15 Qyrkúıek, 17:19 533 0 Rýhanııat "Túrkistan" gazetiniń avtorlary

Qyrkúıek, shekara, kókónis: tarıhy

Oqý jylynyń basy «qyrkúıek pe, qyrgúıek pe?» bastalatyn ádet, mine,  úshinshi jylǵa ketti. Jylda bir silkinip, bir dúrligip, qarǵanyp, silenip, qazaqsha sóılep, jazyp kórmegenderimizge deıin dúrmekke ilesip, biraz jerge baryp qalamyz.

Kesheli beri sózdikshiler jaqqa qarsha boraǵan sózder bet qaratpaıdy: «shalapushyqtar», «bátshaǵarlar», «aq kót torǵaılar», «esi aýysqandar», «saýatsyzdar», «shala moldalar», «basqa planetadan kelgender», «ǵalymsymaqtar», «gramoteıler», «beıshara shalaqazaqtar», «qoı baǵý da qoldarynan kelmeıtinder», «týpoılar», «nadandar», «qara basqandar»!

Qazaq jazýynyń búgingi normalanýyna, Siz ben Bizdiń saýatty bolýymyzǵa qyzmet etken tulǵalardyń estigeni.

Bir qaryn maıdy shiritken bir qumalaq – bul úsh sózdiń bulaı jazylýynyń sebebi ne ekenin 3 jyl boıy A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty ǵalymdary túsindirip keledi. Túsinetin qulaq joq.

Bul normany kim jasady?

Bul – jazylǵan sózdi sol qalpy aınytpaı oqyp, qazaq tiliniń orfoepııalyq normasynyń bar ekenin bilmeıtin dıktorlar men jýrnalıster shyǵa bastaǵan 90 jyldardaǵy qazaq sóziniń buzylǵan sazyna tosqaýyl qoıamyn degen akademık Rabıǵa Syzdyqtyń qaraketi edi.

Áli esimde, Instıtýtqa alǵash jumysqa turǵan kezimde, 1995 jyly, Rabıǵa Syzdyq únemi  shákirti Nurgeldi Ýálıge: «Qol qoıdy, qol qoıdy (qolǵoıdu emes), shekara, shekara (shegara emes), qyrkúıek, qyrkúıek (qyrgúıók emes), kókónis, kókónis (kógónús emes) dep qaqyldap turǵan jýrnalısterdi qalaı toqtatamyz, Nurgeldi? Qulaǵyma túrpideı tıedi, tyńdaı almaımyn. Bálkim, eki daýysty arasyndaǵy q, k dybystaryn birikken sózderde uıańdatyp berse qaıtedi? Barlyq sózderde emes, osy sııaqty kúndelikti habarda jıi aıtylatyn sózderdi ǵana, biren-saranyn fonetıkalyq prınıppen jazsaq. Tilimizde ondaı úlgi bar ǵoı, mysaly, qolǵanat, qolǵabys» deıtin.

96 jasqa kelip, dúnıe salǵan abyz anamyz, ǵalymdyq ǵumyryn qazaq jazýynyń normalanýyna arnaǵan, birtýar tulǵa Rabıǵa Syzdyq apamyzdy osyndaı keleńsiz áńgimede eske alǵymyz kelmese de, amal joq, aýyzǵa aldyrtyp otyr.

Sóıtip, Rabıǵa Syzdyq biraz jyldan keıin «Qazaq tiliniń negizgi emle erejelerine» ózi bas bolyp túzetýler men tolyqtyrýlar engizdi. EREJE  2001 jyly  «Qazaq tiliniń orfografııalyq sózdiginde» jarııalandy. Onda «Birge jazylatyn sózder» taraýynyń §26 «Tulǵasy ózgertilip baryp birikken sózder qosylyp jazylady. Mysaly: ...qystygúni, ashýdas, erǵashty, jarǵanat, qaraǵash, altatar, kógónis, qyrgúıek, shegara, kógala» (11b) dep kórsetti.

