17 Qyrkúıek, 11:07 1427 0 Qoǵam Anar LEPESOVA

Analardyń zeınet jasy qaıta qaralsa...

Ótken aptada áleýmettik jeliler men messendjerlerde elimizde zeınet­ke shyǵý jasy tómendeıtini týraly aq­parat tarady. Mundaı óz­geris­tiń engizilýine koronavırýstan kóz jumǵan­dardyń kópshiligi zeınet jasyna jetpeı ómirden ótýi sebep bolǵan shyǵar dep joramaldady jurt. Alaıda kóp uzamaı Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi bul má­li­metti joqqa shyǵaryp, qoldanystaǵy zańǵa sáıkes, erler 63 jasta, al áıel­der 59,5 jasta zeınetke shy­ǵatynyn naqtylady. Buǵan qosa, ve­domstvo­da­ǵy­lar 2027 jylǵa deıin áıelderdiń zeınet jasy jyl saıyn 6 aıǵa ulǵaıyp oty­ratynyn eske saldy.

2027 jyly erler men áıelderdiń zeınet jasy teńesedi

«Qazaqstanda zeınetaqymen qamsyz­dan­dyrý týraly» zańda áıelderdiń zeınetke shyǵý jasyn on jyl ishinde erlermen teńes­tirý kózdelgen. Iaǵnı, 2018 jyldan 2027 jylǵa deıin jarty jylǵa kóterilip oty­­rady. Tarqatyp aıtsaq, áıelder  2020 jyl­ǵy 1 qańtardan – 59,5 jasynda, 2021 jylǵy 1 qańtardan – 60 jasynda, 2022 jyl­ǵy 1 qańtardan – 60,5 jasynda, 2023 jyl­ǵy 1 qańtardan – 61 jasynda, 2024 jylǵy 1 qańtardan – 61,5 jasynda, 2025 jylǵy 1 qańtardan – 62 jasynda, 2026 jylǵy 1 qańtardan – 62,5 jasynda, 2027 jylǵy 1 qańtardan 63 jasynda zeınetke shyqpaq.

Mınıstrliktiń túsindirýinshe, áıel­derdiń zeınetkerlik jasy ynty­maqty zeı­netaqy júıesiniń birtindep toqta­tylýy­na baılanysty kóterilip otyr. Yn­ty­maqty zeınetaqy taǵaıyndaý úshin eńbek ótili 1998 jylǵy 1 qańtarǵa deıin esep­ke alynady, sondyqtan onyń mólsheri jyl­dan-jylǵa azaıady. Iaǵnı, zeınet jasyn kóterý arqyly áıelderge zeınetaqy tó­le­min jáne memlekettik bazalyq zeınetaqyny joǵary mólsherde alýǵa múmkindik berip otyrmyz deıdi sheneýnikter.

Bir qýantarlyǵy, zeınetaqyny erte alý­ǵa quqyǵy bar áıelder úshin zeınet jasy óz­gergen joq. 5 nemese odan kóp ba­la týyp (asy­rap alyp), olardy segiz jas­qa deıin tár­bıelegen analar 53 jastan bas­tap beı­netiniń zeınetin kóre alady. Al Semeı ıad­rolyq synaq polıgonynyń tó­tenshe jáne eń joǵary radıaııalyq qaýpi bar aımaq­ta­rynda 1949 jylǵy 29 tamyzdan 1963 jyl­­ǵy 5 shildege deıin keminde bes jyl ómir súrgen áıelder 45 jasta zeınetke shy­ǵady.

Elimizdegi zeınetkerlerdiń 70 paıyzyn áıelder quraıtyn kórinedi. Demek, memleket analarymyzdyń zeınet jasyn kóterý arqyly zeınetaqy tóleýge jum­salatyn bıýdjet shyǵystaryn aıtar­lyqtaı azaıta ala­dy. Alaıda áıelderdiń 63 jasqa deıin eń­bek etýi, óskeleń býynǵa oryn bosatpaýy jastar arasyndaǵy jumys­syzdyq máse­lesin ýshyqtyra túsýi múmkin.

2019 jyldyń sońyndaǵy derek boıynsha Qazaqstanda 15-ten 28 jasqa deıingi jas­­tar arasyndaǵy jumyssyzdar sany 84,7 myń adamǵa jetken. Bıyl kesirli keseldiń ta­ralýyna baılanysty engizilgen karan­tın­dik shekteýler saldarynan kóp jas turaqty jumysynan aıyrylǵanyn eskersek, jyl sońynda jarııalanatyn ju­mys­syzdyqtyń jańa statıstıkasy byl­tyr­ǵydan birshama joǵary bolary anyq. Eki qolǵa bir kúrek tabý qıyndaı túsken qazirgi ýaqytta zeınet jasynyń kóterilýi jalyndap turǵan jastardyń elge qyzmet etýine ke­dergi keltiretin faktorlardyń birine aı­nalǵany ókinishti. Jas býynnyń boıyn­daǵy kúsh-qýatyn, tyń ıdeıalary men eńbek­ke degen qulshynysyn qoǵamnyń ósip-ór­ken­deýine der kezinde paıdalana bilsek, uta­rymyz kóp bolar edi.

