanaty jarqyldap aı da kóterildi… Ol Serik aǵamnyń kindik qany men janarynyń jasy, keıin qanatynyń jarqyly tamǵan taý ǵoı…

 

Svetqalı NURJAN,

aqyn

Sońǵy jańalyqtar