12 Tamyz, 16:51 1421 0 Rýhanııat Ahmet ÓMIRZAQ

Abaı rýhy Almatyda asqaqtady

Qaı memleket bolsa da, óziniń ıdeıalyq temirqazyǵy bolatyn tulǵalaryn qurmettep, onyń ulyq bolmysyn halqyna úlgi eteri haq. Qazaq eli úshin sondaı erekshe qadir tutar qasterlilerdiń biregeıi − Abaı Qunanbaıuly.

HIH ǵasyrdyń ortasynda dúnıege kelip, HH ǵasyrdyń bas kezine deıin ómir súrgen qazaq halqynyn uly aqyny, fılosof, kompozıtor Abaı Qunanbaıuly − qazaq jazba ádebıetiniń negizin saldy, ulttyq fılosofııanyń damýyna zor áser etip, mýzyka ónerine de qaıtalanbas iz qaldyrdy.

Eń alǵash qazaq til biliminiń negizin salýshy jáne ulttyq baspasózimizdiń izashary Ahmet Baıtursynuly 1913 jyly «Qazaqtyń bas aqyny» atty maqalasyn jarııalaǵannan beri qazaq halqy Abaı sózderin úlgi tutyp, onyń shyǵarmalaryn ulttyń rýhanı áleminiń bıiginen túsirgen emes.

Táýelsiz Qazaqstan osydan 25 jyl buryn aqynnyń 150 jyldyq mereıtoıyn IýNESKO kóleminde toılaýǵa qol jetkizip, álemge Abaıdy, Abaı arqyly qazaq halqyn tanytty. Al ótken jyldyń mamyr aıynda Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev elimizde Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn joǵary deńgeıde merekeleý týraly jarlyqqa qol qoıyp, «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan« atty maqalasyn jarııalady. Keń kólemde daıyndyq jumystary bastalyp, Abaıdyń týǵan jerine túrli mádenı nysandar salynyp, «Abaı» telearnasy ashyldy jáne bıyldan bastap 10 tamyz   «Abaı kúni» bolyp belgilendi. Osyǵan oraı, elimiz boıynsha Abaıdyń 175 jyldyǵy toılaý bastalyp, osy aptanyń dúısenbisinde

Almatydaǵy Abaı eskertkishi aldynda jıyn

 ótti. «Abaı kúni» tuńǵysh ret belgilenýine jáne uly aqynnyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı Almatyda saltanatty toılaý rásimi qala ákimi Baqytjan Saǵyntaev pen zııaly qaýym ókilderiniń Respýblıka saraıynyń aldyndaǵy Abaı eskertkishine gúl shoqtaryn qoıýynan bastaldy. Saltanatty sharaǵa Oljas Súleımenov, Murat Áýezov, Rollan Seısenbaev sekildi belgili aqyn-jazýshylar qatysty.

Shara jaıly Almaty qalasynyń ákimi Baqytjan Saǵyntaev óziniń Instagram áleýmettik jelisindegi paraqshasyna: «Abaıdyń týǵan kúni resmı mereke bolyp belgilendi. Bul kún qazaqtyń mádenıetin, ádebıeti men poezııasyn beıneleıdi. Prezıdent jarııalaǵan uly oıshyl jáne jazýshynyń 175 jyldyǵy aqynnyń poetıkalyq, fılosofııalyq eńbekteriniń ǵylymı-zertteý jumysyn jandandyrmaq. Abaıdyń murasy áli zerttelý kerek. Bul rette uly Abaı aıtqan qaǵıdalar, ıaǵnı eńbekqorlyq, bilimge degen qushtarlyq, adamzatty súıý men oı tazalyǵy týraly pikirleri ózektiligin joımaıdy. Abaı kúni qutty bolsyn!» – dep jazdy.

Odan keıin ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetinde

 Abaı zalynyń tusaýkeseri

 boldy. Uly aqynnyń mereıtoıyn merekeleý aıasynda QazUÝ-dyń Ǵylymı kitaphanasynda ashylǵan jańa taqyryptyq zalda Abaı Qunanbaıulyna arnalǵan arnaıy ekspozıııalar, sondaı-aq aqynnyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn ashyp kórsetetin sýret galereıasy ornalasqan. Ortalyq sýrette aqyn dala men taýlar aıasynda aq kıimde beınelengen. «Zal 80 orynǵa arnalǵan jáne zamanaýı aýdıo-vıdeo jabdyqtarmen jabdyqtalǵan, munda stýdentter úshin dárister, kezdesýler, konferenııalar jáne basqa da ǵylymı sharalar ótkizýge bolady. Sonymen qatar bul jerde Abaı shyǵarmalarynyń, onyń ishinde sırek kezdesetin basylymdardyń turaqty kórmesi bar. Sondaı-aq Abaı jáne onyń shyǵarmalary týraly aýdıo-vıdeo materıaldardyń tolyq jınaǵy keltirilgen», – dep atap ótti tusaýkeser barysynda kitaphana dırektory Kalıma Tóleýbaeva.