Al 2005 jyly úkimet úlken «Qazaq tili orfografııalyq sózdiginiń» 5-basylymyna tapsyrys bergende, bas redaktor R.Syzdyq sózdiktiń alǵy sózinde bylaı dep túsindirdi: «Birikken sózderdiń ishinde fonetıkalyq tulǵasyn ózgertip, paıda bolǵan toptardyń qataryna taǵy birneshe sózdi kirigip ketken tulǵalar tizbegi dep, dybystyq jaǵynan qııýlastyryp, úndestik zańyna sáıkestep aıtýǵa jáne jazýǵa bolady dep eseptep, 2001 jylǵy basylymnyń ózinde shegara, qyrgúıek, kókónis, kóget dep jazý usynylǵan bolatyn. Bul qatardaǵy 5-6 sózdiń burynǵy da, sońǵy da jazylý túrin aldaǵy 4-5 jyldyń barysynda qoldanyla berýin qate dep eseptemeý qajettigin eskertemiz. Ásirese mektep oqýshylarynyń jazba jumystaryn teksergende bul eskertý kúshinde bolady» (Qazaq tili orfografııalyq sózdigi. A, 2005, 9 b.). Iaǵnı ǵalym jurtshylyq úırenip ketkenshe eki formasy da durys dep tabylsyn dedi.

Sóıtip, bul sózderdiń jańa turpattary «Emle jáne tynys belgileri», «Qazaq tili anyqtaǵyshynyń» 1957, 1975, 1996, 2000  jylǵy basylymdarynyń biregeı avtory, «Qazaq tili orfografııalyq sózdiginiń» 1978, 1988, 2001, 2005, 2007 jylǵy basylymdarynyń redaktory, professor Rabıǵa Syzdyqtyń  usynýymen budan 20 jyl buryn paıda bolǵan edi. Tek 2018 jyly jańartylǵan baǵdarlamamen oqýlyqtar legi shyǵarylǵanda jáne latyn grafıkasyna negizdelgen jańa jazýǵa kósherde ǵana bul emle bilim mekemeleriniń ózine «jańalyq» bolyp shyqty. Onyń birden bir sebebi – Qazaqstan respýblıkasynda emle normalarynyń zańdyq kúshi bolmaýynan. Emle erejelerine túzetýler engizilse de, Emle sózdikteri jaryq kórip jatsa da, ony basshylyqqa alyp, súıenip otyrǵan EL bolmaýynan, saqtaýdy talap etip otyrǵan QUZYRLY ORYN bolmaýynan.