Beınet kórgen analar zeınetke jete almaı júr

Qýaty kemip, jumystan qajı bas­taǵan analarymyz nemereniń qyzy­ǵyn, beı­ne­tiniń zeınetin kóretin shaǵynda keńsege qa­malyp, qaǵazǵa kómilip otyratyny alań­datady. Keńseniń jumysyna shy­daýǵa bolar. Al kóp balanyń beınetine qosa, aýyr ju­mys atqaryp, beli jazylmaı, taý­qymet kó­retin aýyldaǵy aq jaýlyqtylar zeı­netke shyǵatyn ýaqytty jyl sanap emes, kún sa­nap kútetini sózsiz. Qalada da den­saýlyqqa qaýpi mol ónerkásip oryndarynda nemese bet­terin kún men jel qaǵyp dalada jumys at­qaratyn, teń-teń júk kóterip, bazarǵa shy­ǵyp, otbasyma tarshy­lyq kórsetpeımin dep belin shart býǵan áıel qanshama?.. Tipti, er adamnyń bilek kúshin qajet etetin aýyr ju­mystarǵa shydap júrgen názik jandylar da az emes.

Qazirgi kúrdeli kezeńde jumystary qıyn­dap, júktemeleri artqan muǵalimder men dárigerler de zeınetaqyǵa qol jetkize­tin kúnge asyq.  60-tan asqan ustazǵa bilim salasyna engizilip jatqan jańa tehnologııalardy ıgerý qıyndyq týdy­ratynyn da qaperge alǵan jón. Jas­tar­dyń kúsh-jigerine, qarym-qabiletine laıyqtalǵan keıbir reformalar egde tartqan muǵalimder úshin ońaı shaǵylatyn jańǵaq emes.

Kúndelikti jumystarynan bólek, úıdiń sharýasy, bala-shaǵanyń kú­timi men tárbıesi de áıelderdiń moınynda. Qanshalyqty shydamdy, turmys qıyn­dyǵyna beıim bolsa da, ómir súrý uzaqtyǵy erlerge qaraǵanda joǵary desek te, áıeldiń aty – áıel. Názik jandylardyń zeınetke shyǵý jasyn erlermen teńestirý qısynǵa kel­meıdi. Bálkim, áıelderdiń zeınet jasy­nyń shegin belgili bir ólshemderge salyp aıqyndaý kerek shyǵar. Máselen, kásibi, ju­mysynyń zııandylyǵy, densaýlyǵyna tıgi­zer áseri eskerilse, ádiletti bolar edi. Áıtpese, barlyǵyn bir ólshemmen ólshep, ana­lardy jappaı 63 jasqa deıin jumysqa jegý qııanat emes pe?!

Qytaıda zeınetaqyny tańdaýlylar ǵana alady

Bizdiń el ǵana emes, álemniń damyǵan memleketteriniń de zeınetaqymen qamtý júıesinde túıtkil kóp. Máselen, eko­nomıkasy qarqyndy damyǵan Qytaıda halyqqa qarjylyq qoldaý kórsetý  tómengi deńgeıde. Visasam saıtynyń málimetinshe, zeınetke shyǵý múmkindigi  qytaılyqtardyń barlyǵyna birdeı berilmegen. Buryn memlekettik organdarda jáne qalada ornalas­qan iri ónerkásiptik kásiporyndarda jumys iste­gen azamattar ǵana zeınetaqymen qam­ta­masyz etiledi.

Qytaıda zeınetaqy memlekettik bıýdjet esebinen tólenedi. Al jeke zeı­netaqy qorlary bul elde joqtyń qasy. Alaıda tólenetin zeınetaqynyń azdyǵyna qaramastan egde jastaǵy adamdarǵa kún­delikti turmysyna kómektesetin arnaıy jeńildikter qarastyrylǵan. Máselen, qy­taılyq zeınetkerler kommýnaldyq qyz­metter men qoǵamdyq kólikterdegi tólem­derden bosatylady, sondaı-aq olar úshin dú­kenderde arnaıy jeńildikter qaras­tyrylǵan.

Dástúrge berik el bolǵandyqtan Qy­taıda qarttarǵa qurmet kórsetý­ge erekshe kóńil bólinedi. Egde tartqan aza­mattarǵa balalary, nemereleri ne týystary qarasady. Aspan asty elinde jalǵyzbasty qarııa túsinigi joq deýge bolady.

