17 Qyrkúıek, 12:37 709 0 Rýhanııat Túrkistan Gazeti

Áýelden qatarynan týysy artyq...

Bıahmet Sársenuly haqynda

Tarbaǵataı – túrki órkenıetiniń altyn be­sigi. Úsh myń jyldyq uzaq tarıhy­myz­dyń ón boıynda tarlan Tarbaǵataıdyń alar orny erekshe. Pil saýyrly osynaý qart taý ejel­diń eń kúninen beri qaraı arysy túrkiniń, be­risi Alashtyń san keshýli asqaq tarıhynyń tiri kýási bolyp kele jatyr. Barqytbel, Kóktaý atanǵan kezderinen Alash balasy aınala qonǵan, tir­liginiń qazany burqyldap jatqan uıyq jurt, Alashtyń altyn besigi.

Qazaq renessansy atanǵan Alash qozǵalysy kezinde de Tarbaǵataı óńiri men osy aımaqtan shyqqan qazaq zııalylarynyń atqarǵan qyzmeti kól-kósir boldy. Onyń ózindik sebepteri de joq emes. Toǵyz joldyń torabynda, eki úlken ımperııanyń múddeleri men shekaralary toǵysqan geografııalyq núktede ornalasýy bul aımaqtan keń oıly, kemel adamdardyń kóbirek shyǵýyna bir sebep bolsa, ekinshiden, Abylaı han zamanynyń erlik dabyly qulaǵynan áli kete qoımaǵan asaý qazaqqa Kenesary hannyń qaıǵyly qazasy men aýyr jeńilisi ózgeshe oı salsa kerek. Yrǵyzbaı áýlıe, Aqtaılaq bı, Qunanbaı myrza, Tana myrza sııaqty el jaqsylary, endigi dúnıeniń kilti tek bilimde ekenin jaqsy túsindi. Sondyqtan qoly jetken adamdar balalaryn orystyń úlken qalalarynan oqyta bastady. Qysqasy, ketkenmen teńdik daǵýasyna jetýdiń jalǵyz joly osy ekenin qazaq elıtasy jaqsy uǵyndy.

Tarbaǵataı óńirinde týyp Alash par­tııa­sy men Alashorda úkimeti sapynda qazaq eli­niń bolashaǵyn aıqyndaıtyn úlken ult­tyq iske belsene kirisken azamattar tipti kóp. Tek ulttyq deńgeıdegi qaıratkerler Ala­shorda búrkiti, qaharman qaıratker Otyn­shy Áljanuly, Alashtyń tuńǵysh qur­bany Qazy Nurmuhammeduly, Bıahmet Sár­senuly, Erejep Itbaıuly sııaqty tulǵaly qaı­ratkerlerdiń alaqandaı Aqsýat, aıadaı Tar­baǵataı aýdanynan shyǵýy onda qonys­ta­nyp otyrǵan Alash balasynyń ulttyq potenıalynan da habar berip turǵandaı.

Otynshy Áljanuly men Qazy Nur­muham­meduly týrasynda Alash qozǵalysyn zert­tegen kóptegen qalamdasymyz qalam ter­begen. Olar týraly talaı derekti fılm­der túsirilip, qalyń jurtshylyq esimimen tanys bolyp, rýhyna bas ıgenin bilemiz. Olar­dyń Alash balasynyń, qazaq eliniń er­teńgi jaryq kúni úshin tókken qany Táńiri Ta­ǵalanyń ádil esebinde. Bizdiń búgin aıbar­ly el bolyp otyrǵanymyz sondaı shahıt kesh­ken asyldardyń qany men teriniń be­deli.

Men bul shaǵyn maqalada qyzmeti qaz­aq­qa kóp ótse de, esimi jurt jadynda az saq­tal­ǵan Alashtyń aıaýly arysy Bıahmet Sár­senuly týrasynda tolǵanyp otyrmyn. Bel­gili aqyn Sultanmahmut Toraı­ǵyruly­nyń áıgili «Tanystyrý» poemasyn osy arada eske túsirýdiń reti kelip tur. Sol nazym só­zinde Bıahmet Sársenuly týrasynda:

...Bireýi Bıahmet Sársenuly,

Yńǵaıly, qyrǵıǵa oqsar kórseń túri.