Bul norma joq jerden alyndy ma? Árıne, joq. Taǵy qaıtalap aıtamyz, jazý men aıtýdyń arasy jaqyndap ketken, jazýdyń aýyzsha tilden basym bolyp bara jatqan kezeńinde jıi qaıtalanatyn sózderdiń jazylýyn orfoepııasyna jaqyndatyp jazyp, qazaq tiliniń áýendi qalpyn, uıań dybystalýyn saqtap qalamyz ba degen janashyrlyq nıet qana bolatyn. R.Syzdyqtyń ózi aıtqandaı, tilde bar jazý úlgisine qosqan 3 sóz edi. Mysaly, Emle sózdiginiń 1963j. basylymynda: ada-gúde, aıgólek, aıǵabaq, alageýim, alagóbe, alagúlik, alaǵanshyq, alańǵasar, aldyńgúni, almaǵaıyp, aragidik, áneýgúni, beıǵam, jedeǵabyl, jazdygúni, jegjat, jelǵabyz, kógal, kógershin, kógiljim, kógis, kúzdigúni, qolǵabys, qolǵap sózderi uıańdanyp jazyldy. Sondaı-aq apyl-ǵupyl, ulan-ǵaıyr, kishigirim, baıǵus, saıgúlik, sargidir, jarǵanat, erǵashty bolý, soǵurlym, neǵurlym, baıǵutan, qolǵanat, alagúshik (jaý qolyna túsken jesir), alagóbe, anaǵurlym,  baıǵazy,  baıǵutan, baıǵyz, bozǵaldaq sııaqty sózderdiń syńar maǵynasy kómeskilengeni de, kómeskilenbegeni de aıtylýǵa sáıkes uıańdanyp jazylatynyna biraz jyl boldy. Joǵarydaǵy 3 sóz tek osy qatardyń jańa mysaldary-tuǵyn. Onyń ústine qazaq tilinde q, k jáne p dybystary aınymaly bolyp keledi. Qazaq- qazaǵy, kúrek-kúregi, qorap- qoraby degende ǵ, g, b dybystaryna aınalyp, aıtylady jáne jazylady, biraq sóz maǵynasy ózgermeıdi. Kerisinshe, q, k,p dybystary uıańdamasa, sóz maǵynasy ózgeredi (qazaq-qazaqy, qyryq-qyrqy, sap-sapy). Sondaı-aq qatar kelgen eki daýystynyń bireýi túsirilip jazylatyn burynnan bar altatar, alaıaq, qaraǵash(ós.), saratan, saraýrý, sarbuǵa, sarbýyn(aýrý), sargidir, sarjaq, sarsý, sartap, sarbórtpe(búrkit jemi)  degen sııaqty sózder qataryna R.Syzdyqtyń usynýy boıynsha, alaýyz, jaqsat, jaqsatty bolý,  qarandyz, saptaıaq, sabaıaq, eshkemer, ólara, kertartpa, kelsap, óltiri, baqoty, altaıaq degen sózder endi. Iaǵnı R.Syzdyq sol 90 jyldardaǵy «jazýdy aýyzsha tilden alshaqtatpańdar, aıtylýǵa jaqyn norma jasańdar» degen sıpattaǵy qoǵamdyq pikirdiń, tilshiler qaýymynyń (S.Myrzabekov, B.Qalıev, S.Myrzabekov, Á.Júnisbek S.Bızaqov, A. Tasymov, S. Shúkiruly) synynan (Myrzabekov S. Qazaq orfografııasynyń arnaýly kýrsy boıynsha metodıkalyq nusqaýlar. A, 1991; Tasymov A. Qazaq tili emlesiniń qalyptasýy haqynda // Qazaq tili men ádebıeti, 1993. №10, 11, 12.), qysymynan osyndaı qadamǵa baryp otyrǵan.

Bul orfogrammalar durys pa edi? Jazý – shartty tańba, sózdiń jazba formasy. Kez kelgen zat ne qubylystyń ishki mazmuny bolady da, syrtqy turpaty (formasy) bolady. Eki uǵym ózara ártúrli deńgeıde qarym-qatynasta bolady. Alǵashynda forma mazmunnyń ishki bolmysyna saı keledi, ekeýi teńbe-teń dárejede qatynasady. Ýaqyt óte kele mazmun ózgeriske ushyrap, syrtqy turpatyna saı kelmeıdi. Sóıtip, forma men mazmun qaıshylyqqa ushyraıdy, jańa mazmun eski formany tastap, jańa turpat izdeı bastaıdy, ol óziniń ishki bolmysyn aıqyndaıtyn jańa turpat jasaıdy. Biraq ol forma da turaqsyz, ótkinshi bolýy múmkin. Osy turǵydan kelsek, jazý aýyzsha tildiń ózgeristerin sol qalpynda tańbalap otyrý úshin óziniń turpatyn únemi jańalap, aýystyryp otyrýyna týra keledi. Óıtkeni fonemografııalyq jazý tıpiniń basqa jazý tıpterinen aıyrmashylyǵy sol – jazý tildiń leksıkasyna sáıkes keledi. Iaǵnı tildi bilmegen jazýdy oqı almaıdy. Aýyzsha til – óte belsendi úzdiksiz proess. Aýyzsha tildegi barlyq ózgeristerdi «túrtip» otyrý múmkin emes, ıaǵnı tildiń  ár dáýir ishindegi ózgeristerin tańbalap bolýdyń, tańbalandy degenniń ózinde kelesi ózgeristerdiń shegine jetý múmkin emes. Mundaı orfografııasy bar jazý óziniń kommýnıkaııa quraly bolý qyzmetinen de qalady. Adamdar kóz úırengen túbir, qosymshalardy emes, beıtanys grafıkalyq morfemalardy kórip, onyń oqylýyna ýaqytyn ketiredi. Ekinshiden, jazý múmkindikterin sarqa paıdalanyp, tildi qaǵazǵa túsirgenniń keri áseri bolady: qoldanystaǵy til “tusalady”, jazýǵa baılaýly bolady. Til qaǵazdaǵy turpatymen ǵana «tynystaıdy», odan «basqa ómiri joq» degen túsinik qalyptastyrady. Jazylǵan sózdi aýyzsha tildiń tezine salmaı, aýyzsha tildi jazba tildiń tezine salmaı, qalaı jazylsa, solaı oqý, qalaı aıtylsa, solaı jazýǵa ushyraıdy.