Úndistanda da zeınetaqy egde tartqan azamattardyń barlyǵyna birdeı beril­meıdi. Bul elde memlekettik qyzmet­kerler ǵana zeınetke shyǵyp, el qazynasy­nan turaqty tólem ala alady. Al ózge qart­tarǵa zeınetaqy múlde qarastyryl­ma­ǵan. Bılik ókilderi el azamattaryn zeıne­taqymen qamtamasyz etý úshin ınvestor izdeı bastaǵan. Demeýshiler kómektesse, mem­lekettegi qarttarǵa qajetti qarjyny tóleýge múmkindik týady deıdi sheneýnikter.

Al Vetnamdaǵy jergilikti zań júıesi boıynsha, zeınetaqy tólemderi 50 men 100 dollardyń aralyǵynda. Búginde el­de jappaı qartaıý deregi tirkelgen. Son­dyqtan Vetnam bıligi ótken jyly zeınet jasyn 10 jasqa ulǵaıtý týraly sheshim qabyldady. Elde er adamdar 60 jasta, al áıelder 55 jasynda zeınetke shyǵa alady.

Reseıde áıelder 55 jasta zeınetke shyǵady

Visasam saıtynyń málimetinshe, Reseıde er adamdar 60 jasynda, áıelder 55 ja­syn­da zeınetke shyǵady. Tek arnaıy sa­nattaǵy azamattar ǵana zeınetke erte shy­ǵýǵa quqyly. Atap aıtqanda, múmkindigi shek­teýli adamdar, asyraýshysynan aıy­rylǵandar, 37 jyldan artyq jumys ótili bar áıelder men 42 jyldan astam ýaqyt eńbek etken erler zeınetaqyǵa ózgeleden er­terek qol jetkizedi.

Germanııada erler men áıelder úshin zeınet jasy birdeı: 67 jas. Orta esep­pen nemis zeınetkerleri aıyna 1 400 dol­lar (595 myń teńge) alady. «Berlın qa­byrǵasy» oqıǵasynan keıin Germanııa bir­tutas elge aınalǵanyna qaramastan, eldiń shy­ǵysy men batysyndaǵy zeınetaqy mólsherinde aıtarlyqtaı aıyrmashylyq bar. Máselen, Shyǵys Germanııadaǵy zeıne­taqynyń mólsheri – aıyna 1 200  dollar (510 myń teńge). Al kepil zeınetaqysyn alý úshin nemis azamaty bir qyzmet ornynda keminde 5 jyl qyzmet etýi kerek. Germanııa­da úkimet bekitken arnaıy erejelerdi durys ustanǵan sheteldikter de zeınetaqyǵa qol jetkize alady.

AQSh-ta erler 67 jasta, áıelder 65 jasta zeınetke shyǵady. Bul eldegi zeı­ne­taqy júıesiniń ereksheligi – jergilikti kom­panııalardyń birinde 10 jyl jumys istep qajetti sommany jınap alýǵa bolady. Sondyqtan Qurama shtattardyń kóp azamaty bir kásiporynda qyzmet etip-aq 2-3 zeı­netaqy kólemindegi qarjy jınaıdy.

Amerıkalyqtar zeınetaqy qoryna ja­laqysynyń 15 paıyzyn aýdarýy tıis, onyń jartysyn qyzmetkerdiń ózi, jartysyn jumys berýshi tóleıdi. Mamandardyń aıtýynsha, AQSh-ta zeınet jasyna jetken adamdardyń 30 paıyzy qyzmetin ári qaraı jalǵastyrady eken.

Al franýzdar 62 jasta zeınetke shyǵa ala­dy. Alaıda el bıligi turǵyndardy 64 jas­qa deıin jumys isteýge yntalandyrý tetik­terin qarastyrýda. Máselen, eńbek ótili tolyq bolǵan jaǵdaıda franýzdar 1 myń eýro kólemindegi kepildi zeınetaqyǵa qol jetkize alady. 2025 jyldan bastap 64 jas tepe-teńdik jasy dep bekitiledi de, sol jasqa tolǵandarǵa zeınetaqy tólemderiniń negizgi bóligi tólene bastaıdy.  Franııa úkimeti 5 jyldan keıin 64 jas eldegi ortasha zeınet jasyna aınalady degen senimde.

Bir tańǵalarlyǵy, álemde zeınetaqy múlde berilmeıtin elder de bar. Bul tizimniń kóshin Tanzanııa bastap tur. Eldegi zeınet jasyndaǵy adamdardyń 95 paıyzy óz­derin asyraý úshin sońǵy demi qalǵansha j­u­mys isteýge májbúr.

Sońǵy jańalyqtar