Tusaýkeserde uly aqynnyń Halyqaralyq Abaı klýby men QazUÝ birlesip basyp shyǵarǵan

 Abaıdyń on tomdyq shyǵarmalar jınaǵy

 alǵash ret usynylyp, ol týraly belgili qazaq jazýshysy, dramatýrg jáne baspager Rollan Seısenbaev sóz sóıledi. On tomdyq basylymǵa orys, aǵylshyn, franýz jáne nemis tilderine aýdarylǵan týyndylar engen jáne onyń quramyndaǵy «Abaı týraly sóz» atty jeke tomy tolyǵymen Abaı jaıynda ádebıettanýshylar, aqyndar, jazýshylar jáne álemge áıgili ǵalymdardyń tujyrymdaryna arnalǵan.

Abaıdyń óleńderin orys tiline aýdarǵan orystyń HH ǵasyrdaǵy uly aqyndarynyń biri Iýrıı Kýzneov, al qara sózin orys tilinde sóıletken aýdarmashy Klara Serikbaeva. Abaıdyń mátininde kezdesetin arab, parsy, túrik sózderinen engen sózder men uǵymdar týraly eskertýler de K.Serikbaevaǵa tıesili ekenin aıta ketý kerek.

Aqynnyń óleńderi men prozalyq shyǵarmalaryn aǵylshyn tiline aýdarǵan áıgili aýdarmashy, túrkitanýshy Rıchard MakKeın, al franýz tilinde Abaıdy sóıletken Antýan Garsıa. Sondaı-aq qazaqtyń klassık aqyny shyǵarmasyn  nemis tiline aýdarǵan – Larısa Zaharova men germanııalyq aýdarmashy Hans Fraıtag. Nemis, qazaq, orys tilderin jete meńgergen L.Zaharova – Qazaqstannyń týmasy. Sonymen birge álemniń biraz jerine tanymal aýdarmashy jáne baspager Leo Koshýt ta Abaıdyń óleńderin nemis tiline tárjimalaǵan.

«Abaı kúninde» qazirgi qalyptasqan jaǵdaıǵa oraı kóptegen shara onlaın túrde ótkizildi. Máselen, Dástúrli mýzyka mýltımedııalyq ortalyǵy, Yqylas Dúkenuly atyndaǵy Ulttyq mýzykalyq aspaptar murajaıy, «Alataý» teatry Abaı ánderinen onlaın konert berse, Qazaqstan ulttyq kitaphanasy, Jambyl atyndaǵy, S.Begalın atyndaǵy qalalyq kitaphanalar, Almaty memlekettik arhıvi, Memlekettik qýyrshaq teatry, Respýblıka saraıy sekildi mekemeler áleýmettik jeliler arqyly tikeleı efır arqyly túrli sharalar uıymdastyrdy.

 

Rollan SEISENBAEV,  jazýshy, Halyqaralyq «Abaı» klýbynyń prezıdenti:

 Abaı álemi – rýhanı kúsh beretin álem

 − Abaıy bar, Abaıdy álemge tanyta alǵan Muhtar Áýezovteı kemeńgeri bar halyq − baqytty halyq. Bir kezde Áýezov, Sátbaev sekildi alyptarymyz bar kezde ózge jurttar Almatyǵa bilim izdep keletin.

Ay da bolsa aıta ketý kerek, Abaıdy tanytarlyq úlken eńbek jasaýdyń ornyna onyń kózqarastaryn ana dinge, ne myna dinge tartýshylyq, shyǵarmalarynyń mán-maǵynasyn ashýdyń ornyna mańyzy kem nárselerdi tilge tıek etýshilik basym bolyp bara jatqan zamanda kóńilge medeý eterlik nárse tappaı qınalasyń...

Búgingi qoǵamdy jemqorlyqqa batqan dep aıyptaımyz ǵoı, al ol ulylarymyzdy oqymaýdan, solar aıtqan asyl sózdiń parqyna barmaýdan, solardy úlgi tutpaýdan paıda bolǵan indet qoı. Áıtpese, Abaıdyń «Syı dámetpe, berse alma esh adamnan» degen bir aýyz sózin túsine bilgen saýatty, zııaly adamdar abyroısyzdyqqa ushyratar jaman ádetten qashyp júrer edi. Bizde kerisinshe. Demek, Abaıdyń atyn bilgenmen sózin bilmeıtinder, sózin bilgenmen maǵynasyna boılamaıtyndar kóp. Biraq halyq bar jerde úmitsizdik jeńgen emes. Abaıdy álemge tanytý jolynda istelip jatqan izgi ister joq emes, bar. Árkim qazaǵy úshin alǵa talpynyp qadam bassa, onyń nátıjesi jaman bolmaıdy.

1995 jyly Londonda «Abaı úıin» ashtym. Sodan keıin Abaıdy aǵylshyn, franýz, nemis, arab, túrik tilderine myqty aýdarmashylarǵa aýdarttym. Ol kezde sol tilderge aýdaratyn myqty kásibı aýdarmashylar bar edi. Kázir ol deńgeıdegi tárjimashylardy tappaısyz.