Qazaq jazýynda fonetıkalyq prınıppen, kirigip jazylatyn sózder negizinen maǵynasy kómeskilengen syńarlardy qamtıtyn (tek qolǵap, jarǵanat degen sózder bolmasa). Bul proestiń ýáji bar edi, mysaly, alageýim, alagóbe, jegjat, ejeǵabyl, almaǵaıyp degen sózderdiń góbe, geýim, jeg, ǵabyl, ǵaıyp  syńarlary maǵynalary kúńgirttengen sózder.

Al eki syńarynyń da maǵynasy aıqyn kókónis, kóket, qyrkúıek, shekara sózderin kiriktirip jazýǵa bolmaıtyn edi.  Fonetıkalyq prınıp jazýdyń alǵashqy kezeńine tán ustanym bolýy tıis. Al emle erejeleri qalyptasyp, jurtshylyq oǵan daǵdylanyp qalǵanda endi jazýdy aýyzsha tilge ıkemdep otyrýdyń shegi bolmaıdy.

Jazý sóz maǵynasynan, sózdiń quramynan, tildiń tarıhynan habar berýi kerek. Jazýdyń aqparattyq, derek bolatyn qyzmeti osy.

Sondyqtan 2000 jylǵy sózdikte ózgeris ense de, 2005 jylǵy sózdikte qaıtalap negizdep, kúndelikti jazý tájirıbesinde eki normasy da qatege sanalmaıdy delinse de, qyrgúıek, shegara, kógónis dep jazatyndar bolmady. Muǵalimder men baspa qyzmetkerleri sózdiń etımologııasy joǵalady dedi. Sol sebepti 2007 jyly 100 myń danamen shyǵarylyp, respýblıka kóleminde taraǵan «Orfografııalyq sózdikte» qyrkúıek, shekara, kókónis sózderi túbir tulǵasy saqtalyp berildi. Iaǵnı bul orfogrammalar jazý tájirıbesine ene almady.

Latyn negizdi jańa jazýda qalaı jazylady?

Túbiri saqtalyp jazylady. Bul sózder 2019 jyly 18 qańtarda «Egemen Qazaqstan» gazetine jarııalanǵan «Jańa álipbı negizindegi qazaq tili emle erejelerinde» túbiri saqtalyp jazylatyn sózder qatarynda tur: §30.  Eki túbirden quralǵan bir ǵana zat pen uǵym ataýy birge jazylady: kókónis, shekara, jertóle, baǵdarsham, beınebaıan, sýsabyn, (https://egemen.kz/article/180567-zhanha-alipbi-negizindegi-qazaq-tili-emlesininh-eredgeleri).

Bul sózder A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty ázirlegen «Qazaq tiliniń úlken kırıl-latyn orfografııalyq sózdiginde» qyrkúıek, kókónis, shekara dep berildi.

Biraq qaı álipbımen jazsa, sol álipbıdiń emle erejesine baǵyný zańdy bolǵandyqtan, ázirshe, kırılmen jazyp otyrǵan qazirgi kezeńde, sózderdiń jazylýyn, negizinen 2013 jylǵy Orfografııalyq sózdiktegi turpatymen jazý oryndy bolmaq. Biraq R.Syzdyqtyń: «Bul qatardaǵy 5-6 sózdiń burynǵy da, sońǵy da jazylý túrin aldaǵy 4-5 jyldyń barysynda qoldanyla berýin qate dep eseptemeý qajettigin eskertemiz. Ásirese mektep oqýshylarynyń jazba jumystaryn teksergende bul eskertý kúshinde bolady» degenindeı, jazarman qyrkúıek dep jazsa da, qyrgúıek dep jazsa da qatege sanalmaıdy.

Q. Kúderınova

A.Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi

ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri, 

f.ǵ.d., professor

Sońǵy jańalyqtar