Túrinen de, sózinen, júrisinen,

Ekenin bile almaısyń qandaı qyry.

Aqyly da onyń kóp, aılasy da,

Kóńiliniń jyldam sezgish aınasy da.

Bar deıdi burynyraq umtylatyn,

Túlkideı jalt etetin taımasy da.

Isi de, talanty da qalyspaıdy,

Jumsasa tegis halyq paıdasyna.

Jastardyń bireýinen keıin emes,

Qazaq dep júreginiń qaınasy da.

Halel men Álimhandy aı dep aıtsaq,

Sholpandyqqa jaraıdy aı qasynda.

Áýelden qatarynan týysy artyq,

Sondyqtan kún-tún saıyn barady artyp.

Ilimniń aımaǵynda joqty baǵy,

Erik­siz týysymen alar tartyp», – dep tol­ǵaı­dy. «Áýelden qatarynan týysy artyq» Alash arysyn zamandastary «Alashtyń Bıa­shy» dep áspettep ótken. Ol 1885 jyly Zaı­san ýezine qarasty Naryn bolysynda, Aq­sýat aýylynda ómirge kelgen. 1921 jyly Oryn­borda Qazaq ASR-nyń oqý mınıstri Ahmet Baıtursynulynyń orynbasary qyz­metin atqaryp júrgende nebári 36 jasynda oba aýrýynan qaza tabady. Qazaq prozasynyń atasy Júsipbek Aımaýytuly «Bıash» atty qaıǵyly qazanama jazǵan. Qazanamada
«...Áleý­met isine oqyǵany azdyqtan qazaqtyń ana jumysy da, myna jumysy da Bıashty ke­rek qyldy, súıredi. Onyń aralaspaǵan qyz­meti bolmady. Qandaı jumysqa aralassa da tereńnen, tez bitiretin Bıash bolatyn... Oqý komıssarıatynyń qandaı isi bolsyn, bir ózi basqaryp bara jatyr edi. Ákimshilik ju­mysta arqasy bosaǵandaı bolyp Ahań (Ahmet Baıtursynuly) Bıashqa senip oty­rýshy edi...» dep kúńirenipti.

Alashtyń eki arysy Sultanmahmut To­raı­ǵyruly men Júsipbek Aımaýytulynyń osy eki lebizin qatar berdik. Bul – sol alaǵaı zamandy birge kórgen zamandastyń kózimen be­rilgen baǵa. Sonymen birge, eki qalamger de – kesip-piship dál aıtatyn tarazy kóńil da­nyshpandar. Al endi Bıahmet Sár­senuly­nyń qaıratkerlik qyzmetine keler bolsaq, qa­zaq balasyn aǵartý jumysynan bastaǵan arystyń kúres joly qazaqtyń alǵashqy par­tııasy men ulttyq úkimetin qurǵan uly qoz­ǵalysqa ulasady.

Aqpan tóńkerisi – qazaq oqyǵandarynyń kóńiline úmit shyraǵyn jaqty. Jer-jerde qa­zaq komıtetteri qurylyp, belsendi jumys at­qara bastady. Sol belsendi jumys at­qar­ǵan qaıratkerdiń biri – Bıahmet Sársenuly. Onyń qaıratkerlik qyzmetinen aıryqsha úsh isin atap ótkim keledi. Ol 1917 jylǵy Semeı oblystyq qazaq sıezin uıymdas­tyrý­shy­lardyń biri boldy. Sonymen birge sol sıez tóraǵasynyń orynbasary bolyp saı­landy. Bul sıezde qazaq halqy úshin eń mańyz­dy sanalatyn on alty másele qa­ral­dy. Sol jyldyń jazynda ol Orynborda ót­ken birinshi búkilqazaq sıezinde Álıhan Bó­keıhan, Álimhan Ermekov, Halel Ǵab­ba­sovtarmen birge Búkilreseılik quryltaı jı­nalysyna depýtattyqqa usynyldy. Birin­shi jalpyqazaq sıezine deıin Semeı, Torǵaı, Oral qazaqtarynyń sıezin uıym­dastyrý Alash partııasyn qurýdyń, jalpy qa­zaqtyń ulttyq memleketiniń basqarý for­masy men memlekettik ustynyn qalyp­tas­tyrýǵa arnalǵan daıyndyq sııaqty bol­dy. Bul oblystyq sıezderdiń durys uıym­dastyrylýy qazaqtyń saıası belsendiligi men saýatynyń kóterilýine de aıryqsha áser etti. Sondyqtan bul oblystyq sıezderdiń mańyzy erekshe.

