16 Qyrkúıek, 16:11 498 0 Atajurt Baqytbek Qadyr

Abaıdy mońǵol tilinde sóıletken Sultan Táýkeıuly

Ulan-Batyr qalasyndaǵy Mońǵolııa ǵylym jáne tehnologııa ýnıversıtetinde Mońǵolııanyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri, jazýshy, ǵylym doktory, professor Sultan Táýkeıulynyń 18 tomdyq shyǵarmalar jınaǵy, «Seńgir taýlar» romany jáne «Abaıdyń qara sózderin» mońǵol tiline aýdarǵan jańa kitabynyń tusaýkeseri ótti.

Atalǵan is-sharaǵa  jergilikti qazaq dıasporasynyń ókilderimen qatar resmı qonaq retinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Mońǵolııadaǵy Elshisi Jalǵas Ádilbaev ta qatysty.

Abaıdy mońǵol tilinde sóıletken Sultan Táýkeıuly uly ǵulamanyń shyǵarmalaryndaǵy fılosofııalyq kózqarasy men qoǵamdyq pikiri týraly oı bólise otyryp, «Abaıdyń qara sózderin» mońǵol tiline aýdarý barysynda týyndaǵan qıyndyqtar men aqynnyń jazý ereksheligi týraly ekjeı-tekjeıli baıandap berdi.

Sultan Táýkeıulynyń shyǵarmashylyq keshi barysynda Elshi J.Ádilbaev is-sharaǵa qatysýshylardy Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń «Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi» atty Joldaýymen tanystyryp, elimizde bilim men ǵylymǵa basa nazar aýdarylyp otyrǵanyn jetkizdi. Sondaı-aq, qazaqtyń uly aqyny jáne oıshyl ǵulamasy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn atap ótý sheńberinde qazaqstandyq tarap júrgizip jatqan is-sharalar jóninde keńinen maǵlumat berdi.

Sonymen qatar Elshiliktiń uıymdastyrýymen osy keshte jergilikti qazaq dıasporasynyń belsendi jastarynyń, atap aıtqanda Ləılə Elǵazyqyzy, Úmit Adaıqyzy, Ənshiqara Qatırauly jáne Ábeı Serikbolqyzynyń oryndaýynda Abaıdyń «Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat» jáne «Qaıǵy kelse qarsy tur, qulaı berme» óleńderi oqylyp, «Segiz aıaq» pen «Kózimniń qarasy» ánderi shyrqaldy.

Sultan Táýkeıuly : «Qazaqty  taný úshin uly Abaıdy uǵa bilý kerek»

Kórnekti ǵalym, jazýshy Sultan Táýkeıuly týma talant, úzdiksiz izdenisiniń nátıjesinde «Seńgir taýlar», «Arman taý», «Arystardyń armany», «Aqyr Jánibek», «Taǵlym», «Almas qylysh» romandary men kóptegen áńgime, povest, dramalary arqyly oqyrmandarǵa tanymal bolǵan qalamger.

Taıaýda avtordyń 17 jáne 18-tomdarynyń tusaý keseri men shyǵarmashylyq keshi Ulan-Batyr qalasynda  ótti.

Romanda baıandalǵan tarıhı derekter shynaıy, sıýjetteri tartymdy, tili shuraıly, obrazdary kesek. Avtordyń mońǵol tilinde jazǵan dılogııalyq «Seńgir taýlar» romany 1986, 1990 jyldary Ulan-Batyrda jaryq kórip, mońǵol, qazaq oqyrmandary jyly qabyldaǵan edi. Qazaq oqyrmandarynyń tilegi boıynsha qalamger «Seńgir taýlardy» ótken jyly  qazaq tiline aýdaryp, bıyl oqyrmandarǵa usynyp otyr. Aýdarma barysynda romanǵa birshama ózgerister engizilip, tolyqtyrylǵan. Sebebi ótken qoǵamda ádebıettiń taptyq, partııalyq sıpaty degen jeleýmen jasalǵan enzýralyq talaptardy qaıta qarap, tarıhı shyndyqty ashyp kórsetý maqsaty kózdelgen.

Talantty qalamger Sultan Táýkeıulynyń shyǵarmalarynyń XVIII tomyna birneshe derekti povesteri men sońǵy jyldaary jazǵan áńgimeleri, estelik maqalalary qamtylǵan. Sonymen qatar uly oıshyl, aqylman aqyn, ǵulama hakim Abaıdyń ǵaqylııalyq qara sózderin mońǵol tiline aýdaryp, osy tomǵa engizip otyr. Jaqynda jaryq kórgen jańa týyndyǵa monǵoldyń zııaly qaýym ókilderi aıryqsha nazar aýdara bastady.

Memleket, qoǵam qaıratkeri, ǵalym, jazýshy, aýdarmashy, dramatýrg, belgili dıplomat Sultan Táýkeıuly aǵamyz óziniń sanaly ómirin qazaq halqynyń tarıhyn, salt-dástúrin, ulttyq bolmysyn nasıhattaýǵa arnaǵan, ultjandy qalamger. Avtor tilshilerge bergen suhbatynda «Kelesi 19-tomyn tolyq uly Abaıǵa arnap otyrǵanyn» aıtady. Sátin salsa «Abaı jáne biz» atty jańa kitabyn jaqyn arada baspaǵa jol tartqaly otyr eken. Sultan aǵamyz: «Biz Abaıdy basqa ultqa tanytý úshin áýeli ózimiz tolyq tanyp-bilýimiz kerek. Qazaq halqy Abaıdyń «tolyq adam» ıdeıasyn áli túpkilikti túsinip úlgergen joq. Álem halyqtary franýzdy Napoleon, aǵylshyndy Shekspır, orysty Pýshkın, monǵoldy Shyńǵyshan arqyly tanysa, qazaqtardy Abaı arqyly tanýy tıis» deıdi. Avtor aldaǵy eńbeginde Abaıdyń ǵaqylııalyq tolǵanystary men aǵartýshylyq tálimderin búgingi qazaqtardyń tirshilik bolmysy, oılaý qabiletimen salystyryp, Abaı mektebinen taǵlym alý jóninde jastarǵa oı salýdy maqsat tutqan. Sondaı-aq, bul jańa jınaǵyna Abaıdyń keıbir óleńderi men Muhtar Áýezovtyń «Abaı joly» romanynyń II tomynyń keıbir bólimin, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Q.Toqaevtyń «Abaı jáne XX ǵasyrdaǵy Qazaqstan» maqalasyn monǵol tiline aýdaryp engizgeli otyr. Jazýshynyń jańa jınaǵy ǵalamdyq tulǵa ǵulama Abaıdy monǵol halqyna keńinen tanytatyn jańashyl qadam bolady degen úmittemiz.

Ana Shakerhanqyzy, «Otandastar qory» KeAQ Sheteldegi otandastardy qoldaý departamentiniń menedjeri

Sońǵy jańalyqtar