11 Tamyz, 12:31 541 0 Ádebıet Araılym Bımendıeva

Abaıdyń shyǵarmalary álemniń 10 tiline aýdaryldy

Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń bastamasymen uly aqyn, oıshyl, aǵartýshy shyǵarmalary álemniń 10 tiline aýdaryldy. Olar: aǵylshyn, arab, qytaı, ıspan, ıtalıan, nemis, orys, túrik, franýz jáne japon tilderi. Aýdarma jınaqtarǵa aqynnyń 145 óleńi, 3 poemasy men 45 qara sózi kirdi.

Abaı shyǵarmalary ózge tilderge buǵan deıin de aýdaryldy. Alaıda bul bastama memlekettiń osyndaı iri aýqymda iske asyrǵan alǵashqy aýdarma jumysy. Joba aıasynda aýdarma sapasyn qamtamasyz etýge erekshe mán berildi. Aýdarma jumysy men jınaq basylymyn uıymdastyrýǵa ár tilde sóıleıtin asa tájirıbeli mamandar, tıisti eldiń mádenıeti men ádebıetin tanystyratyn, kórkem aýdarmaǵa mamandanǵan eń bedeldi baspa uıymdary tańdalyp, tartyldy.

Jınaqtyń barlyq tildegi formaty men muqabasy birdeı bolmaq. Muqaba sýretiniń avtory – tanymal sýretshi Dáýren Qasteev (Ábilhan Qasteevtiń nemeresi).

Ár tildegi jınaqtyń taralymy – 3 myń danadan. Taralym osy tilderde sóıleıtin júzden asa eldiń iri kitaphanalary men ádebı jáne ǵylymı ortalyqtaryna jetkiziledi.

Bul joba aıasynda alǵash ret Abaı shyǵarmalary aǵylshyn, arab, túrik, qytaı, nemis jáne japon tilderine qazaq tilinen tikeleı aýdaryldy. Tek ıspan, ıtalıan, franýz tilderine áli de orys tili arqyly jol salýǵa týra keldi. Abaıdyń shet tildegi aýdarmalarynyń deni keńes dáýirinde jasalǵan, ıaǵnı ol aýdarmalar erkin jasaldy deýge bolmaıdy. Bertindegi aýdarma jobalary aıasynda jekelegen óleńder nemese Qara sózder bólek aýdaryldy. Sondyqtan bul aýdarma aıasynda Abaı aýdarmasyndaǵy barlyq máseleler jan-jaqty qamtyldy.

Sońǵy jańalyqtar