Joǵaryda atap ótkenimizdeı, Bıahmet Sár­senulynyń qaıratkerlik qyzmetiniń erek­she kóringen tusynyń biri – 1918 jyly 2 sáýirde Alashorda men Sovet úkimeti ara­synda bolǵan kelissóz. Kelissóz telegraf ar­qyly ótti de, Alash atynan  Halel Ǵab­bas­uly, Sovet úkimeti atynan Stalın sóıledi. Osy kelissózde Halel Ǵabbasulynyń Sovet úki­metine qoıǵan talaptaryn aldyn ala Álı­han Bókeıhan, Raıymjan Mársekuly, Álim­han Ermekuly, Bıahmet Sársenuly, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly qatarly qaıratkerler qatysqan arnaıy májiliste tujyrymdaǵan bolatyn. Bul kelissózdiń de tarıhı mańyzyna tolyq baǵa berilgen joq. Osy kelisim arqyly Alashorda ókilderi Sovet bıliginiń quramyna kire aldy. Bul – bizdiń avtonomııaly respýblıkamyzdyń shekarasyn belgileý, oqý-aǵartý salasyn ulttyq baǵytqa burý qatarly memlekettik salanyń barlyǵynda repressııaǵa deıin Alash azamattarynyń basym bolyp, ulttyq mem­leketti negizdeýine múmkindik bergen ta­rıhı kelisim. Sol sheshýshi sátte ult kó­sem­deriniń qasynda Bıahmet Sársenulynyń bolýy onyń tulǵalyq bolmysyn tanýy­myzǵa áser eteri anyq.

Bıahmet Sársenulynyń qaıratkerlik qyz­metiniń taǵy bir qyry – aǵartýshylyq qyz­meti. Ol ekinshi jalpyqazaq sıezinde qa­­­byldanǵan qazaqtyń úlken pedagogıkalyq já­ne mádenı baǵdarlamasyn iske asyrýshy bas­ty tulǵalardyń biri boldy. Ekinshi jal­pyqazaq sıeziniń qaýlysyna saı, Ahmet Baı­tursynuly basqarǵan oqý komıssııasy qu­ryldy. Bıahmet Sársenuly, Maǵjan Ju­mabaıuly, Eldes Omaruly, Teljan Sho­nanuldarymen qatar komıssııa múshesi bo­lyp saılanady. 1920 jyly qurylǵan Qazaq ASSR Halyq aǵartý komıssary Ahmet Baı­tursynulynyń orynbasary bolǵanyn jo­ǵaryda aıttyq. 1921 jyly Bıahmet Sár­senuly ózi orynbasary bolyp otyrǵan Halyq aǵartý komıssarıatynyń arnaıy qaý­lysymen qazaqtyń alǵashqy oqý­lyq­taryn jazý týraly avtorlarǵa júkteme beriledi. Bıahmet Sársenuly qazaqtyń al­ǵashqy oqýlyqtarynyń biri geometrııanyń avtory boldy. Bul sanat quraldary 1929 jyl­ǵa deıin qazaq mektepterinde oqytylyp keldi. Qýǵyn-súrgin jyldary bári órtelip, kózi joıyldy.

Bıahmet Sársenuly óziniń 36 jyldyq qys­qa ǵumyrynda eli úshin aıanbaı qyzmet qyl­dy. Týmysy bólek, tulǵasy bıik aza­mat­tyń Alash jurtynyń baǵy úshin atqarǵan ushan-teńiz qyzmeti áli de tolyq zerttelip, naqty tarıhı baǵasy berilgen joq. Qursaǵy qut­ty Tarbaǵataıdyń baýyrynda týyp, ta­synda túlegen azamat Alashtyń aspanyndaǵy al­tyn qyrannyń biri boldy.

Qursaǵy qutty jer men kóńili beren el aman bolsa, áli talaı asyl týary haq.

Berik Ýálı

Sońǵy jańalyqtar