Biz Londonda aýdarma jasamastan buryn ol iske túrkologtardy tartyp, olarǵa qazaq tilin úırettik, olarǵa myqty jolma-jol aýdarmalar daıyndap berdik. Ony kóp til biletin ózimizdiń myqty aýdarmashylar jasady. Olardyń arasynda elimizge kelip qazaq tilin oqyp, ıgergender de bar. Mine, osyndaı mamandar Abaıdy álem tilderine aýdaryp, tanytyp jatyr.

Abaı shyǵarmashylyǵyn nasıhattaýda isteletin istiń biri − aqyn týyndylarynyń tekstologııalyq jaqtan zerttelip, qalpyna keltirilýi ǵoı, biz Abaıdyń myna sońǵy basylymynda tekstologııalyq jaqtan kóp jumys istedik. Negizi, aqynnyń tekstologııasyn aqyn jasaý kerek. Sonda ǵana jumys nátıjeli bolmaq. Sondaı-aq myna on tomdyqtaǵy Abaı týraly arnaıy tomdyqqa kúlli álem qalamgerlerimen birge M.Áýezov, S.Muqanov, Q.Jubanov, G.Músirepov, T.Álimqulovtyń jazǵandaryn kirgizdik.

 

Ǵalymqaıyr MUTANOV, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıtetiniń rektory:

Abaı zaly jastardy rýhanı jetilýge tárbıeleıdi

− Abaıdyń 175 jyldyǵy – memleketimiz úshin erekshe atap óter mereıtoıdyń biri. Soǵan oraı, Qazaq ulttyq ýnıversıteti ǵylymı kitaphanasynan Abaı zalyn ashýdy josparlap qoıǵanbyz. Sony endi Abaı kúninde resmı túrde ashyp, paıdalanýǵa berip otyrmyz.

Ýnıversıtette jastar bilim alyp, maman bolýmen birge halyq úshin eren eńbek etetin saýatty da, oıly azamattar bolyp qalyptasýy kerek. Al Abaı − olardyń rýhanı álemin baıytatyn kúsh. Abaıdy oqyp-túsingender «Atanyń uly bolma, adamnyń uly bol» degenniń ne ekenin uǵary anyq. Sondyqtan ózin jetildiremin degen jasqa Abaı zalynyń bereri kóp.

Bul jerde keremet kezdesýler ótip, sony kózben kórip, myqtylardyń sózin sanasyna sińirip ósý − bolashaqty jasaıtyn búgingi urpaq úshin asa mańyzdy nárse. Bizdiń jastarymyz álemdik deńgeıde bilim alyp, ulttyń uly tulǵalarynyń ónegesin boıyna sińirse, ol memleketimizdi barlyq jaǵynan jetildirer kúshke aınalady. Bizdiń uly aqynnyń atyna zal ashyp, oǵan qatysty kúlli dúnıeni osynda jınap otyrýymyz da sol − bolashaq úshin tıtteı de bolsa paıdamyz tısin degen oıdyń jemisi.

Abaı zaly rýhanı ortalyqqa aınalý úshin kóp eńbekti qajet etetini belgili. Bul turǵydan alǵanda Halyqaralyq Abaı klýbymen birigip Abaı shyǵarmalaryn tolyq kúıde shyǵardyq. Abaıǵa, abaıtanýǵa qatysty barlyq eńbekti júıelep osy zalǵa jınadyq. Sondaı-aq Abaı týraly fılmder, Abaıdyń qara sózderi, M.Áýezovtiń «Abaı joly» roman epopeıasy bastap t.b. kóptegen eńbek  túgelimen aýdıo formatqa túsirilip, osynda qoıylǵan.

Abaıdyń poezııasy ǵana emes, onyń fılosofııalyq kózqarasy da bizdiń ultymyzdyń rýhanı damýyna zor paıdasyn tıgizetini belgili. Sondyqtan biz ol taraptaǵy jumystarymyzdy odan ári jalǵastyra beremiz.

P.S. Elimizde tuńǵysh ret atalyp ótken Abaı kúni Almatyda erekshe toılandy. Onyń resmı túrden basqa da reńki bar. Sebebi kúlli qazaqqa 70 jyldaı astana bolǵan Almaty  Abaıdy qazaqpen birtutas tulǵa retinde tanýǵa zor áser etti. Munda Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıteti men Abaı atyndaǵy qazaq memlekettik akademııalyq opera jáne balet teatry ornalasqan. Jer betindegi eń ádemi aqyn eskertkishi de osy qalada. Muhtar Áýezovtiń álemge áıgili «Abaı joly» roman epopeıasy osy qalada jazylyp, jaryq kórdi. A.Jubanov pen L.Hamıdıdiń «Abaı» operasy da osy qalada týyp, alǵash sahnaǵa shyqty. Demek, kúni búginge deıin Abaı degende esimizge túser ǵajaıyp óner týyndylary ornalasqan Almaty qalasynda alǵashqy Abaı kúni toılanýy da tarıhı oqıǵa der edik.

 

Ahmet JUMAǴALIULY,

Almaty qalasy

Sońǵy jańalyqtar