17 Qyrkúıek, 14:26 423 0 Praımerız Anar LEPESOVA

Praımerız: pikirtalas tartysty ótýde

14 qyrkúıekte «Nur Otan» partııasy partııaishilik saılaýy – praımerızge qatysýshy kandıdattardyń jarııa pikirsaıysy bastaldy. Elimizdiń túkpir-túkpirinde ótip jatqan debattar barysynda úmitkerler óz óńirlerindegi ózekti máselelerdi kóterip, olardy sheshý joldaryn usynýda.

Aqtóbelik praımerızge qatysýshy­lar­dyń arasynda bilim salasyndaǵy qor­dalanǵan máselelerdi sheshýge, ekologııany jaqsartýǵa óz usynysyn aıt­qan­dar boldy. Sondaı-aq jol sapasyn jaq­sartýǵa jańa tehnologııalardy paı­dalaný, aýlalardy abattandyrý maq­sa­tynda elimizde joq tájirıbelerdi usyn­dy.

«Praımerızge Aqtóbe oblysynan tir­kelgen 486 kandıdat 7 qyrkúıekten bas­tap partııalastarymen betpe-bet jáne onlaın ádisimen kezdesýler ótkizip, úgit-nasıhat jumystaryn júrgizýde. 14 qyr­kúıekten bastap jarııa pikir­saıys­tarǵa qatysyp jatyr. Olar óńirimizdiń ózekti máselelerin ashyq kóterip, naqty sheshimder usynýy tıis. Osyndaı túrli oı-pikirlerdiń toǵysynan keleli oı, ke­mel ıdeıalar týyndaıdy», – deıdi par­tııa­nyń oblystyq fılıaly tóraǵasynyń birinshi orynbasary Erbol Danaǵulov.

Pavlodar oblysynda praımerızge qa­tysýshy 612 úmitker 89 topqa bólingen. Alǵashqy toptyń jarııa pikirsaıysy «Kolos» mádenı oıyn-saýyq ortalyǵyn­da ótti. Úmitkerler ózderiniń saılaýaldy baǵ­darlamalaryn ortaǵa salyp, jıylǵan qaýymdy tolǵandyratyn suraqtarǵa jaýap berdi.

– Pikirsaıys úsh kezeń boıynsha ótý­de: alǵashynda kandıdattar óz maqsat­tary­men bólisedi, ári qaraı bir-biriniń suraq­taryna jaýap beredi de sońynda zalǵa jınalǵandardyń saýaldaryna jaýap izdeıdi. Pikir almasý barlyq sanı­tar­lyq erejelerdi eskere otyryp ót­kizilýde, – dep atap ótti partııanyń Pav­lodar oblystyq fılıaly tóraǵa­synyń birinshi orynbasary Ilıa Terenchenko.

Pikirsaıysqa qatysýshylar aımaq­taǵy sheshimin kútken ózekti máselelerdi kó­terdi. Úmitkerler oblys turǵyndary­nyń ál-aýqatyn arttyrý, aımaq eko­nomı­kasyn damytýǵa qatysty birqatar usy­nys aıtty. Atap aıtqanda, jas otba­sy­lardyń baspana satyp alýyna nesıe mól­sherlemesin tómendetý jáne múm­kindigi shekteýli azamattarǵa kórsetiletin qol­daýdy arttyrý jóninde oı órbitti.

Al Aqmola oblysy Býrabaı aýdanyna qa­rasty Vedenovka aýylynyń mádenıet úıinde ótken pikirsaıysta praımerızge qatysýshylar eldi mekenderdegi túıtkil­derdi sheshý boıynsha óz josparlarymen bólisti.

Býrabaılyqtar úshin aýyl sharýa­shy­lyǵyn jáne týrızm salasyn damytý máselesi kún tártibinde tur. Sondaı-aq «Dıp­lommen – aýylǵa» baǵdarlamasy aıasynda jas mamandardy aýyldyq jerlerge tartý jáne ýche qalasyn abattan­dyrý, qala ishindegi joldardy kúrdeli jón­deýden ótkizý de sheshimin kútken má­seleler.  Al Kenesary hannyń esimin ıem­dengen Kenesary aýyldyq okrýgi oblys ortalyǵy Kókshetaýdyń dál irgesinde ornalasqanymen, aýyl ishindegi joldardyń jaǵdaıy kóńil kónshitpeıdi. Zeınetkerler poshta qyzmetiniń sapasyna jıi shaǵymdanady. Sondaı-aq turǵyn­dar úshin mal jaıylymy joqtyń qasy. Osy jáne ózge de máseleler praımerızge qatysýshylardyń saılaýaldy baǵdarla­ma­synda kórinis tapqan. Pikirsaıys barysynda úmitkerler óz baǵdarlamalaryn­da aıtylǵan sharalardy qalaı júzege asyratyndaryn túsindirdi.

Shyǵys Qazaqstan oblysynda da kan­dıdattar qyzý pikirsaıysqa túsip, óńir turǵyndaryn mazalaıtyn suraqtardy belsene talqylaýda. Altaı aýdanynyń úmit­kerleri Buqtyrma sý qoımasy jaǵa­laýyndaǵy týrıstik ınfraqurylymdy jaqsartý qajetin, sondaı-aq Jańa Buq­tyrma kentindegi qazaq mektebiniń ǵı­maraty zaman talabyna saı emes ekenin sóz etti. Shemonaıha aýdanynyń kandıdattary «Dıplommen aýylǵa» baǵdar­la­masy aıasynda jas mamandardy aýyldyq jerlerge tartýdy jáne shańǵy sportyn damytý úshin jattyqtyrýshylarǵa qo­sym­sha jumys ornyn ashý máselesin kó­terdi.

Soltústik Qazaqstan oblysynda praı­merızge qatysýshylar bıliktiń ha­lyqpen keri baılanys ornatý, joldardy jóndeý, azamattardyń azyq-túlik sebetin jaqsartý, bıznesti, densaýlyq saqtaý, bilim berý salalaryn damytý máselelerin talqylady.

Bilim berý júıesin damytý, kásipker­lerdi qoldaý máseleleri Batys Qazaqstan oblysynda ótken pikirsaıystar kezinde de jıi kóterildi. Budan bólek, Oralda ót­­ken alǵashqy debatta kandıdattar kóp­balaly otbasylarǵa beriletin jeńil­dikterdi arttyrý, múmkindigi shekteýli aza­mattardy qoldaý, jumysshy mamandy­ǵy­nyń bedelin kóterý jónindegi usy­nys­taryn ortaǵa saldy.

Jarııa pikirsaıystar 30 qyrkúıekke deıin jeksenbiden basqa kúnderi kún saıyn ótkiziledi. El turǵyndary debat­tar­dy áleýmettik jelilerde tikeleı efır arqyly tamashalap, praımerız kandıdattaryna suraq qoıa alady. Sondaı-aq qa­zaqstandyqtar partııa fılıaldary­nyń áleýmettik jelilerdegi resmı akkaýnttarynda ózderin mazalaǵan máseleler jaıly jazyp qaldyra alady. Bul praımerız úmitkerlerine jergilikti jaǵdaıdy jaqsartý boıynsha daıyn usynystarmen pikirtalasqa qatysýǵa múmkindik beredi. Halyqpen keri baılanys saılaý aldyn­daǵy baǵdarlamalardy pysyqtaý úshin múmkindikterdi keńeıtetini jáne birlesip ońtaıly sheshimderdi tabýǵa kómek­tesetini sózsiz.

Sońǵy jańalyqtar