10 Tamyz, 14:34 445 0 Ádebıet Anar LEPESOVA

Túrkııada Abaıdyń 175 jyldyǵy atap ótildi

Ankarada Qazaqstan Elshiliginiń uıymdastyrýymen Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan is-shara ótti.

Alqaly jıynǵa TR Mádenıet eks-mınıstri N.K. Zeıbek, Eýrazııa jazýshylar odaǵynyń prezıdenti Ia.Ómeroǵlý, sondaı-aq jergilikti zııaly qaýym jáne Ankaradaǵy dıplomatııalyq mıssııalardyń, buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderi men Túrkııada bilim alyp jatqan qazaqstandyq jastar jáne t.b. qatysty.

Is-sharanyń ashylýynda sóz sóılegen Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly uly aqynnyń qazaq halqy úshin mańyzy týraly aıtyp, «Abaıdy taný – ózimizdi taný» dep, onyń tereń oılarynyń qazaq bolmysyn qalyptastyrǵanyn atap ótti.

Elshi A.Saparbekuly ádebıetpen qatar qoǵamdyq ómirdegi jańalyqshy pikirlerimen Abaı ózinen keıingi qazaq zııalylarynyń ónege tutqan úlgige aınalǵanyn aıtty.

Elshi 1995 jyly IýNESKO tarapynan Abaı jyly bolyp jarııalanǵanyn, bıyl Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn IýNESKO deńgeıinde atap ótý sheshimi qabyldanǵanyn, TÚRKSOI tarapynan da 2020 jyly Abaı jyly bolyp jarııalanǵanyn eske sala otyryp, munyń uly aqynnyń shyǵarmalary men oılarynyń álemdik deńgeıde tanylǵandyǵynyń kórinisi ekendigin alǵa tartty.

Sóziniń sońynda Elshi A.Saparbekuly osy jyldyń aqpan aıynda Túrkııada Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn atap ótý is-sharalary Ankarada ótken saltanatty konertpen ashylǵanyn jáne jyldyń aıaǵyna deıin bul sharalardyń jalǵasyn tabatynyn habarlady.

Túrkııanyń burynǵy mádenıet mınıstri N.K. Zeıbek óz sózinde Abaıǵa qazirgi qazaq ádebıetiniń negizin qalaýshysy degen baǵa berip, uly aqynnyń mańyzyna toqtaldy.

Eýrazııa jazýshylar odaǵynyń prezıdenti Ia.Ómeroǵlý Abaıdyń ulylyǵynyń bir kórinisi retinde «qazaq ádebı tili – Abaı tili» deı otyryp, kemeńger aqynnyń óz shyǵarmalarymen qazaq ádebı tiliniń negizin qalap ketkenin aıtty. Sondaı-aq, Ia.Ómeroǵlý Abaıdyń ejelgi saqtardan beri jalǵasyp kelgen ádet-ǵuryptar men ıslam tasaýyfyn qazirgi zamanǵy pikirlermen birlestire otyryp qazaq fılosofııasyn qalyptastyrǵan iri oıshyl ekenin de alǵa tartty. Ia.Ómeroǵlý tipti Abaıdyń qazaq ulttyq bolmysyn qalyptastyrdy dep sanaıdy.

Jıyn barysynda Elshi A.Saparbekuly M.Áýezovtyń «Abaı joly» romanyn jaqynda túrikshege aýdarǵan belgili túrik aqyny, jazýshy Zafer Kıbarǵa Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Jarlyǵyna sáıkes berilgen Qazaqstannyń memlekettik nagradasy II dárejeli «Dostyq» ordenin tabystady.

Óz kezeginde Z.Kıbar tabystalǵan orden úshin Prezıdent Q.Toqaevqa, qazaq halqyna alǵysyn bildirip, Abaıdyń barsha adamzatty aǵartar tereń sózderdi jaı aıtyp qana qoımaı, qaǵaz betine tógip, óshpes mura qylyp ketkeni jaıly sóz qozǵady.

Jıyn sońy uly aqynnyń óleńderi, poemalary men qara sózderin mánerlep oqýǵa arnalǵan ádebı keshke ulasyp, ulttyq taǵamdar usynylǵan fýrshetpen jalǵasty. Sondaı-aq, Abaı Qunanbaıulynyń portretterinen quralǵan sýret kórmesi saltanatty shara qatysýshylaryna pash etildi.

Sońǵy jańalyqtar